Namaz jáne onyń dálelderi
Allanyń bar ekendigi men daralyǵyn bilip rastaý – eń úlken paryz. Osydan keıingi paryzdardyń eń úlkeni jáne eń mańyzdysy – namaz. Namaz – júrektiń nury, rýhtyń kúshi, musylmannyń keremeti.
Namaz – sózdikte «duǵa etý», «jaqsy duǵa etý» degen maǵynany bildiredi. Alla Taǵala Quranda: «Olarǵa duǵa et. Seniń duǵań olarǵa raqymshyldyq», – deıdi[1]. Sharıǵatta namaz – tákbirmen bastalyp, sálemmen aıaqtalatyn, erekshe qımyl-qozǵalystar men sózderden turatyn ǵajaıyp ǵıbadat.
Namaz Islamnan burynǵy ılahı (qudaılyq) dinderde de paryz-dy. Hazireti Muhammedke (s.ǵ.s.) bes ýaqyt namaz paryz etilmeı turyp, tek qana tań men aqsham ýaqytynda eki ret namaz oqylǵan. Keıin Mıǵraj túninde bes ýaqyt namaz paryz boldy. Namazdyń paryzdyǵy Quran, súnnet jáne ıjmaǵ dálelderimen anyqtalǵan. Qurannyń kóptegen jerinde «Namaz oqyńdar jáne zeket berińder» – dep namazdyń óte mańyzdy paryz ekendigin bildirgen. Olardyń keıbiri mynalar: «Barlyq namazdardy jáne orta namazdy saqtańdar»[2]. «Rasynda, namaz belgilengenarnaıy ýaqyttarda paryz etildi»[3]. «Alaıda, olar barlyq burys dinderden boıyn aýlaq ustap, shynaıy túrde Allaǵa qulshylyq etýden, namazdy tup-týra oqýdan jáne zeket berýden ózge nársege ámir etilmegen bolatyn»[4] «Namazdy tolyq oqyńdar...»[5].
Bul týraly rıýaıat etilgen kóptegen hadıster bar. Sonyń biri:
«Ibn Omardan (r.a.) rıýaıat etilgen bir hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Islam bes nárseden turady: Allanan basqa qudaı joq ekenine jáne Muhammed Allanyń Elshisi ekenine kýálik etý, namaz oqý, zeket berý, shamasy kelse qajylyqqa barý jáne Ramazan orazasyn ustaý»[6].
Bir kúnde musylmandarǵa bes ýaqyt namaz – paryz. Ataý (názir), útir, jáne aıt namazdary – ýájip. Bir bádáýı (shól adamy) jaıly hadıste namazdyń bes ýaqyt ekeni aıtylady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Bir kúnniń ishinde paryz etilgen namaz beseý», – deıdi. Bádáýı sonda: «Meniń budan basqa boryshym bar ma?», – dep suraǵanda, Alla Elshisi: «Joq, eger ózdigińnen nápil namaz oqysań, ol basqa», – dep jaýap qaıtarady. Sonda bádáýı: «Seni aqıqatpen jibergen Allaǵa ant etemin. Budan basqa ne artyq, ne kem namaz oqymaımyn», – dedi. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı dedi: «Sózi ras bolsa, ol adam jánnatqa barady»[7].
Namazdyń paıdalary men hıkmetteri
Namaz – Alla pen qul arasyndaǵy baılanys negizi. Bes ýaqyt namazdy ornymen oqyp, úlken kúná jasamaǵan adamnyń kishi kúnálary keshiriletini jaıly aıattar men hadıster bar. Quranda bylaı deıdi: «(Eı, Muhammed!) Saǵan ýahı etilgen kitapty oqyp, namazdy orynda. Kúdiksiz namaz arsyzdyq pen jamandyqtan tyıady»[8].
Hazireti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sahabalarǵa: «Senderdiń aralaryńnan bir adamnyń esiginiń aldynda ózen aǵyp, ol sol ózenge kúnine bes ret shomylsa, ol adamda kir qala ma?» – dep suraǵanda, sahabalar: «Jo,q qalmaıdy», – dep jaýap qaıyrady. Sonda Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Sýdyń kirdi tazalaıtynyndaı bes ýaqyt namaz da kúnálardy tazalaıdy»[9].
