«KASPI GOLD» kartasynan beriletin syıaqy ósimge jata ma?

Ássalıamýaleıkým ýa rahmatýllahı ýa barakatýh! Kartochkadaǵy aqshaǵa qosylatyn ústeme jaıly oqyǵan edim. Meniń suraıyn degenim de osyǵan uqsas, naqtylap alǵym kelip tur. Men «kaspi gold» kartochkasyn qoldanamyn. Aılyq aqsham sonda túsip turady. Eger sol kartochka arqyly sýpermarketterde nemese ınternette tólesem, tólegen somamnyń 1 paıyzy maǵan túsip otyrady bonýs retinde. Ol bonýstar haram ba? Kúmándanyp olardy paıdalanbaı júrmin. Aldyn ala rahmet! Jansaıa

Ответ

Ýaǵaleıkýmássálám ýá rahmatýllahı ýá bárakátýh!

Qurmetti suraq suraýshy, atalmysh qyzmet túrin qoldanyp, tólem júrgizgenińiz úshin beriletin syıaqy ósim emes. Ol – bank tarapynan, paıdalanýshylardyń qataryn arttyrý maqsatynda jasalyp jatqan dúnıe. Sondyqtan da, berilgen bonýstar haram emes. 

Osy turǵyda, keıbir din mamandary karta shotyna salynǵan aqshany «bankke berilgen qaryz ispetti» dep eseptep, bank tarapynan berilgen syıaqylardy ósim retinde sanaǵan. Nege deseńiz, qaryz bergen kisi qaryz alǵan adamnan syılyq alýy haram. Bul jaǵdaıda berilgen syılyq – ósimmen para-par. Sebebi, bergen qaryzynan paıda kórip otyr. Al, qaǵıda boıynsha: qaryz berýshi bergen qaryzynan paıda kóretin bolsa, onysy ósim bolmaq. Sondyqtan da, olardyń tujyrymynsha, qaryz berýshi úkimindegi karta ıesiniń bankten beriletin bonýs túrindegi syılyqtardy paıdalanýy haram. 

Degenmen, Hanafı jəne Shəfıǵı məzhabtary boıynsha, qaryz alýshydan syılyq berilse, qaryz bergen kisiniń ol syılyqty qabyl alýyna ruqsat. Bastysy, əldebir syılyq beriletindigine o basta kelisim jasaspaǵan bolýy kerek. Endeshe, kartaǵa salǵan aqshańyzdy bankke berilgen qaryz dep eseptegen kúnniń ózinde, atalmysh karta boıynsha bank pen sizdiń arańyzda syıaqy berilý jóninde eshqandaı kelisim shart jasalmaǵandyqtan, «ondaǵy qyzyqtyrý maqsatynda berilip jatqan bonýstar ósimge jatpaıdy» deýge negiz bar[1].

Eń durysy – Allaǵa málim!