Shujyqtar tekseristen ótti (FOTO)
Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy janynan «Halal damý» mekemesi ashylyp, halal standarty boıynsha jumys jasap keledi. Halal ónimderin tutyný ıslam dininiń talaby. Sońǵy ýaqytta álem boıynsha halal ónimderine degen suranys artyp keledi. Bul suranys tek musylmandar tarapynan ǵana emes, ózge din ókilderi tarapynan da júzege asýda.
Islam dini boıynsha iship-jeıtin azyq túligimiz taza ári adalynan bolýy tıis. Allaǵa shúkir qazirgi tańda tutynatyn ónimniń túri kóp. Sol ónimderdiń biri shujyq desek te bolady. Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń talabyn qabyldap, sharıǵat pen halal standart sharttary boıynsha shujyq shyǵaryp jatqan 43 kásiporyn bar. Halal standart boıynsha adal shujyq degen kezde tek shoshqanyń eti men maıyn ǵana qoldanbaý degen uǵymdy bildirmeıdi. Standartqa sáıkes shujyq óniminiń halal bolýy úshin tómendegideı sharttar qoıylady:
Birinshiden, shujyqqa qoldanatyn mal men qus eti sharıǵat talaptaryna sáıkes soıylýy tıis.
Ekinshiden, mal nemese taýyqtyń jegen jemi untaqtalǵan et uny (mıaso kosnyı mýka) sekildi jem bolmaýy tıis.
Úshinshiden, ónimge sharıǵat tyıym salǵan shoshqa eti men maıy qosylmaýy tıis.
Tórtinshiden, shujyqqa dám beretin ıngrıdıentter men qospalarda shoshqa maıy, aqýyzy sekildi tyıym salynǵan ónimder qosylmaýy kerek. Qospalar men dámdeýishter halal sertıfıkatyn alǵan, ruqsat etilgen ónimder sanatynan bolýy qajet.
Besinshiden, tseh tek qana adal ónimderin shyǵaratyn tseh bolýy tıis. Aralas shujyq shyǵaratyn tseh standartqa saı emes.
Altynshydan, ázirlengen ónim arnaıy qoımada saqtalýy qajet.
Jetinshiden, óndirilgen shujyq arnaıy qutyda, arnaıy kólikpen tasylmaldanýy tıis. Ol ónim salynǵan kólikte shoshqa ónimi qosylǵan taýarlar bolmaýy tıis.
Segizinshiden, shujyqtar dúkende bólek sórede turýy qajet. Eger sórede ózge de shujyqtarmen birge tursa, shoshqa DNK-sy juǵýy yqtımal. Bul da ǵylymı turǵydan dáleldengen.
Toǵyzynshydan, dúken sóresinde turǵan kezde talapqa saı ylǵaldyq pen salqyndyq temperatýrasy da saqtalýy qajet. Qaıshy jaǵdaıda dúkendegi ylǵaldylyq artyp, salqyndyq temperatýrasy saqtalmasa shujyqtan sól, maı bóliný protsessi bolady. Bir sórede ózge shujyqtarmen birge turǵan jaǵdaıda bólingen sól men maı bir-birine ótý qaýpi bar. Iakı sól bólingen orynǵa halal markaly shujyq qoıylsa, oǵan halal emes shujyqtyń sóli ótýi yqtımal. «Qazanǵa jolama qarasy juǵady» degen maqalǵa sáıkes osy talap saqtalmasa, halal standartyna sáıkes óndirilgen shujyq ózge shujyqtarmen birge turǵan jaǵdaıda saraptama júrgizilse, shoshqa DNK-sy shyǵýy múmkin.
Onynshydan, keıbir dúkenderde tutynýshynyń suranysyna saı shujyqty kesip, ólshep satady. Ondaı jaǵdaıda halal emes shushyqty kesken pyshaqpen halal shujyqty kesse, shoshqa DNK-sy ótetini anyq. Sondyqtan pyshaq ta, kesetin oryn da bólek bolýy qajet.
22 qazan kúni QMDB-ǵa qarasty «Halal damý» mekemesinen sertıfıkat alǵan keıbir shujyq ónimderinen shoshqa DNK-sy anyqtalǵany jaıynda aqparat shyqqan bolatyn. Árıne atalmysh shujyq ónimderine shoshqa maıy men eti qosylmaǵany anyq. Degenmen ile shala 25 qazan kúni «IP Ishtaev», «IP Shamahsýtov Sh.Sh.» jáne ózge de shujyq ónimderin Almaty qalasynda «TreeGene» molekýlıarlyq-genetıkalyq zerthanadan ótkizdik. Nátıjede «QMDB halal» sertıfıkatyn alǵan shujyq óniminen shoshqa DNK-sy tabylǵan joq. Demek, joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı halal standartyna sáıkes tasylmaldanbasa, dúkenniń qoımasynda nemese sóresinde bólek turmasa, tıisti temperatýra saqtalmasa, keı dúkendegideı bir pyshaqpen kesip beretin bolsa, shoshqa DNK-sy juǵý yqtımaly joǵary.
QMDB tarapynan sertıfıkat alyp óndirilgen halal ónimderin tutynýshylardyń nazaryna «IP Ishtaev», «IP Shamahsýtov Sh.Sh.» shujyq ónimderinde shoshqa eti men maıy joq ekenin habarlaı otyryp, zerthana qorytyndysyn usynamyz.
