Jamaǵatpen namaz oqyǵanda neni bilý kerek?

20 qańtar 2023 5861 0
Оqý rejımi

Jamaǵatpen namaz oqıtyn adam ne nárselerdi bilýi kerek? tolyǵyraq aıtasyzdar ma? mysaly aldynda sálem bergennen keıin ımam qaıtadan sájdege bardy. men túsinbeı qaldym? Al bireýlerdiń keshigip kelse de, namazǵa qosylǵanyn kórdim...


Ответ

Namazǵa keshigip keldim…

Hanafı mazhabynda bes ýaqyt paryz namazdy jamaǵatpen oqý bekitilgen súnnet. Kisi meshitke kelgende ımam namazdy bastap ketken bolsa, jamaǵat namazda qandaıde tursa da, tákbir alyp birden ımamǵa uıyp ketýi kerek. Paıǵambarymyz (Oǵan Allanyń ıgiligimen sálemi bolsyn) bylaı dedi: إذا سمعتُم الإقامةَ فامشُوا إلى الصلاةِ وعليكم السَّكينةَ والوقارَ ولا تُسرِعوا ، فما أدركتُم فصلُّوا ، وما فاتَكم فأتِمُّوا «Qamatty estigen kezde namazǵa jaı júrispen júrip kelińder! Baısaldy, sabyrly bolyńdar! (Tezirek jetip ımamǵa uıý úshin) asyǵyp júgirmeńder! Qansha mólsherine úlgerseńder, sony ımamǵa uıyp oqısyńdar. Úlgermeı qalǵan rakaǵattardy (ımam sálem bergennen keıin) tolyqtyrasyńdar».  

Paryz aldyndaǵy súnnetterdi oqymadym ǵoı…

Besin jáne tań namazynyń paryzy oqylyp jatsa da, jamaǵatqa qosylýy kerek. Paryzdy bitirgennen keıin aldyńǵy súnnetterdi oqıdy. Alaıda, tań namazynyń súnnetin oqymaǵan adam, meshitke kelgende ımam namazdy bastap ketse, ımamnyń sálemine deıin úlgeretinine senimdi bolsa, aldymen súnnetti oqyp alady da, sosyn jamaǵat namazyna qosylady.   

Aldyńǵy rakaǵattarǵa úlgermedim. Ne isteý kerek?

Imam rýkýǵke turǵanda keshikken adam ımamǵa tik turǵan kúıi tákbir alyp uııdy. Sosyn rýkýǵke jyǵylady. Eger ımammen birge rúkýǵde bir tasbıh boıy tursa, onda sol rakaǵatqa úlgerdi. Al ımam kóterilip bara jatqanda ilesse, ol rakaǵatqa úlgermegen bolady. Keshigip qosylǵan kisi bir rakaǵatqa úlgermegen bolsa, namazdyń sońynda ımam eki jaqqa sálem bergenin kútedi. Imam sálem bergende (ózi sálem bermeı) ornynan turyp, qalyp qoıǵan rakaǵatyn óteıdi. Jiberip alǵan rakaǵaty birinshi rakaǵat bolǵandyqtan sáná duǵasyn oqyp, fatıhadan soń qosymsha súre qosyp qyraǵatty jasaıdy jáne ary qaraı namazyn oqyp bitiredi.

Namazǵa keshikken kisi tórt rakaǵattyq namazdyń sońǵy eki rakaǵatyna úlgerse, óteıtin eki rakaǵatta qosymsha súre oqıdy. Biraq sol eki rakaǵatynyń ortasynda otyrys jasamaıdy. Al aqsham namazynyń eki rakaǵatyna keshikse, ár rakaǵatynda otyrady. Keshigip qosylǵan kisi tórt rakaǵattyq namazdyń sońǵy rakaǵatyna úlgerse, ımamnyń sáleminen keıin, ótep jatqan birinshi rakaǵatynda fatıhadan soń qosymsha súre oqıdy jáne sájededen keıin át-tahııatqa otyrady. Sebebi, ımammen bir rakaǵat sosyn ózi bir rakaǵat oqydy. Ár oqylǵan eki rakaǵatta át-tahııatqa otyrý – ýájip. Sosyn ornynan turyp fatıha men qosymsha súre oqıdy. Biraq sájdeden soń otyrmaı sońǵy rakaǵatyna turyp, tek fatıha súresin ǵana oqıdy. Sońynan aqyrǵy otyrysqa otyryp át-tahııat, salaýat jáne duǵa oqyp, sálemmen namazyn aıaqtaıdy. Uıyǵan  kisi namazdyń barlyq rakaǵatyna keshikse, ımamnyń sáleminen soń ornynan turyp namazdy jalǵyz oqyǵanda qalaı oqysa solaı namazdy ótep shyǵady.

Imam sálemnen keıin qaıta sájdege bardy… (sáhý sájdesi)

Namaz oqýshy kisi namazdyń ýájipterin keshiktirip nemese umytqan jaǵdaıda namazdyń sońynda (oń jaqqa sálem bergennen keıin)  eki ret sájde jasalady.  Bul «sáhý sájdesi» dep atalady.

Naqtyraq, tómendegi qatelikter oryn alsa, sońǵy tásháhhýdten soń eki ret sáhý sájdesin jasap sálem beredi, sosyn taǵy da tásháhhýd oqyp, sońǵy sálem beredi:

– bir isti eki ret qaıtalasa, mysaly, eki ret rýkýǵ jasasa;

– bir isti, mysaly, Fatıhany ne qosymsha súreni, birinshi otyrysty ne tásháhhýdti, Qunyt duǵasyn ne aıttaǵy tákbirlerdi tastap ketse;  

– ımam jasyryn oqıtyndy daýystap, daýystap oqıtyndy jasyryn oqysa.

Imam qatelesse ózine de, jamaǵatqa da sáhý sájdesin jasaý – ýájip.

Eki nemese úsh adam jamaǵat bolyp namaz oqysa, qalaı turýy kerek?

Eki adam namaz okyǵan ýaqytta bireý ımam bolyp, ekinshisi oń jaǵyna turyp, aıaqtyń ókshesi ımamnyń aıaǵynyń ókshesinen keıin turýy kerek. Bir adamnyń ımamnyń artyna nemese sol jaǵyna turýy - mákrýh. Imamǵa uıyǵan adam áıel kisi bolsa, ımamnyń artyna turady. Jamaǵat ekeý ıakı odan da kóp bolsa ımamnyn artyna týrady. Jamaǵattyn bireýi er kisi, ekinshisi aıel bolsa, er kisi ımamnyń oń jaǵyna, áıel artyna turady.
Imamnan basqa eki er kisi jene bir áıel kisi bolsa, er kisiler ımamnyn artyna, aıel er kisilerdiń artyna turady.

Eki adam namaz oqyp jatqanda úshinshisi bolyp qosylsam, qaı jerge turýym kerek?

Eki adam jamaǵat bolyp namaz oqyp jatqan ýaqytta, úshinshi adam kelip, ımamnyń oń jaǵyndaǵy adamdy artqa tartyp, ımamnyń artynda birge namaz oqýlaryna ruqsat.

 

 

 

Pіkіrler Kіrý