Namaz oqymaǵan adam kápir ma?
Namazdyń ıslamdaǵy ornyn aıta ketseńiz. Keıbir jandar «kápir men múminniń arasyndaǵy perde – namaz» degen hadıske súıenip, namaz oqymaıtyn adamdardy kápirge shyǵarady. Bul qanshalyq durys?
Ответ
Bes ýaqyt namaz árbir balıǵat jasyna jetken, aqyl-esi saý barlyq musylmanǵa paryz. Onyń paryzdyǵy Quran, súnnet jáne ıjmaǵ dálelderimen anyqtalǵan. Qurannyń kóptegen jerinde: «Namaz oqyńdar jáne zeket berińder», – degen aıattarmen namazdyń óte mańyzdy paryz ekendigi bildirilgen. Olardyń keıbiri mynalar: «Barlyq namazdardy jáne orta namazdy saqtańdar»[1], «Rasynda, namaz belgilengen arnaıy ýaqyttarda paryz etildi»[2], «Alaıda, olar barlyq burys dinderden boıyn aýlaq ustap, shynaıy túrde Allahqa qulshylyq etýden, namazdy tup-týra oqýdan jáne zeket berýden ózge nársege ámir etilmegen bolatyn»,[3]«Namazdy tolyq oqyńdar...»[4].
«Ibn Omardan (r.a.) rıýaıat etilgen bir hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Islam bes nárseden turady: Allahtan basqa qudaı joq jáne Muhammed Allahtyń Elshisi ekenine kýálik etý, namaz oqý, zeket berý, shamasy kelse qajylyqqa barý jáne Ramazan orazasyn ustaý»[5]. Sonymen qatar, kúlli Islam ǵalymdary bir kúnde bes ýaqyt namazdyń paryz ekenin biraýyzdan maquldaıdy.
Bes ýaqyt namazdy ornymen oqyp, úlken kúná jasamaǵan adamnyń kishi kúnálary keshiriletini jaıly da aıattar men hadıster bar. Quranda bylaı deıdi: «(Eı, Muhammed!) Saǵan ýahı etilgen kitapty oqyp, namazdy orynda. Kúdiksiz namaz arsyzdyq pen jamandyqtan tyıady»[6].
Hazireti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sahabalarǵa: «Senderdiń aralaryńnan bir adamnyń esiginiń aldynda ózen aǵyp, ol sol ózenge kúnine bes ret shomylsa, ol adamda kir qala ma?» – dep suraǵanda, sahabalar: «Joq qalmaıdy», – dep jaýap qaıyrady. Sonda Allah Elshisi (s.ǵ.s.): «Sýdyń kirdi tazalaıtynyndaı bes ýaqyt namaz da kúnálardy tazalaıdy»[7], – degen.
Aqyrette esepke tartylǵanda, adam balasynan, eń aldymen, namaz suralady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Adamdardyń qııamet kúninde alǵash esepke tartylatyn amaly men is-áreketi – namaz». Uly Rabbymyz habardar bola tura perishtelerine bylaı deıdi: «Qulymnyń paryz namazyna qarańdar. Ony tolyq oryndap pa, kemistigi bar ma»? Eger onyń paryz namazdary tolyq bolsa, namaz saýaby tolyqtaı jazylady. Eger paryz namazdarynda nuqsandyq bolsa, Allah Taǵala bylaı deıdi: «Qulym nápil (súnnet) namazdaryn tolyq oqyǵan ba eken?». Eger ol súnnet namazdaryn tolyq oqyǵan bolsa, Allah Taǵala: «Qulymnyń nuqsan paryz namazdaryn nápildermen toltyryńdar», – deıdi. Odan keıin paryz bolǵan basqa amaldar da osylaısha esepke tartylady»[8].
Mine namaz osyndaı mańyzdy ǵıbadat. Al suraqtaǵy namaz oqymaıtyn adamnyń úkimine keler bolsaq, muny ekige bólip qaraý kerek. Kimde-kim namazdyń paryzdyǵyn bile tura teriske shyǵarsa, dinnen shyǵady. Óıtkeni, namaz aıqyn aıat, hadıs jáne ıjmaǵ dálelderimen anyqtalǵan. Al jalqaýlyq, nemquraılylyq sebebimen namazdy tastaǵan jan kúnáhar bolady. Biraq, kápir bolmaıdy.
