Tamaqty ysyrap etýdiń úkimi qandaı?

Assalamý aleıkým! Meniń suraǵym, keıde dastarqanda iship-jelinbeı qalǵan tamaqty, nandy tastap jatady, bul ysyrap pa? Sonymen birge, toı-tomalaq jáne basqa da kópshilik dastarqandarda mundaı jaıt kórinis tabýda. Buǵan sharıǵat ne deıdi?

Ответ

Ýa aleıkým assalam!

Ádette ysyrapshyldyq kóbine-kóp tamaq pen sýsynǵa qatysty oryn alyp jatady. Ysyrapshyldyqqa jol bermeý jaıly Quran Kárimde bylaı baıandalady: «...Jeńder, ishińder ári ysyrap etpeńder. Aqıqatynda, Alla ysyrap etýshilerdi jaqsy kórmeıdi[1]» jáne de «Negizinde, ysyrapshylar – shaıtannyń aǵaıyndary. Al, shaıtan Rabbysynyń ıgilikterin múldem moıyndamaıdy[2]».

Áýelgi aıatta «ysyrap», al ekinshi aıatta «tabzır» sózderi ysyrapty bildiredi. Bul jóninde Ibn Abıdın: «Tabzır – ysyrap sóziniń maǵynasy retinde málim. Degenmen de, bul eki sózdiń aıyrmashylyǵy bar. Ysyrap – ruqsat etilgen jaǵdaıda qajetten tys, kereginen artyq paıdalanýdy bildiredi. Al, tabzır – ruqsat etilmegen jaǵdaıda qoldanýdy bildiredi», –degen.

Máselen, tamaqtaný ruqsat, al sol ruqsatty qajetinen artyq paıdalaný – ysyrap. Qumar oıyny jáne araq-sharap ishý – haram amaldar. Tyıym salynǵan iste qarajat jumsaý – tábzır. 

Hadıste: «Ysyrap etpeı jáne tákapparlyqqa barmaı tamaqtanyńdar, sýsyn ishińder, kıim kıińder jáne sadaqa jasańdar[3]», – delingen. Ibn Abbas (r.a.): «Qalaǵan asyńdy ish jáne qalaǵan kıimińdi kı, biraq ysyrap jáne tákapparlyq etpe», – degen.

Qoryta aıtsaq, otbasynda jáne toı-tomalaq nemese as berý sııaqty dastarqanda ysyrap etýge tyıym salynady. Artyq tamaqty keıin qoldaný úshin saqtaǵan jón nemese muqtajdarǵa taratyp bergen durys. Al, tutynýǵa kelmeıtin bolsa qoqysqa tastamaı, maldarǵa jýyndy retinde berý qajet. Ysyrap etý nyǵmetti aıaq asty etýmen para-par. Jurt arasynda «Qudaıdyń nyǵmeti shúkirshilikpen turaqtaıdy, al qadirlemeýmen qashady» degen naqyl sóz bar.

Rýslan Kambarov

[1] Aǵraf súresi, 31-aıat
[2] Isra súresi, 27-aıat
[3] Buharı