Basqa bir hadıste bylaı deıdi: «Bes ýaqyt namaz ben juma namazy úlken kúná jasamaǵan adamdy kelesi jumaǵa deıingi jasaǵan kúnálarynan aryltady»[10].
Aqyrette adam balasy esepke tartylǵanda, eń aldymen namaz suralady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Adamdardyń qııamet kúninde alǵash esepke tartylatyn amaly men is-áreketi – namaz». Uly Rabbymyz habardar bola tura perishtelerine bylaı deıdi: «Qulymnyń paryz namazyna qarańdar. Ony tolyq oryndap pa, kemistigi bar ma»? Eger onyń paryz namazdary tolyq bolsa, namaz saýaby tolyqtaı jazylady. Eger paryz namazdarynda nuqsandyq bolsa, Alla Taǵala bylaı deıdi: «Qulym nápil (súnnet) namazdaryn tolyq oqyǵan ba eken?» Eger ol súnnet namazdaryn tolyq oqyǵan bolsa, Alla Taǵala «Qulymnyń nuqsan paryz namazdaryn nápildermen toltyryńdar», – deıdi. Odan keıin paryz bolǵan basqa amaldar da osylaısha esepke tartylady»[11].
Iá, adamdy eń kórkem túrde jaratyp, jerdi besik, kókti shańyraq, kúndi shyraq etip ıgiligine usynǵan Uly Jaratýshy adamǵa bergen munshalyq yrys-bereketiniń qarymyna shúkir etýlerin qalaıdy. Namaz – kúlli shúkirdi qamtyǵan ǵıbadat. Myna kóringen jáne kórinbegen sheksiz álem qańyraǵan saraı emes. Kerisinshe, onda Alla Taǵalaǵa ǵıbadat etken sansyz perishteler bar. Keıbir perishteler jaralǵaly sájdede. Endi biri jaralǵaly rúkúǵta turyp, Alla Taǵalany pákteýde. Endi biri túregep turyp, Alla Taǵalany nuqsandyq pen shirk ataýlydan páktep, ǵıbadat etýde. Mine, namazda osy perishtelerdegi ǵıbadat túriniń bári bar. Sol sebepti, álem tutastaı Uly Jaratýshyǵa ǵıbadatta. Mysaly, alyp báıterekter kishiligin pash etip, qoldaryn jerge jaıǵan súmbi taldar samal jelmen terbele qozǵalyp, Jaratýshyǵa ǵıbadat jasaıdy. Planeta men aspan deneleri bir-birin beıne bir Qaǵba tárizdi aınalyp, kúlli álem Uly Jaratýshyny páktep, óz tilderi jáne is-áreketterimen ǵıbadat ústinde. Mine, osynyń bári namazda bar.
Ári namazda adamǵa paryz, súnnet ǵıbadat túriniń bári bar. Bir musylman namazǵa turǵanda «Allaý ákbar» dep bastaıdy. Iaǵnı, ıa, Uly Jaratýshym! Myna álemdi sen jarattyń. Meni de sen jarattyń. Men seniń qulyńmyń. Sen Ulysyń. Odan keıin Allany páktep, madaqtaǵan duǵa oqylady. Iaǵnı, eı, Uly Iem! Seniń eshqandaı ortaǵyń da, serigiń de joq. Sen nuqsandyq ataýlydan múldem adasyń, páksiń. Osylaısha musylman ári qaraı qyraǵatqa bastarda barlyq qýylǵan shaıtannan jáne olardyń jamandyq pen kesepattyq is-áreketterinen Alla Taǵalaǵa sıynady. Bul jerde álsizdigin sezinip, Uly bireýdi panalaý bar. Budan keıin qyraǵat oqıdy. Iaǵnı, namazda Quran oqý da bar. Ári namazda oraza da bar. Óıtkeni, adam namazda bir nárse jese, namazy buzylady. Namazda zeket te bar. Búkil bes ýaqyt namaz adamnyń shamamen jıyrma tórt saǵatynyń bir saǵatyn alady. Adam óziniń kúndik ómiriniń bir saǵatyn zeket etip, Alla Taǵala jolyna beredi. Onyń qarymy retinde aqyrette Alla Taǵala jánnatty bermek.