Namaz oqymaý – dúnıe men aqyret azabyna sebep. Aqyrettegi azap týraly Quranda bylaı aıtylady: «Olar jánnatta turyp kúnáharlardan: «Saqar jahannamǵa túsýlerińe nendeı sebep boldy?», – dep suraıdy. Sonda olar: «Biz namaz oqymaıtyn edik», – dep jaýap qatady».[9] Hazireti Paıǵambarymyz (s.a.ý.): «Ádeıi namazdy tastaǵan adamǵa Allah pen Paıǵambardyń kómegi bolmaıdy»,[10] – deıdi. Sondaı-aq, «Kimde-kim juma namazyna nemquraılylyqpen qarap, ony úsh ret tárk etse, Allah Taǵala onyń júregine mór basady», – deıdi.[11]
Imam Aǵzam mázhaby boıynsha, jalqaýlyq jasap, namazdy tastaǵan adam, namazdyń paryzdyǵyn teriske shyǵarmaıynsha, dinnen shyqpaıdy. Biraq kúnáhar bolady.[12]
Joǵarydaǵy: «Kisi men shırktiń, kúpirliktiń arasyndaǵy perde – namaz»[13] – degen hadısti týra maǵynasynda «namaz oqymaǵan adam kápir» dep túsinýge bolmaıdy. Keı ǵalymdar hadıstegi kúpirlikti «namazdy jalqaýlyqpen oqymaı júrgen adamdy emes, onyń paryzdyǵyna ıman keltirmegen adamdy kápir bolady» dep joramaldaǵan. Sondaı-aq bul hadısti bylaı da túsinýge bolady. Namazdyń paryzdyǵyn bile tura, jalqaýlanyp tárk qylǵan adam kúpirlikke qaraı alǵashqy qadamyn basqan bolady. Hadıste «Namaz – dinniń tiregi» delingen. Namazdy jalqaýlanyp tárk qylýǵa daǵdylanǵan adam bara-bara basqa da paryzdardy tastaýǵa beıim turady. Sebebi, eń uly paryzdy tastaǵan adamǵa dinniń basqa da mindetterine salǵyrt qarap, olardy basy bútin tárk qylý álde qaıda ońaı. Keıinnen bul isi ony kúpirlikke ákep soqtyrýy múmkin. Olaı deıtinimiz árbir kúnáda kúpirlikke aparar jol bolady. Kisiniń júregi kúná arqyly qaraıa bastaıdy. Júregindegi osy daq táýba etpegen saıyn ulǵaıa beredi. Aqyrynda táýbe etý qıynǵa soǵyp, kisi kúpirlikke quldılaıdy. Ǵumyr boıy qaza etken namazyn óteýge erinedi, táýbe etýge qajyr-qaıraty da jetpeıdi.
Ondaı adamǵa ǵumyr boıy oqymaǵan namazdary úshin táýba etip, qazasyn ótegennen góri namazdyń paryzdyǵyn, tipti aqyrettegi azapqa túspes úshin sanasynan tozaqty tipten joqqa shyǵaryp, kúpirlikti tańdaýy ońaıyraq bolady. Mysaly, býhgalterlik qyzmette otyryp urlyq jasaǵan nemese esebin durys toltyrmaǵan adam keıde komıssııa aldynda kúnási men kinásin jabý úshin qujattar turǵan bólmeni órtep jiberetini tárizdi namazyna nemquraıly qaraǵan adam úshin de táýbe etip, kinásin moıyndaǵannan kóri júregindegi álsiz ımanyn jaǵyp jiberip, tozaqty joqqa shyǵarý arqyly kúpirlikke quldılaǵan álde qaıda nápsisine jeńil ári ońaı bolýy múmkin.
Mine, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) namazdy tárk etýdiń jetkizer jerin kórsetý úshin: «Kisi men shırktiń, kúpirliktiń arasyndaǵy perde – namaz», – dep ádeıi osyndaı aýyr eskertýin jasaǵan. Áıtpese, Allaǵa ıman keltirgen, qulshylyqtyń paryzdyǵyna shynaıy sengen adamdar da namazdy jalqaýlyqtan t.b. sebeptermen tárk etýi múmkin. Qalaı bolǵanda da bul hadısti negizge alyp, aınalamyzdaǵy namaz oqymaǵandardy jappaı kápirge shyǵarýǵa bolmaıdy. Bulaı sanaý asa qaýipti. Alla Elshisi: «Kimde-kim baýyryna: «Eı, Kápir!», – dese, al ol adam shynymen kápir bolmasa, onda aıtqan adamnyń ózi kápir bolady», – degen.
Dinimizde «namaz oqymaǵan adam birden kápir bolady, sózsiz tek tozaqqa barady» dep kesip aıtqan úkim joq. Árıne namazǵa salǵyrt qarap, jalqaýlanyp tárk etý kisini tozaqqa laıyq etetin aýyr kúná. Alaıda, ondaı adamǵa jazasyn berip azaptaıtyn da, kúnásin keshirip basqasha úkim berý de Allanyń quzyryndaǵy dúnıe. Bul jaıly Alla elshisi (s.ǵ.s.) ýbadatý ıbn Samıt rıýaıat etken hadıste bylaı deıdi: «Alla Taǵala quldaryna bes ýaqyt namazdy paryz etti. Kimde-kim namazdyń qadir-qasıetin kemsitpesten, onyń eshbirin qaza etpeı, tolyq oryndaıtyn bolsa, Allanyń ony jumaqqa kirgizýge ýádesi bar. Al ony oryndamaǵan adamǵa Allanyń ondaı ýádesi joq. Qalasa ony azaptaıdy, qalasa jumaǵyna kirgizedi.»[14]
[2] Nısa, 4/103.
[3] Báııána, 98/5.
[4] Haj, 22/78.
[5] Býharı, Iman, 1,2; Mýslım, Iman, 19-22.
[6] Ankabýt, 29/45.
[7] Býharı, Máýaqıt, 6; Mýslım, Másajıd, 283; Tırmızı, Ábad, 80, 90; Nasaı, Salat, 7.
[8] Tırmızı, Salat; 118.
[9] Múddássır, 74/40-43.
[10] Býharı, Maýaqıt, 15, 34; Nasaı, Salat, 15.
[11] Nasaı, Jýma, 2; Tırmızı, Jýma, 7; Ibn Maja, Iqama, 93.
[12] Ibn Abıdın, I. 32.
[13] Sahıh Mýslım, 1-tom, 88-bet. «Dárý Ihıa'ıt-týrasıl-arabı» baspasy, Báırýt.
[14] Sýnanýl-Báıhaqıl-kýbra, 2-tom, 8-bet. «Darýl-Baz» baspasy, Mekke qalasy, 1994 j.