Ǵusyl kezindegi kúmánnan qalaı arylamyn?
Assalam aleıkým. Men ǵusylǵa qatty kúmándanamyn. Jáne haram nárselerge qarap nápsime erik berip júrmin. Sý densaýlyqqa zııan tıgizerlikteı bolsa, jalpy ǵusyl alýǵa jaǵdaı bolmaǵanda taıammým jasaýǵa bola ma, dáret alǵanda qalaı eken. Aıtýǵan. Ǵusyl alyp bolǵannan keıin bir nárse bólingendeı bolady. Osyndaı jaǵdaıda qaıta ǵusyl quıynýym kerek pe? Aıdos.
Ответ
Ýa aleıkým salam. Bul suraqtardy birneshe bólikke bólip qarastyrsaq:
BIRINShISI – ǵusylǵa kúmándaný. Ǵusylǵa qatysty Alla Taǵala Quranda «Máıda» súresinde: «Eger júnip bolsańdar, ǵusyl alyńdar (shomylyńdar)»,[1] – degen. Iaǵnı, ǵusyl quıynýdy qajet etetin jaǵdaılar bar. Olar:
- Ózge din ókiliniń Islamdy qabyldaýy;
- Máıitke ǵusyl quıý;
- Áıelderdiń nıfasy men haıyzynyń toqtaýy;
- Júniptik.
Áýelgi eki jaǵdaı belgili, bizdiń suraqpen tikeleı qatysy joq. Sol sebepti keıingi ekeýine ǵana jaýap berelik:
A) Nıfas – áıeldiń bosanǵannan keıin keletin qany. Ol qan toqtaǵannan keıin áıel adam ǵusyl quıynyp, ádettegi qulshylyqtaryna oralady. Nıfas merziminiń Hanafı mazhaby boıynsha eń uzaǵy qyryq kúnge sozylady.
Á) Haıyz –balıǵatqa tolǵan áıeldiń ár aı saıyn kelip turatyn etekkiri. Ol áıelderde úsh pen on kún aralyǵynda baıqalady. Áıel zaty odan tolyq arylǵannan keıin qaıta ǵıbadatyna oralady.
Kúmán týdyrýy múmkin jaıttar:
– eger etekkir qany ádetten tys ýaqytta kelse;
– úsh kúnnen az ýaqyt kelgeni;
– on kúnnen asyp kelgeni;
– júktilik kezinde baıqalǵan qan;
Bulardyń eshbiri etekkirge sanalmaıdy. Bular – úzir qany. Iaǵnı, ár namazǵa úzir dáretpen namaz oqı beredi.
B) Júniptik. Júnip bolý – shahýattyń (mánıdiń) atylyp shyǵýymen, tús kórip, oıanǵannan keıin shahýattyń áserin baıqaýmen, erli-zaıyptylardyń qosylýymen bolady.
Kúmán týdyrýy múmkin jáıttar:
– Áıel adam shalqasynan jatyp, birtúrli tús kórip, oıanǵannan keıin suıyqtyqtyń bólingenin tappasa da júnip bolyp esepteledi. Sebebi, bólingen suıyqtyq qaıta ishine kirip ketý qaýipi bar.
– Eger er adam tús kórip, oıanǵannan keıin eshnárse baıqamasa, júnip bolmaıdy. Sebebi, er adamnan bólingen nárseniń áseri aıqyn bolady.
– Uıqydan oıanǵan adam molynan bólingen shahýattyń áserin tapsa, tús kórmese de júnip bolady.
– Eger adam shahýatyn oıatatyn nársege qarasa nemese jynystyq qatynas týraly oıǵa ketse, sóıtip ózdiginen álsin ylǵal (mázı) bólinse, onda ol adamnyń ǵusyly buzylmaıdy.
Osy aıtylǵandardy durys túsinseńiz, kúmánǵa oryn qalmaıdy.
EKINShISI – haram nárselerge qaraýǵa tyıym salynǵan. Alla Taǵala Quranda «Zınaǵa jaqyndamańdar»[2] degen, ıaǵnı oǵan aparatyn joldarǵa áýes bolmańdar degeni. Zınaǵa jeteleıtin nársege qaraý – zınanyń alǵashqy qadamy bolyp tabylady. Onyń emin Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) myna hadısinen tabamyz: «Ýa, jastar! Aralaryńyzdan úılenýge jaǵdaılary barlaryńyz úılensin. Úılený – kózdi haramnan, boıdy kúnádan saqtaıdy. Úılenýge jaǵdaıy kelmegender oraza ustasyn. Sebebi, oraza – ol úshin qalqan»[3].
Nápsińizge erik bermeńiz. Ol jaqsylyqqa aparmaıdy. Shamańyz kelse úılenińiz, sebebi úılengennen keıin jubaıyńyzǵa qosylýdyń ózi saýapqa keneltedi. Al, shamańyz kelmese, oraza ustańyz.
ÚShINShISI: Sý densaýlyqqa zııan tıgizerlikteı bolsa, jalpy ǵusyl alýǵa jaǵdaı bolmaǵanda, taıammým jasaýǵa bolady. Alla Taǵala Quranda: «Eger júnip bolsańdar, ǵusyl alyńdar. Eger naýqas ne saparda bolsańdar nemese senderden bireý túzge otyryp kelse ne áıelge jaqyndassańdar, sonda sý taba almasańdar taza jerge taıammúm soǵyńdar; onymen beti-qoldaryńdy sıpańdar. Óıtkeni, Alla, senderge aýyrshylyq qalamaıdy. Biraq, senderdi tazartýdy, sondaı-aq, shúkirlik etýleriń úshin senderge nyǵmetterin tamamdaýdy qalaıdy»,[4] – deıdi. Ol taıammým alatyn sýdyń jylýymen nemese ǵusyl alýǵa jaǵdaı týysymen buzylady. Sol sátten bastap ǵusyl alýyńyz kerek bolady.
TÓRTINShISI – júnip bolǵan adamnyń dáret alýy týraly. Júnip adamnyń ǵusyl alýǵa múmkindigi bolmasa, sý tabylmasa nemese kishkene ǵana, dáret alýǵa ǵana jeterlik sý bolsa, onda ol adam dáret almaıdy. Tek taıammým soǵady. Sebebi, bizdiń mazhabta «jetkiliksiz bolǵan nárse joqtyń úkiminde»[5] delingen.
Al, Aıdos baýyrymyzdyń suraǵyna jaýap berer bolsaq, ǵusyl alyp bolǵannan keıin bir nárseniń bólingenin sezinseńiz, onda sońǵy shahýattyń bólingen ýaqytyna qaraý kerek. Eger shahýat bólingeninen keıin ájepteýir ýaqyt ótkennen keıin nemese kishi dáretke otyrǵannan keıin, jynystyq qatynasty qııaldaý saldarynan bóringen álsin ylǵal (mázı) bolsa, ol ǵusyldy buzbaıdy. Alaıda, odan keıin dáret alý kerek.
Durysyn Alla biledi!
Aıbek Ábdiqadyr
Muslim.kz saıtynyń dinı sarapshysy
[1] «Máıda» súresi, 6-aıat.
[2] «Isra» súresi, 32-aıat.
[3] Býharı, Mýslım
[4] Maıda 6.
[5] Ál-Bahrýr-raıq.