Haq taǵalaǵa degen qulshylyqtyń máni
Kúlli jaratylys ataýly − Alla Taǵalanyń qudiretin, sheberligin, ilimin, jalǵyzdyǵyn, ulylyǵyn tanytar jeke-jeke qudaıylyq mór. Biz osylarǵa qarap Ony tanydyq, áli de taný ústindemiz. Alla Taǵala Quran Kárimde: «Men jyndar men adam balasyn «tek qana (meni tanyp), maǵan ǵıbadat etsin» dep jarattym»[12] – deıdi.
Demek, Alla Taǵala bizdi bul dúnıege Ózin myna jaratylysqa qarap tapsyn, tanysyn, bilsin, qudiretiniń, sheberliginiń, iliminiń aldynda tańǵalyp, bas ısin, qulshylyq etsin dep jibergen. Mysaly, kez-kelgen ataqty sýretshiniń tabıǵatty órnektegen sýretine qarap tańǵalyp, tamsana tańdaı qaǵamyz. Onyń ónerin, sheberligin, talantyn moıyndap, oǵan maqtaý aıtamyz. Al, endi sol sýretshiniń salǵan sýretin bir sát baǵalap kórelikshi!... Óspeıdi, ónbeıdi, tórt mezgilde ár túrli qubylysqa enbeıdi, aǵashtary jemis bermeıdi, sýlary aqpaıdy, qustary saırap, balyqtary júzbeıdi. Mine, bizder osyndaı jansyz, jasandy, kóshirme sýretterge qarap tańǵalyp, tańdaı qaǵamyz. Biraq syrttaǵy kórkemdigi ǵajap myna shynaıy álemge kóńil bólmeımiz. Ondaǵy jupar ısi ańqyǵan san alýan gúlderdi, ár túrli jemis-jıdegin shashý etken aǵashtardy, qurlyq pen teńizdi mekendegen sansyz qasıetke ıe jandy-jansyz ataýlyny, kózdiń jaýyn alar jasampazdyqqa tunyp turǵan jalpy tabıǵatty jaratqan negizgi Uly Sýretshini, sheber Jaratýshyny elemeýge bola ma? Sanaly adam úshin naǵyz maqtaýǵa ıe sol Jaratýshy emes pe? Qalaı ǵana Onyń qudyretiniń, sheberliginiń, ulylyǵynyń aldynda tańǵalyp, Oǵan madaq, maqtaý aıtpastan jaıbaraqat júre alamyz?
Endeshe, adam balasynyń eń basty mindeti – Uly Jaratýshyny taný. Onyń ulylyǵyn dáriptep, «Allaý ákbar», «Alla Taǵalam, sen qandaı ulysyń!» dep bas ıip, madaq aıtý. Iá, Onyń sheksiz qudyretiniń, ulylyǵynyń, sheberliginiń, iliminiń aldynda tańǵala bas ıip, maqtaý aıtý – qulshylyqtyń naǵyz ózi.
Shúkirshilik
Shúkir – jaratylystyń syry, shúkir – dúnıeniń máıegi, shúkir – adamdyqtyń rámizi, shúkir etý – pendeniń eń úlken mindeti. Shúkir – jaqsylyq ıesine jaqsylyǵy úshin qaryzdar ekenińdi seziný, onyń aldynda bas ıip, alǵys-raqmetińdi bildirý.
Mine, jaratylysta shúkir osynshalyqty mańyzdy bola tura, ókinishtisi, adam balasynyń kóbi bul qasıetten maqurym. Quran Kárim bul shyndyqty: «Quldarymnyń arasynda shúkir etýshiler óte az», – dep eskertedi.
Iá, adam balasy kishkene oılanyp-tolǵansa, ózin qorshaǵan qaı nárseniń bolmasyn Alla tarapynan arnaıy ázirlenip, adam balasynyń qyzmetine usynylǵanyn túsineri sózsiz. Tipti, óziniń joqtan bar etilip, tirshilik ıesi bolýynyń ózi baǵa jetpes nyǵmet. Biraq, bir qynjyltatyny, bul nyǵmettiń qadirin jete túsinip, Jaratýshysyna degen shúkirinen jańylmaıtyn tirshilik ıesi óte az.
