Salaýat aıtqan kezde «sáııdına» sózin qosý shırk pe?

Assalaýmaǵaleıkým! Suraǵym mynadaı: Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) salaýat aıtqan kezde «sáııdına» sózin qosý shırk pe?

Ответ

Negizinen dinde tym tózimsiz keletin keıbir baýyrlarymyz asyǵystyq jasap keıbir ǵana aıattar men hadısterge súıene otyryp, asyǵys úkim shyǵaryp jatady. Fıqh tereń túsinikti talap etetin is bolǵandyqtan asyǵys úkim shyǵaryp, musylmandardy adasýshylyqpen kinálamaý kerek.

Endi suraqtyń jaýabyna kelsek. Buny eki jaǵdaıǵa bólip qarastyra alamyz. Birinshisi jalpy osy «sáııd» sózin adamdarǵa qatysty qoldaný, ekinshisi namazdaǵy salaýat duǵlaryn aıtqanda osy sózdi qoldaný.

Paıǵambaryzdyń (s.ǵ.s.) atyn aıtqanda «sáııdına» sózin qosýǵa bolmaıdy dep júrgender myna hadıske súıenedi: Mýtarrıf ıbn Abdýlla ákesinen bylaı dep jetkizedi:

«Báný Ámir halqynyń ókilderimen birge Alla elshisiniń qasyna bardyq. Ol jerdegilerdiń biri: «Sen bizdiń «sáııdimizsiń», – dedi. Sol kezde Paıǵambarymyz: «Sáııd ol – Alla Tábáráká ýá Taǵala», – dedi. Sol kezde biz: «Izgilikte eń joǵarǵymyz, márttikte aldyna jan salmaıtynymyzsyz», – dedik. Sol kezde ol: «Aıtatyndaryńyz osyndaı nemese osyǵan jaqyn sózder bolsyn. Shaıtan senderdi (asyra siltep) sóıletpesin», – dedi[1]. 

Rıýaıatta keıbir adamdardyń bilmestikpen tym asyra silteýshilikke jol bergendikten, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) buǵan tyıym salǵandy baıqalady. Negizinde, arab tilindegi «Rabb (Ie)» sózi sekildi «sáııd» sóziniń de «ıe, myrza, basshy, qurmetti» degen sekildi birqatar maǵynalary bar.

Quran Kárim men hadısterge jiti mán berip qarasaq, bul sózdiń adamdarǵa qatysty da qoldanylǵandyǵyna kóz jetkize alamyz. Máselen myna aıatta: «Sodan Júsip turǵan úıdegi áıel onymen ashyna-jaı bolýdy qalady. Ony azǵyrýǵa tyrysyp, esikterdiń bárin ishten ilip aldy da: «Qane, kelshi maǵan!», – dedi. Ol: «Alla saqtasyn! Rasynda, (sizdiń jubaıyńyz) meniń qojaıynym maǵan pana bolyp, kóp qamqorlyq kórsetti (oǵan qalaısha opasyzdyq jasamaqpyn). Opasyz zalymdar áste maqsat-murattaryna jetpeıdi hám ońbaıdy», – dedi»[2].

Júsip paıǵambar (ǵ.s.) Zuleıhanyń kúıeýine «Meniń Rabbym», ıaǵnı qojaıynym degen. Adamdarǵa Allaǵa qalaı sený kerek ekenin úıretýshi Paıǵambardyń bul sózdi bilmestikpen qoldanýy múmkin emes.

«Sodan bir kúni Zákárııa mıhrabta namaz oqyp turǵanda, perishteler oǵan bylaı dep ún qatty: «Alla taǵala seni Iahııamen súıinshileýde, ol Alladan keletin bir Sózdi (Isany) rastaıdy hám izgi jandardyń myrzasy, (nápsige áste boı aldyrmaıtyn) asqan taqýa ári paıǵambar bolady»[3]  degen aıatta da Iahııa paıǵambarǵa (ǵ.s.) qatysty «Sáııd» sózi qoldanylǵan. Osy eki aıatta «Rabb» jáne «Sáııd» sózi adamdarǵa qatysty qoldanylǵan.

Sol sekildi adamzattyń ardaqtysy Paıǵambarymyz da (s.ǵ.s.) bul sózderdi adamdarǵa sıpat retinde qoldanǵan. Myna hadısterdi dálel retinde keltire keteıik «Men qııamet kúninde adamdardyń sáııdi/myrzasy bolamyn»[4] () degen.

Taǵy bir hadıs mátini mynadaı: «Men adam balasynyń myrzasymyn»[5].

Al, myna hadıste: «Myrzamyz Ábý Bákir, myrzamyz Biláldi azat etti»[6] dep keledi.

Jánnattyń qos raıhany, eki nemeresi jaıly da: «Hasan men Húseıin – jannat turǵyndarynyń myrzalary»[7], – degen.

Saǵyd ıbn Mýazǵa qatysty Paıǵambarymyz sahabalaryna: «Myrzalaryńa turyp qurmet kórsetińder»[8], – degen.

Mine, osy hadısterde Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) tek ózi úshin ǵana emes sahabalaryna da qatysty «sáııd» sózin qoldanǵandyǵyn naqty kóremiz.

Demek, áýelgi aıtylǵan hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) áli dindi tolyq túsinbegen adamdar qurmet kórsetýde shekten shyǵyp ketpesin degen nıetpen aıtqan. Al, joǵaryda keltirilgen aıattar men hadıster bul sózderdi adamdar úshin de qoldanýǵa bolatynyn eshqandaı kúmánsiz kórsetip tur.

Sondyqtan biz de Quranda «(Ýa, múminder!) Alla elshisiniń ózderińdi shaqyrǵanyn hám sender úshin duǵa etkenin, bir-birińdi shaqyrǵanmen hám bir-biriń úshin duǵa etkenmen teń kórmeńder. Ony bir-birińdi shaqyrǵandaı shaqyrmańdar, oǵan bir-birińe ún qatqandaı ún qatpańdar»[9] degen ádepten ozbaı, Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) eń kórkem túrde salaýat aıta alamyz. 

Ekinshi: Namazda át-tahııatta otyrysynda salaýat aıtý barysynda Muhammed (s.ǵ.s.) sóziniń aldynda «sáııdına» sózin aıtýǵa kelsek, Hanafı jáne Shafıǵı mazhabynda «sáııdına» sózin aıtý mándúp sanaladyn. Muny aıtý aıtpaýdan jaqsy. Al, «Meni namazda sáııd dep aıtpańdar» degen hadıs oıdan shyǵarylǵan[10].

Alaý ÁDILBAEV 
QMDB-nyń naıb múftıi,
Teologııa ǵylymynyń doktory.

[1] Ábý Dáýid, Ádáb, 10.
[2] «Iýsýf» súresi, 23-aıat.
[3] «Álı Imran» súresi, 39-aıat.
[4] Buharı. Tápsir, 6.
[5] Ibn Májá. Zıkrý ásh-shafaa, 5.
[6] Býharı, Manaqıb Bılál ıbn Rabah, 5.
[7] Tırmızı. Mánáqıb Hasan ýá Hýsáın, 5.
[8] Buharı. Istızan, 8.
[9] «Nur» súresi, 63-aıat.
[10] Ý. Zýháılı. ál-Fıqhýl-ıslámı ýá ádıllátýhý, t.2, 43-b.