QURAN AIaTTARYN JOQQA ShYǴARǴAN AZAMATTARǴA QATYSTY QMDB MÁLIMDEMESI
Sońǵy kezderi áleýmettik jelilerde Serik Rysjanov esimdi azamat qasıetti kitabymyz Quranda ashyq baıandalǵan aıattardy joqqa shyǵaryp, musylmandar arasynda alaýyzdyq týdyrýda. Dálirek aıtqanda, S.Rysjanov «Barys media» ıýtýb arnasyna bergen suhbatynyń birinde: «Quranda bes ýaqyt namaz oqyńdar dep aıtylmaǵan» dedi.
Alla Taǵala Qurannyń «Nısa» súresiniń 103-aıatynda: «...Namazdy kemeline jetkizip, úzbeı ári ýaqytyly oqyńdar... Shúbásiz, namaz múminderge belgili ýaqyttarda (ótelsin dep) paryz etildi» dep buıyrǵan.
Bes ýaqyt namaz oqýǵa qatysty Quranda taǵy da mynadaı aıattar bar:
«Endeshe, kesh batyryp, tań atyrǵandaryńda (ıaǵnı keshki, túngi jáne tańǵy namazda) Allanyń minsiz, kemshilik ataýlydan ada ekenin aıtyp jar salyńdar!» («Rum» súresi, 17-aıat);
«Ekindi jáne túski ýaqytta (ıaǵnı ekindi jáne túski namazynda) da; kókterde de, jerde de bar madaq pen sheksiz shúkirshilik bir Ózine ǵana tán ekenin aıtyp jar salyńdar!» («Rum» súresi, 18-aıat);
«Kúndizdiń eki ýaqytynda (besin, ekinti), sondaı-aq túnniń kúndizge taıaý ýaqyttarynda (tańsári, aqsham, quptan) namaz oqy. Shynynda, jaqsylyqtar jamandyqtardy (ıaǵnı, kishigirim kúnálardy) joıady. Bul – oılanyp, ǵıbrat alatyndar úshin aıtylǵan birer nasıhat» («Hýd» súresi, 114-aıat). Osyndaı ashyq aıattarǵa qarsy kelý naǵyz adasýshylyq dep esepteımiz. Elimizdegi árbir azamat qazaq qoǵamynyń tutastyǵyn saqtaýǵa múddeli bolýy kerek.
S.Rysjanov óziniń arnaıy dinı biliminiń bolmaǵanyna qaramastan Qurandy óz betinshe túsinip, musylman jamaǵatynyń dinı senimine syzat túsirip, iritki salǵandyǵy úshin musylman qaýymynan keshirim suraýy tıis.
Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy mundaı shekten shyǵýshylyqqa, dinı qundylyqtardy teris burmalaýshylyqqa, paryzdar men dinı rásimderdi joqqa shyǵaryp, qoǵamda búlik pen alaýyzdyq týdyrǵan azamattardyń ústinen sotqa shaǵym túsiretinin málimdeıdi.
