«ÁLIMSAQTAN BERI MUSYLMANMYN» DEGEN SÓZ NE MAǴYNA BEREDI?

13 aqpan 2024 924 0
Оqý rejımi

Suraq: "Álimsaqtan beri musylmanmyn" degen sóz ne maǵyna beredi? Din ǵulamalary «álimsaq» týraly ne aıtqan?


Ответ

Iá, Qazaq halqynyń tildik qorynda barshamyzǵa belgili osyndaı «Álimsaqtan beri musylmanmyn» degen sóz bar. Bul sózdiń Etımologııasy qaıdan shyqty? Qandaı maǵyna beredi? Din ǵulamalary «álimsaq» týraly ne aıtady? Olardyń kózqarastarynda qandaı erekshelikter bar? Osyny qysqasha tarqatyp kórsek.

Ásili, bul sóz Quran Kárimniń tápsirinen alynǵan. Alla Taǵala Quran Kárimniń «Aǵraf» súresiniń 172-aıatynda:

«Sol ýaqytta Rabbyń adam balalarynyń belderinen násilderin aldy da ózderine kýá etip: «Men, senderdiń Rabbylaryń emespin be?», (degende,) olar: «Árıne kýámiz» degen. Qııamet kúni: «Budan habarymyz joq» demeńder» delingen.

Atalǵan aıattaǵy Alla Taǵala men adam balasynyń arasyndaǵy ýádeni mýfassırler «mısaq», ıaǵnı «kelisim», «serttesý», «anttasý» dep ataıdy. Iaǵnı, arab tilindegi osy «ál-mısaq» sózi qazaq halqynyń tildik qoryna «álimsaq» dep transformatsııalanǵan.

Al, «ál-mısaq» qandaı kelisim degenge keler bolsaq, joǵaryda aıtylǵan Quran Kárimniń «Aǵraf» súresiniń 172-aıatyndaǵy Alla Taǵala men adam balasy arasynda bolǵan ýáde (ál-mısaq) jóninde mýfassırlerdiń mynadaı birneshe kózqarasy bar.

Birinshi kózqaras boıynsha Alla Taǵala adam balasyn fızıkalyq turǵyda jaratpaı turyp, aldymen onyń rýhyn jaratqan. Alla Taǵala perishtelerdi kýálikke tarta otyryp, adam balasynyń rýhtarynyń sertin alǵan. Iaǵnı, adam balasy ákeniń beli men ananyń jatyrynda jaratylmaı turyp, rýhy jaratylǵan kezde Rabbysyn moıyndap, Jabbar Haqqa ıman keltirgen.

Rýhtar qalaı sert berdi degen máselede de ǵalymdar tarapynan ártúrli pikirler aıtylady. Osylardyń ishinde keıbir kózqarastar boıynsha rýhqa synaq álemindegi jaǵdaıy men onyń sońy qalaı órbıtindigi túsindirilgen (Ál-Máýardı, án-Nýqat ýá’l Ýıýn, II, 277-278). Iaǵnı, rýh basyna keletin synaqty bilip, ony qabyldaǵandyqtan, Allaǵa moıynsunyp, sert bergen.

Al, ál-mısaq kelisimi qaıda jasalǵan degen máselede át-Tabarı Arafatqa jaqyn Ná’man degen jer men Adam paıǵambar túsken Hındty, sondaı-aq, Mekke jáne Taıf arasyndaǵy bir jerdi jáne aspanda bolǵan dep kórsetedi (át-Tabarı, Jamıý’l-Baıan, VI, 111).

Mýfassırlerdiń kópshiligi jáne hadısshiler osy kózqarasty jaqtaı otyryp, ázireti Omardan (r.a.) jetken Alla Taǵala Adam paıǵambardyń denesin sıpap, odan jumaqtyq hám tozaqtyq qaýymdardyń jandaryn jaratty (Imam Málık, Mýatta, Qadar, 2), sondaı-aq, Ábý Hýraıra rıýaıat etken Alla Taǵala Adam paıǵambardyń denesin sıpap, Odan qııamet qaıymǵa deıin órbıtin urpaǵynyń rýhtaryn jaratty (Ahmat bın Hanbal, Mýsnad, I, 298) degen hadısterdi alǵa tartady. Iaǵnı, bul birinshi kózqarasty jaqtaýshylardyń pikirinshe Alla Taǵala Adam paıǵambardyń denesin sıpap, rýhtardy jaratyp bolǵan soń olardan ýáde (ál-mısaq) alǵan.

