Naýryzbaı qajy Taǵanuly: «Jeti rýhanı qazyq – bereke bastaýy»
Elorda tórinde ótip jatqan III Respýblıkalyq ımamdar forýmynyń biregeı qujaty – «Jeti rýhanı qazyq» Qazaqstan musylmandarynyń rýhanı tuǵyrnamasyn kópshilikke tanystyryp ótken Birinshi naıb múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly atalmysh qujattyń mańyzdylyǵyn toqtalyp, osyndaı oı aıtty.
Musylman balasynyń boıynan tabylýǵa tıisti kórkem minez úlgileriniń aýqymy qujatta kórsetilgen jeti qasıetpen shektelip qalmaıtynyn, qoǵam ıgiliginiń qazyǵy retinde basty jeti qasıet kórsetilgenin eskertip ótken naıb múftı forým barysynda árqaısyna jekeleı toqtaldy.
Naýrypbaı qajy Taǵanuly:
«Tuǵyrnama musylmannyń tulaboıynda tabylýy tıis negizgi jeti kórkem sıpatty qamtıdy. Atap aıtqanda, ımandylyq, otandy súıý, bilim alý, birlikke bolysý, eńbekqorlyq, mádenıetti bolý jáne ádildik prıntsıpin ustaný.
«Imandylyq bastaýy bolǵan uıat, ar, namys, obal, saýap, izet syndy uǵymdar halqymyzdyń ómir saltynda ádemi ádetke aınaldy. Tálimdik qujattyń alǵashqy ustynynda osy aıtylǵan ımandylyq kórinisteri baıandalady.
Asyl dinimizde otanshyldyq shynaıy musylmanǵa tán qasıet retinde qarastyrylǵan. Musylman balasyna Otanyn syrtqy jáne ishki qaýipten qorǵaý – paryz. Muny halqymyz «Otan úshin kúres – erge tıgen úles», – degen naqylmen túsindirgen.
Qadirli qaýym! Ilimsiz órkenıet joq. Paıǵambarymyz: «Bilim men hıkmet – musylmandardyń joǵaltqan qazynasy, qaı jerden tapsa da ıemdenip alsyn», – degen. Búgingi tańda kúsh te, qýat ta – bilim men birlikte.
Alla Elshisi: «Aýyzbirshilikte – Allanyń meıirimi bar», – degen. Halqymyzda: «Bereke basy – birlik», «Birlikti el buzylmas» degen ataly sóz bar. Bolashaǵymyzdyń jarqyn bolýy búgingi birligimizge tikeleı baılanysty. Tuǵyrnama osy maqsattarǵa úndeıdi.
Qazaqtyń qanǵa sińgen dástúri boıynsha, kisini syılaý, qurmetteý – árbir janǵa mindet. Babalarymyz balany besiginen-aq jaqsy ádepterge baýlyǵan. Islamı ádepti boıyna sińirý arqyly árbir musylmannyń mádenıeti artady.
Shákárim babamyz: «Adamnyń jaqsy ómir súrýine úsh sapa anyq bola alady. Olar: adal eńbek, minsiz aqyl, taza júrek», – deıdi. Danyshpan babamyz ósıet etken adal eńbek taqyryby da osy tarıhı qujatymyzdyń bir tarmaǵy bolyp tabylady.
Sondaı-aq, halqymyzdyń qanyna sińip, súıegine ótken adamı asyl qasıetterdiń qundylyǵyn dáriptep, mádenıet máıegin usyný da – atalmysh qujattyń mańyzdy bir qyry. Tarıhı qujat alǵa tartqan taǵy bir asyl qasıet, ol – ádildik. Qasıetti Quranda adamzat balasyna: «Ádil bolyńdar. Shyn máninde Alla Taǵala ádil bolǵandardy jaqsy kóredi», – dep buıyrady».
.... «Jeti rýhanı qazyq» qujaty osy jolda elimizdiń barsha din qyzmetkerlerine jol siltep, jón kórsetip turatyn shamshyraq ispettes. Nurly bolashaqqa jeteleıtin bul qasıetterdi nasıhattaý, ulttyq bolmysymyzǵa sińirý – Uly dala halqynyń rýhanı jańǵyrýyna jol asha túseri sózsiz».
