KIBERBÝLLINGTIŃ ÚKIMI

KIBERBÝLLINGTIŃ ÚKIMI QANDAI?

Ответ

Kıberbýllıng – bul ınternet nemese basqa da áleýmettik jeli, uıaly telefon arqyly bireýdi qorqytý, kemsitý, qorlaý[1].

Sharıǵatta bireýdi qorqytýǵa, qorlaýǵa, mazaq etýge, aıybyn ashýǵa, kemsitýge tyıym salynǵan[2]. Alla Taǵala Quranda bylaı deıdi:

يَا أَيُّهَا الَّذِينَ آمَنُوا لَا يَسْخَرْ قَوْمٌ مِّن قَوْمٍ عَسَىٰ أَن يَكُونُوا خَيْرًا مِّنْهُمْ وَلَا نِسَاءٌ مِّن نِّسَاءٍ عَسَىٰ أَن يَكُنَّ خَيْرًا مِّنْهُنَّ ۖ وَلَا تَلْمِزُوا أَنفُسَكُمْ وَلَا تَنَابَزُوا بِالْأَلْقَابِ ۖ  

«Ýa, ıman keltirgender! Eshbir qaýym ekinshi bir basqa qaýymdy mazaq etpesin! Bálkim, solar (mazaq etkenderi) ózderinen qaıyrly bolar. Áıelder de basqa áıelderdi (mazaq etpesin) bálkim, solar (mazaq etkenderi) ózderinen qaıyrly bolar. Sondaı-aq óz-ózderińdi dattamańdar ári bir-birińe jaman laqap taqpańdar ...»[3].

Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı deıdi: «Musylman úshin musylman baýyryn ózinen tómen sanaýdan (kemsitý, qorlaý) asqan jamandyq joq. Musylmannyń qany, dúnıe-múlki jáne ar-namysy ózge musylmandarǵa – haram»[4]. Taǵy bir hadıste: «Musylmannyń musylmandy qorqytýy – halal emes»[5], – degen.

Ás-Sáfáraını bylaı deıdi: «Kimde-kim joldastary men dostarynyń birin jek kórse nemese mazaq etse ne múmınniń birin qorlasa, kemsitse ashyq kúná jasapty»[6].

Sondyqtan kıberbýllıngke jáne býllıngtiń kez kelgen túrine (sóz formasyndaǵy býllıng, kúsh kórsetý arqyly qorqytý, relıatsıon[7]) tyıym salynady[8].

 

 ShEShIM:

1. Kıberbýllıngke jáne býllıngtiń kez kelgen túrine sharıǵat turǵysynan qatań tyıym salynady.
2. Áleýmettik jeli, uıaly telefon arqyly jalǵan aqparat taratý, ony bólisý, sondaı-aq bireýdi balaǵattap, qorlap jazba qaldyrý jáne oǵan ortaqtasyp «laık» basý – kúná is.
3. Bireýdiń jeke jazbalaryn, sýretterin, beınejazbalaryn shyǵaramyn dep qorqytý, bireýdiń dinin ne mádenıetin kemsitý jáne t.b. kıberbýllıngtiń túrlerine tyıym salynady.

 

QMDB Ǵulamalar keńesi

 

[1] Buǵan ósek pen jalǵan aqparat taratý, bireýdiń jeke jazbalaryn, sýretterin, beınejazbalaryn shyǵaramyn dep qorqytý, áleýmettik jelilerde bireýdi qorlap jazbalar qaldyrý jáne ony qoldap «laık» basý, bireýdiń dinin ne mádenıetin kemsitý t.b. jatady.

[2] Qurtýbı, «Ál-Jámıǵ lı áhkámı ál-Qýran», 16/328. «Áz-Záýájır», 2/33. «Hýlýqý ál-mýslım», 178. «Ál-Ahláqý ál-ıslámııa», 2/223. «Fáıdý álqadır shárhý ál-jámıǵ ás-saǵır», 6/447.

[3] «Hujurat» súresi, 11-aıat.

[4] Buharı, №6064. Múslım, №2564.

[5] Ábý Dáýid, №5004.

[6] «Ǵazaý ál-álbáb», 134.

[7] Relıatsıon býlıng (áleýmettik agressııa) – bir adammen qarym-qatynas qurý arqyly oǵan zııan keltirý, kemsitý. Sondaı-aq relıatsıon býllıng túsinigin bir adam basqa jannyń repýtatsııasyna kir keltirgisi kelgen, onyń qoǵamdaǵy bedeline nuqsan keltirýdi oılap jasaǵan áreketin sıpattaǵanda da qoldanady.

[8] https://www.dar-alifta.org/ar/fatawa/17736/%D8%AD%D8%B1%D9%85%D8%A9- 

 

Автор: арслан айтбай