Jıhad sózi soǵys degendi bildiredi ma?
Assalaýmaǵaleıkým! Jaqynda bir otyrysta jıhad jaıly áńgime estidim. Tereń bilimim bolmaǵandyqtan, tek tyńdaýmen otyrdym. Túsingenim, jıhad degenimiz qolǵa qarý alyp, soǵysý ǵana emes, basqa da maǵynalary bar eken. Solardy anyqtap berseńizder. Áıtpese, qazirgi kezde men sııaqty bir jaqty túsinip júrgender kóp dep oılaımyn, solarǵa sabaq bolsyn.
Ответ
Ýaǵaleıkýmassalam!
Qasıett Quran Kárimde jıhadqa baılanysty aıattar 35 jerde kelgenimen, onyń barlyǵy qolǵa qarý alyp soǵysqa attaný degen maǵyna emes. Tek tórt jerde ǵana tikeleı soǵys maǵynasynda kelgen. Onyń ózi búkil kápirlerdi qyryp joıyńdar nemese beıbit halyqqa bas salyp mal-múlkin talan-tarajǵa salý, abyroıyn aıaq-asty etý, jerlerin otarlap erikterinen aıyrý t.b. osy sııaqty zulymdyq maqsatynda soǵysyńdar degen uǵymdy bildirmeıdi.
Búginde «jıhad» sózin óz pıǵyldaryna qaraı burmalap, qara nıetterin júzege asyrýdy maqsat tutqan nebir din atyn jamylǵan toptar bar.
JIHADTYŃ TÚRLERI:
Islamda jıhad eki túrli bolady:
– Rýhanı jıhad
– Maddı (materıaldyq) jıhad
Rýhanı jıhad degenimiz – musylmannyń óz nápsisimen kúresýi. Jıhadtyń bul túrin paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) úlken jıhad dep baǵa bergen. Onyń negizgi maqsaty – shaıtannyń azǵyrýyna jáne nápsiniń etegine ermeı, kúná isterge jol bermeý. Bul jıhad jaıly hadıste bylaı baıandalady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) birde soǵystan sharshap, shaldyǵyp kele jatqan sahabalaryna: «Biz qazir kishi jıhadtan úlken jıhadqa qaıttyq», - degen kezde, sahabalary: «Ýa, Rasýlýlla! Úlken jıhad degen ne?» - dep tańǵala saýal qoıady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ol - óz nápsińmen kúres»,- dep jaýap qaıyrdy[1].
Alla Taǵala:
فَلا تُطِعِ الْكَافِرِينَ وَجَاهِدْهُم بِهِ جِهَاداً كَبِيراً
«(Ýa, Muhammed s.ǵ.s.) kápirlerge (olardyń puttaryna tabyný týraly buıryqtaryna) baǵynba jáne olarmen (Quran aıattaryn nasıhattaý) arqyly olarǵa qarsy úlken (ulyq) Jıhad (ýaǵyz-nasıhat jumystaryn) júrgiz!»[2] –dep buıyrǵan.
Mine, Jaratqan Iemiz Quran nasıhatyn «úlken jıhad» dep ataǵan. Nápsimen arpalysqan jıhadtyń bul túri «úlken jıhad» dep atalýynyń syry – nápsimen bolǵan kúreste nápsisi kózine kórinbeıdi jáne ony pende qalap qumartyp turady. Sondyqtan da onymen kúresý ońaıǵa soqpaıtyny anyq. Al, adam qolǵa qarýyn alyp jaýymen soǵysqan kezde dushpany onyń kóziniń aldynda bolyp jáne ol dushpanyn ishteı jek kórip turady. Osy oraıda, kózge kórinetin dushpannan qaraǵanda kórinbeıtin dushpanmen arpalysý anaǵurlym qıyn ekeni málim.
Al, maddı (materıaldyq) jıhad degenimiz – musylmannyń álsizge qorǵan jáne dushpannyń zulymdyǵyn toqtatý maqsatynda jan-tánimen, mal-dúnıesimen Allanyń dinin, otanyn, otbasyn dushpandardan qorǵap qarsy soǵysý.
QARÝLY JIHADTYŃ DURYS BOLÝ ShARTTARY:
1. Memleket basshynyń ruqsaty boly tıis. Sharıǵatymyzda memleket basshysynyń ruqsatynsyz soǵysqa shyǵýǵa tyıym salynǵan. Jıhad (soǵys) isteri memleket basshysyna júktelgenine eshqandaı kúmán joq. Oǵan boı usyný mindet, tek kúná isterge buıyrmasa boldy.