Mysaly, darǵa asylaıyn dep turǵan jerinen bir adamdy ekinshi bir adam qutqaryp qalsa, ólim aýzynan qaıtqan adam ómirine sebep bolǵan álgi adamǵa: «Men saǵan budan bylaı qaryzdar bolyp ótemin, – dep onyń aldynda quraq ushady. Istegen bir ǵana jaqsylyǵy úshin bas ıip, ómir boıy izet bildireri sózsiz. Al endi bizdi joqtan bar etip jaratyp, ár aýa jutyp, tynys alǵan saıyn bizdi bir ólimnen qutqaryp, bir ómir syılaǵan Jaratýshymyzdy umyt qaldyryp, jaqsylyǵy úshin alǵysymyzdy bildirmeýimiz durys pa?
Uly Jaratýshymyzdyń adamǵa bergen jaqsylyq, nyǵmetteri sheksiz. Quranda: «Eger Allanyń senderge bergen nyǵmetterin sanasańdar, sanap taýysa almaısyńdar», – delinedi.
Biz, adam balasy, densaýlyqtyń, árbir on eki múshemizdiń baǵa jetpes nyǵmet ekenin oılap, qadirin túsindik pe? Olardy bizge tegin bergen Rabbymyzǵa raqmetimiz ben alǵysymyzdy bildirip, Oǵan qaryzdar ekenimizdi sezdik pe? Shyndyǵynda, bizge bul suraqqa jaýap berý ońaıǵa soqpasa kerek.
Bes ýaqyt paryz namazdary
1.Bamdat (tań) namazy;
2.Besin namazy;
3.Asyr (namazdyger;
4.Aqsham namazy;
5.Quptan namazy;
Namazdyń paryz bolý sharttary
1.Musylman bolý. Namaz – musylman bolǵan er kisi men áıelge paryz.
2.Balıǵat jasyna jetý. Balıǵat jasyna jetpegen balaǵa namaz paryz emes.
3.Aqyl-esi durys bolý: Aqyl – Islamı jaýapkerliktiń negizi.
Namazdyń syrtqy paryzdary
1.Dáret-ǵusyly bolý;
2.Nájisterden tazalaný (Zattyq tazalyq): Namazdan buryn dene men kıimdi nemese namaz oqylatyn jerde bolǵan lastyqtyń tazalanýy qajet.
3.Áýretin jabý: Erlerdiń áýret jerleri: kindiginen tizeleriniń astyna deıingi jerleri[13]. Áıel úshin áýret – júz, qol, aıaqtan basqa barlyq dene[14].
4.Qubylaǵa bet burý: Namazdy qubylaǵa qarap oqý shart. Musylmandardyń qubylasy – Mekkedegi Qaǵba[15]
5.Ýaqyt: Namaz – kúnniń arnaıy belgili ýaqyttarynda iske asatyn paryz. Paryz namazdarǵa ýaqyt shart.
6.Nıet: Nıet etý – namazdyń sharttarynyń biri. Nıet – namazǵa kirýdi qalaý. Adam qandaı namazǵa kirgisi kelse, sol namazdy júrekpen bilýi shart.
Ishki paryzdary
1. Iftıtah (bastaý, ashý) tákbiri: Iftıtah tákbiri – namazǵa bastarda alynatyn tákbir. Iaǵnı, tike turyp, «Allaý ákbar» sózin aıtyp, qulaq qaǵý. Tákbir nıetten keıin alynyp, ımamnyń tákbirinen keıin alynýy qajet-dúr.
2.Qııam (túregep turý): Qııam –tip-tik túregep turý degen maǵynaǵa keledi. Namazda negizgi paryzdardyń biri sanalyp, ár rákatta Qurannan bir súre oqylatyndaı ýaqyt turý[16].
3.Qyraǵat: Qyraǵat – oqý degen sóz. Bul jerde «Quran oqý» maǵynasyn bildiredi. Namazda oqylatyn aıattyń eń qysqasy Ábý Hanıfa boıynsha úsh aıat nemese osy úsh aıattyń kólemindeı bir ıakı eki aıat.
4.Rúkúǵ: Namazdyń negizgi tirekterinen bolǵan rúkúǵ qoldardy tizege qoıyp, tómen qaraı ıilý. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) jasaǵan eń jaqsy rúkúǵ – arqa men bastyń túp-túzý ıilýi.
