Áskerı boryshtan qashý kúná ma?

Assalamý aleıkým! Áskerı boryshty óteýden túrli syltaýmen qashýdyń úkimi qandaı?

Ответ

Ýa aleıkým assalam!

Áskerı qyzmetti óteýden jaltarý – haram is. Óıtkeni, kez kelgen qoǵamnyń eń negizgi tirekteriniń biri – qaýipsizdik. Sol sebepti, memleket basshysy halqynyń ar-namysyn, janyn jáne mal-dúnıesin syrtqy jaýdan qorǵaýǵa mindetti. Osy asa jaýapty mindetti atqarý úshin basshyǵa arnaıy ásker qurý qajet. Árıne, áskerı qyzmette qaýip-qater qatar júredi. Alaıda, memleket tutastyǵy men qaýipsizdigi bulardan bıik turatyn múdde. Eldi jáne jerdi jaýdan qorǵaý – barlyq shyǵynnan da joǵary turatyn maqsat. Quran Kárimde: «Senderge jaǵymsyz bolsa da soǵys paryz etildi. Sender bir nárseni unatpaǵanmen, ol sender úshin qaıyrly bolýy múmkin...[1]», – dep ámir etilgen.

Syrttan jaýdyń qaýpi tónbese de, memleket óz qorǵanys áleýetin kúsheıtip jáne únemi tótenshe jaǵdaıǵa saqadaı saı turý úshin de ásker qajet. Sondyqtan, áskerı boryshty óteý – ár azamattyń paryzy. Quran Kárimde: «Olarǵa qarsy shamalaryń kelgenshe kúsh-qýat jáne atty ásker ázirleńder, onymen Allanyń jaýyn jáne óz jaýlaryńdy ári ózgelerdi de seskendirý úshin...[2]», – degen ámir bar.

Sonymen qatar, memleket shekarasyn buzýshylardan qorǵap, kúzetý de azamattyq borysh. Bul – soǵys maıdanynda jaýmen betpe-bet kelgen teń paryz is. Ibn Abbas (r.a.) rıýaıat etken hadıste: «Eki kóz (ıesine) tozaq oty tımeıdi: Alla Taǵaladan qorqyp jylaǵan kózdi jáne Alla jolynda shekara qorǵap tún ótkizgen kózdi[3]», – dep aıtylǵan.

Túıindeı aıtqanda, áskerı boryshty óteý – paryz. Al, bul azamattyq paryzdan jaltarý – kúná.

[1] Baqara súresi, 216-aıat
[2] Ánfal súresi, 60-aıat
[3] Tırmızı