Quranda Alla Taǵala basshyǵa boıusyný jaıly bylaı deıdi:
يَا أَيُّهَا الَّذِينَ آمَنُوا أَطِيعُوا اللَّهَ وَأَطِيعُوا الرَّسُولَ وَأُولِي الأمْرِ مِنْكُمْ
«Áı, múminder. Allaǵa boıusynyp, Paıǵambarǵa ári ózderińnen bolǵan ámir ıelerine boıusynyńdar»[3].
Basshy jaqsy bola ma, jaman bola ma boıusyný tıis. Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi:
اَلْجِهَادُ وَاجِبٌ عَلَيْكُمْ مَعَ كُلِّ أَمِيرٍ بَرًّا كَانَ أَوْ فَاجِرًا
«Jıhad árbir jaqsy bolsyn nemese jaman bolsyn basshymen birge bolý tıis»[4].
Osyǵan oraı, jıhad eldi basqaryp otyrǵan basshynyń ruqsaty jáne din isterin basqaryp otyrǵan dinı basshylar men ǵalymdardyń pátýalarymen iske asady.
2. Qorǵaný maqsatynda bolýy. Eger dushpan otanǵa shabýyl jasasa, oǵan qarsy soǵysý. Alla Taǵala:
وَقَاتِلُواْ فِي سَبِيلِ اللّهِ الَّذِينَ يُقَاتِلُونَكُمْ وَلاَ تَعْتَدُواْ إِنَّ اللّهَ لاَ يُحِبِّ الْمُعْتَدِينَ
«Sendermen soǵysqandarǵa qarsy sender de Alla jolynda soǵysyńdar. Biraq shekten shyqpańdar. Alla Taǵala shekten shyqqandardy jaqsy kórmeıdi»[5], - dedi.
3. Maqsaty aıqyn bolý. Iaǵnı, dushpannyń qastyǵyn toqtatý, álsizderge qorǵan bolý jáne Allanyń dinin qorǵaý maqsatynda bolýy tıis. Áıtpese, shekten shyǵýshylardan bolady.
4. Dushpannan tónip turǵan qaýip naqty bolý. Ózińe shabýyl jasaıtyny naqty anyqtalǵan dushpanǵa soǵys taktıkasy boıynsha birinshi bolyp shabýyl jasaýǵa ruqsat etiledi.
Eger bul sharttar oryndalmasa, onda onyń is-áreketi sharıǵattaǵy jıhad ataýyna kirmeı, bálkim ol adam buzaqy nemese qııanatshyl bolady.
Islam dini – beıbitshilik, amandyq degen uǵymdardy bildiredi. Islamdy terrorızmmen baılanystyrý – asyl dinimizge jasalǵan úlken qııanat. «Jıhad» uǵymyn jeleý etkenderdi sheıitter emes – shekten shyqqandar dep ataýǵa májbúrmiz. Alla Taǵala «Aǵraf» súresinde:
وَلاَ تُفْسِدُواْ فِي الأَرْضِ بَعْدَ إِصْلاَحِهَا
«Jer betinde tynyshtyq ornaǵannan keıin búlik jasamańdar»[6] dep qatań eskertedi.
Sondyqtan Qazaqstan azamattary Elbasynyń jáne dinı basqarmanyń, sonymen qosa ata-ananyń ruqsatynsyz syrtqa, basqa jerge jıhadqa attanýǵa bolmaıdy. Árkim óz eline, óz jerine, óz halqyna eńbek etý kerek. Bireýdiń aldaýyna túsip, aljasyp, basqa bir eldiń qanyn tógip, kúnáhar bolǵan adam ońbaıdy. Adam balasy baqytty olaı izdemeıdi. Baqytty otanyna, halqyna, janyndaǵylarǵa jaqsylyq isteý arqyly ǵana tabady.
Nurlan Ramazanov
Respýblıkalyq «Áziret Sultan» meshitiniń naıb ımamy
[1] Imam Baıhaqı rıýaıat etti.
[2] «Furqan» súresi, 52- aıat.
[3] «Nısa» súresi, 59-aıat.
[4] Ábý Dáýit rıýaıat etti.
[5] «Baqara» súresi, 190-aıat.
[6] «Aǵraf» súresi, 56-aıat