5.Sájde: Sájde – namazdyń paryzy. Sájdede mańdaı, júz, eki aıaq pen eki qol, eki tize jerge nemese jermen jalǵasqan bir nársege qoıylady. Sájde árbir rákatta – eki ret jasalady.
6.Aqyrǵy otyrys: Namazdyń sońynda «tásháhhúd» shamasyndaı otyrý – namazdyń tirekteriniń biri, ıaǵnı paryz. Tásháhhúd shamasy degen – «át-tahııat» duǵasyn oqıtyndaı ýaqyt.
Juma namazy
Juma namazy – dinimizde óte mańyzdy sanalatyn, jamaǵatpen oryndalatyn aptalyq ǵıbadat. Juma kúniniń ejelde evreı jáne hrıstıandar úshin aptalyq ǵıbadat kúni bolǵandyǵy, keıinnen evreıler bul kúnniń ornyna senbi kúnin, hrıstıandar jeksenbi kúnin aptalyq ǵıbadat kúni retinde ózgertip qabyldaǵany jáne Islam dini kelgennen keıin umyttyrylǵan qasıetti bul kúnniń musylmandarǵa qaıtadan oralýy jaıly Paıǵambarymyz (s.a..ý) bylaı deıdi: «Biz – burynǵy kitap berilgenderge qaraǵanda, eń sońǵysymyz. Qııamette–eń alǵa ótemiz. Olar Allanyń ózderine paryz etken osy juma namazy kúni jaıynda qarama-qaıshy pikirge tústi. Alla ony bizge kórsetti. Basqa adamdar bul týraly bizge baǵynady. Juma kúniniń erteńi – ıahýdılerdiki, odan keıingi kún – hrıstıandardiki»[17].
Juma namazynyń paryzdyǵynyń sharttary
Juma namazynyń kimge paryz ekeni jaıly Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Allaǵa jáne aqyret kúnine sengenderge – juma namazy paryz. Biraq jolaýshy, qul, bala, áıel jáne naýqastar budan tys»[18]. Iaǵnı bulardan basqa barlyq musylmandarǵa juma namazy paryz.
- Er kisi bolý: Juma namazy áıelderge paryz emes. Biraq namazdy meshittegi juma jamaǵatyna qatysyp, oqyǵan jaǵdaıda qaıtadan besin namazyn oqý qajet emes.
- Azat bolý: Azattyǵy bolmaǵan tutqyn men qapasta jatqandarǵa juma kúni besin namazyn jumanyń ornyna oqýlary jetkilikti.
- Turǵyn bolý: Jolaýshyǵa juma namazy paryz emes. Sebebi, jolaýshyda jalpy jol qıynshylyqtary bar. Oǵan jeńildik jasalǵan.
- Naýqas nemese belgili sebepter bolmaý: Namazǵa barsa, aýrýynyń asqynýynan qoryqqan jandarǵa – juma namazy paryz emes. Sol sekildi naýqasqa qaraýshy, álsiz kári, kózi kórmeıtin, múgedek jáne kezektegi saqshylar sekildi sebebi bolǵandarǵa besin namazy jetip jatyr. Biraq juma namazyn oqı alsa, besin namazyn oqýdyń qajeti joq.
[1] Táýbe, 9/103.
[2] Baqara, 2/238.
[3] Nısa, 4/103.
[4] Báııána, 98/5.
[5] Haj, 22/78.
[6] Býharı, Iman, 1,2; Mýslım, Iman, 19-22.
[7] Býharı, Imam, 34; Shahadat, Imam, 8-10-15-17-18; Ábý Dááýd, Salat, 1.
[8] Ankabýt, 29/45.
[9] Býharı, Máýaqıt, 6; Mýslım, Másajıd, 283; Tırmızı, Ábad, 80, 90; Nasaı, Salat, 7.
[10] Mýslım, Taharat, 14-15, Tırmızı, Máýaqıt, 46; Ibn Majá, Taharat, 79,106.
[11] Tırmızı, Salat; 118.
[12] Zarııat súresi 56-aıat.
[13] A.b.Hanbál,II, 187.
[14] Ábý Dááýd, Lıbas, 31.; Ibn Majá, Taharat, 132.
[15] Baqara, 2/144.
[16] Baqara, 2/138.
[17] Býharı, Juma, 1. 211.
[18] Ábý Dááýd, I. 644.