Musylmandy qarǵaýǵa (laǵnet aıtýǵa) bola ma?

Musylman adamǵa qarǵys aıtý, qarǵaý qanshalyqty durys? Sharıǵatymyz ruqsat ete me?

Ответ

Laǵnet – alystatý, qýylý degen maǵynany bildiredi. Eger laǵnet Alla tarapynan aıtylsa, ol jaqsylyqtan alystaý, qýǵyndalýdy, al pende tarapynan bolsa balaǵattaýdy, jaman tilekti bildiredi[1].

Ibn Hajar: «Laǵnet – Alla Taǵalanyń rahmetinen alystatatyn jaman tilek»,[2] – deıdi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qarǵys aıtý jaman qasıet ári shynaıy múminge jat ekenin baıandap, odan aýlaq bolýdy ósıet etken. Ábý Dardadan (r.a.) jetken rıýaıatta Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Rasynda, pende qarǵys aıtqan kezde ol kókke kóteriledi. Sol sátte aspannyń qaqpalary jabylyp qalady. Sonda ol jerge túsedi, biraq onyń da esikteri jabylady. Sosyn ol dúnıe júzin sharlap júrip, aqyr sońynda qarǵys kimge qatysty aıtylsa soǵan barady. Eger ol adam qarǵysqa laıyq bolsa soǵan tıedi. Al laıyq bolmasa qarǵys aıtqan adamnyń ózine qaıtady»[3].  

Qarǵys aıtýdyń úkimine kelsek, ol tómendegideı qarastyrylady:

1) Eger qarǵys jeke tulǵaǵa emes, jalpylaı zalymdarǵa, pasyqtarǵa qaratylyp aıtylsa ruqsat etiledi. Alla Taǵala Quranda bylaı deıdi: «Allanyń laǵneti zalymdarǵa tán»[4].

Ibn Hajar Haıtamı: «Jeke bir tulǵanyń ózin emes, sıpatyn atap qarǵys aıtýǵa ruqsat etiledi»,[5] – deıdi. 

2) Sharıǵatymyzda Ábý Láhab, Ibilis sekildi jeke atalyp laǵnettelgenderge qarǵys aıtýǵa bolady. Ibn Mýflıh: «Quran men hadıste laǵnettelgenderge qarǵys aıtýǵa ruqsat etiledi»,[6] – deıdi.

3) Jeke bir musylmanǵa qarǵys aıtý – haram. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Múmindi qarǵaý ony óltirgenmen teń»[7], – deıdi.

Imam Naýaýı bylaı deıdi: «Óıtkeni qylmysker dúnıe tirshiliginen aıyrsa, al laǵnet aıtýshy aqyrettiń nyǵmetinen, Allanyń rahmetinen qur qaldyrady. Keıbir ǵalymdar bunyń maǵynasyn múmindi qarǵaý adamdy óltirgendeı kúná arqalaıdy dep túsindirgen»[8].

Ál-Bájaıramı: «Jeke bir musylmandy qarǵaý – haram. Oǵan jalpy musylmandar biraýyzdan kelisken»,[9] – deıdi.  

4) Kápir nemese kúnáhar bolsa da, jeke adamdy qarǵaýǵa bolmaıdy. Sebebi laǵnet aıtý Allanyń rahmetinen alystatady. Sondyqtan ómiriniń sońǵy sáti qandaı bolary belgisiz adamǵa qarǵys aıtýǵa bolmaıdy. Imam Naýaýı: «Aqtyq sátinde qandaı jaǵdaıda bolatynynan naqty habary joq adamdy qarǵaýǵa bolmaıdy. Sondyqtan ǵalymdar: «musylman nemese dinsiz bolsa da jeke adamdy laǵnetteýge ruqsat joq» degen. Tek sharıǵı derekterde dúnıeden kúpirlikpen ótken nemese ótetini belgili bolǵan Ábý Jáhıl, Ibilis sekildilerdiń jóni bólek»,[10] – degen.

Osyǵan oraı, musylman nemese ózge din ókili bolsa da, jeke bir adamǵa qarǵys aıtýǵa bolmaıdy.   

Автор: Fatua.kz – ҚМДБ Шариғат және Пәтуа бөлімі