Ekinshi kózqaras boıynsha Alla Taǵala erkektiń uryǵyn anasynyń jatyryna egip, odan sharana jasap, oǵan rýhanı ári fızıkalyq qabiletter berip, rýhtardy adam pishinine engizip, onyń jaratylysyn aıaqtaı (jatyrda) otyryp, Óziniń bir jáne bar ekenin, qudiretti jaratylys ıesi ekenin kýálandyryp, rýhtardan «Iá» dep moıyndaǵan sertti alǵan. (ár-Razı, Máfatıhý’l-Ǵaıb HV/39).

Bul ekinshi kózqarasty jaqtaýshylar ózderiniń bul pikirine Quran Kárimniń «Fýssılat» súresiniń 11-aıatynda:

«Sosyn kókke jóneldi. Ol, bir tútin edi. Sonda oǵan ári jerge: «Ekeýiń de erikti nemese eriksiz túrde kelińder» dedi. Ekeýi de: «Boı usynǵan túrde keldik» dedi»

jáne «Nah» súresiniń 40-aıatynda: «Bir nárseniń bolýyn qalaǵanda, sózimiz tek qana oǵan: «Bol» deý; sonda bola qalady» degen aıattaryn dálel retinde kórsetedi.

Áhli-súnnet aqıdasyn júıeleýde óz arnasy bar ataqty mýfassır ári mýtakállım Imam Matýrıdı (944 j.q.b) ál-mısaqqa qatysty alǵashqy kózqarasqa qaraǵanda, osy ekinshi kózqaras anaǵurlym qısyndy (ál-Matýrıdı, Táýılat Áhlı-Sýnná, II, 305) dep esepteıdi. Ataqty mýǵtazıla ǵulamasy Zamahsharı (1144 j.q.b) de osy ekinshi pikirdi durys dep sanaıdy.

Ár-Razıdiń paıymynsha Mýǵtazıla ókilderi negizinen biraýyzdan alǵashqy kózqarasty synǵa alyp, ony múlde teris dep sanaıdy (ár-Razı, Máfatıhý’l-Ǵaıb HV/42). Iaǵnı, ál-mısaq kelisimi týraly Mýǵtazıla ǵulamalary tek ekinshi kózqarasty jaqtaıdy. Jalpy, ekinshi kózqarasty jaqtaýshylar ál-mısaq máselesine ratsıonalıstik turǵydan baǵa bergendikten, osyndaı qorytyndyǵa kelgen.

Úshinshi Ibn Táımııa jáne salafılik joldy ustanýshylardyń kózqarasynsha ál-mısaq kelisimi rýhtar áleminde nemese ananyń jatyrynda bolǵan emes. Olardyń pikirinshe adam balasy shyr etip dúnıe esigin ashqanda onyń psıhologııasynda Alla Taǵala bir jáne bar degen uǵymnyń bolýy – ál-mısaq bolyp sanalady. Bul tujyrymǵa Alla Elshisiniń (s.ǵ.s): «Árbir týǵan náreste fıtratpen (jaratylys ımany) týady» (Buqarı, Jánaız, 93; Ábý Dáýt, Súnnet, 18) degen hadısti dálel retinde kórsetedi. Iaǵnı, Ibn Táımııa men salafıler ál-mısaq kelisimin Alla Taǵalanyń adam balasyn ımanmen jaratýy dep qabyldaıdy.

Túıin: Kórip baıqaǵanymyzdaı, ál-mısaq kelisimi týraly kálamshylar arasynda ártúrli pikirler bar. Ǵulamalardyń Quran Kárimdegi ál-mısaq kelisimi jónindegi aıatty tápsirleýinde, osyǵan qatysty ózge de aıat-hadısterge jasaǵan taldaýlarynda bir-birine uqsamaıtyn pikirler kezdesedi. Degenmen, qazaq halqy joǵaryda kórsetilgen dálel-dáıekterdiń eshqaısysyn joqqa shyǵarmaıdy. Sonymen ál-mısaq kelisimi qashan jasalǵan? Rýhtar áleminde me, anamyzdyń jatyrynda ma, joq álde Jabbar Haq adam balasyna jaratylys ımanyn bergende me? Álbette, biz joǵarydaǵy Imam Matýrıdıdiń kózqarasyn jaqtaımyz!

Muhan ISAHAN

Pіkіrler Kіrý