Arapa qandaı kún?

07 shіlde 2022 7575 0
Оqý rejımi

Sálemetsiz be? Arapa kúni týraly tolyǵyraq aıtyp beresiz be? Elvıra

Assalamýǵaleıkým! Arapa kúni Yqylas súresin 1000 ret oqysa, mol saýap bolady dep oqydym. Osy jaıly tolyǵyraq aıtyp berseńizder. Tabıǵat


Ответ

Ýaǵaleıkýmýssalam! Zýlhıjjá aıynyń 10-juldyzy  – qasıetti Qurban aıt meıramy bastalatyn aı. Bul aıdyń bastapqy on kúni – berekeli kún[1].

Osy on kúnniń ishinde arnaıy qasıet tutylatyn «arapa» kúni bar. Arapa kúniniń ýaqyty – zúl-hıjja aıynyń toǵyzy, ıaǵnı qurban aıttan bir kún buryn. Bul kúni qajylyq paryzyn óteýge barǵan kisiler tús aýǵannan keıin erteńgi (aıt kúni) tań namazyna deıingi aralyqta Arafat taýyna bir mezet turaqtaıdy.

«Arapa» sóziniń maǵynasy... 

«Arapa» arab tilindegi «bilý», «túsiný» degen maǵynaǵa saıatyn «arafa» etistiginen shyqqan. Bul kúnniń «arapa» dep atalýynyń sebebi, zúlhıjja aıynyń segizi kúni Ibrahım paıǵambar túsinde qurbandyqqa balasyn Ismaıyldy shalý jaıynda tús kóredi. Alǵashqyda kórgen túsin «jáı tús pe álde aıan ba» dep oılaǵan Ol ertesine (aıdyń toǵyzyna) taǵy kóredi. Osydan keıin onyń Alladan kelgen aıan ekenin biledi. Osy sebepti bul kúndi «arafa (arapa)» dep atap ketken desedi.

Arapa kúninde ustalatyn oraza

Arafa kúni qajylyqqa barmaǵan kisiniń oraza ustap, nápil namazdar oqyp, Alladan duǵa tileýi saýapty. Óıtkeni Sahıh Mýslımde rıýaıat etilgen bir hadıste ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «...Arapa kúngi oraza úshin ótken jylǵy jáne keler jylǵy (eki jyldyq kishi) kúnálaryn keshirýdi Alladan úmitpen tileımin...»,[2]  – dep, bul kúngi orazanyń mańyzdylǵyn basa aıtqan.

Taǵy bir hadısinde: «Duǵalardyń eń qaıyrlysy – arap kúni jasalǵan duǵa...»,[3] – degen.

Endeshe, Zúlhıjja aıynyń alǵashqy on kúninde onyń ishinde arapa kúni saýapty amaldardy kóptep oryndaǵan durys.

Bizdiń elde arapa kúni ertesi bolatyn aıt kúnine shelpek-baýyrsaq pisirip, dastarhan ázirligi jasalyp jatady. Sonymen qosa, bir kún oraza ustaǵanda durys bolady.

Al, arapa kúni «Yqylas» súresin 1000 ret oqý jaıynda naqty hadıs kezdestirmedik. Áıtse de, bul «Yqylas» súresin oqymaý kerek degen sóz emes. Joǵaryda aıtqanymyzdaı alǵashqy on kúnde, ásirese, arapa kúni oraza ustap, ǵıbadat etý, quran oqý – saýapty. Sondyqtan, «Yqylas» súresin qanshalyqty kóp oqysańyz, sonshalyqty saýaby da kóp bolmaq. Sebebi, Qurannyń ár árpine on saýap jazylatyny jaıynda sahıh hadısterde aıtylǵan. 

Bıyl arapa kúni ústimizdegi jyldyń 8 shildesine saı keledi.

 


[1] Fájr súresi –1-2 aıat.
[2] Sahıh Mýslım, Saým – 1162 hadıs. Imam Naýaýı sharhy.
[3] Tırmızı súnáni.

Автор: Muslim.kz порталы

Pіkіrler Kіrý