NAIB MÚFTI HALYQARALYQ DÓŃGELEK ÚSTELGE QATYSTY

Kaır qalasynda «Konfessııaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty damytý jónindegi N.Nazarbaev ortalyǵy» men «Ál-Azhar janyndaǵy Dinaralyq dıalog ortalyǵy» birlesip, halyqaralyq dóńgelek ústel ótkizdi.

Is-sharaǵa Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy tóraǵasynyń orynbasary, naıb múftı Ershat Aǵybaıuly onlaın qatysyp, Bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanulynyń quttyqtaý sózin jetkizdi.

Dóńgelek ústeldiń maqsaty –  Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri Sezi men Deklaratsııa ıdeıalaryn nasıhattaý, álemde konfessııaaralyq kelisimdi nyǵaıtý, sheteldik áriptestermen tájirıbe almasý, sondaı-aq, álemde órkenıetaralyq, mádenıetaralyq dıalogty jandandyrý boıynsha jańa ıdeıalardy iske asyrý. Oǵan memlekettik organdar, dinı qyzmetkerler, ǵylymı-zertteý uıymdary men buqaralyq aqparat quraldary ókilderi, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary Seszi men Hatshylyq músheleri qatysty.

Basqosý aıasynda álemniń rýhanı kóshbasshylary jahan jurtyn alańdatqan ózekti máselelerdi talqylap, beıbitshilikti saqtaý jáne ózara qurmet pen syılastyqty nasıhattaý týraly oılaryn ortaǵa saldy. Qazir geosaıası ahýal ýshyǵyp, túrli syn-qater kúsheıip tur. Osy almaǵaıyp kezeńde izgilik, meıirimdilik, baýyrmaldyq, jaýapkershilik sııaqty qaǵıdattardyń qadiri arta túspek.

Óz kezeginde sóz alǵan din kóshbasshylary qazaqstandyq Forýmnyń ereksheligine nazar aýdardy. Dinder men mádenıetter arasyndaǵy ózara túsinistik pen kelisimge qol jetkizý úshin dinı jáne saıası kóshbasshylardyń kúsh-jigerin biriktirýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Rýhanı kóshbasshylar Sezd qatysýshylarynyń ortaq mıssııasy – beıbitshilik pen konfessııaaralyq kelisimdi qoldaý úshin Forým aıasynda kóteriletin máselelerdiń aýqymdylyǵyn da nazardan tys qaldyrmady.