«Maqsutym – til ustartyp, óner shashpaq» atty bilim saıysy ótti (FOTO)
«Nur Astana» meshitinde Hakim Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoınyń qarsańynda shákirtter arasynda «Maqsutym – til ustartyp, óner shashpaq» atty bilim saıysy ótti, dep habarlaıdy ummet.kz tilshisi.
«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyna atsalysyp, hakimniń Respýblıkalyq deńgeıde atalyp ótilgeli otyrǵan mereıtoıyn shashý retinde ótkizilgen is-sharanyń basty maqsaty – jat aǵymnyń aldyn alý, shákirtter arasynda babalardyń dinı tanymyn nasıhattaý jáne dala danyshpanynyń muralaryn nasıhattaýǵa úles qosý.
Bilim saıysyna QMDB Tóraǵasynyń birinshi orynbasary, naıb múftı, Nur-Sultan qalasynyń Bas ımamy Naýryzbaı qajy Taǵanuly arnaıy qatysyp, quttyqtaý sóz sóıledi. Naıb múftı Abaı atamyzdyń rýhanı muralarynyń halqymyzdyń dinı dúnıetanymyndaǵy róli men mańyzy, jat aǵymnyń aldyn alýdaǵy aıyryqsha máni týraly tushymdy oılarymen bólisip, shákirtterge sáttilik tiledi.
«Nur Astana» meshitiniń Bas ımamy Nurlan Ramazanov is-sharanyń maqsaty men jastar arasynda durys dinı tanym qalyptastyrýdaǵy mańyzyn tilge tıek etti. Bilim saıysynyń ádil ótýine «Nur Astana» meshitiniń Bas ımamy Nurlan Ramazanov, L.N.Gýmılev atyndaǵy Evrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń Shyǵystaný fakýltetiniń professeri Bıbihadısha Abjapparova, Abaı tanymy boıynsha izdenis jasap júrgen ummet.kz saıtynyń jýrnalısti Orazbek Saparhan qatarly mamandar shákirtter tanymyna ádilqazylyq jasady.
Qatysýshylar «Ózin-ózi tanystyrý», «Abaı oqýlary», «Abaı tanymy» atty úsh aınalym boıynsha ózara saıysqa tústi. Atalmysh aınalymdar boıynsha qatysýshylar alǵashqy aınalymda ózderin tanystyryp, tulǵalyq artyqshylyqtarymen bólisti. «Abaı oqýlary» boıynsha aqynnyń óleńderin jatqa mánerlep oqýdan baq synasty. «Abaı tanymy» atty sóńǵy aınalymda shákirtter hakimniń dúnıetanymyn ashyqtap, belgili mátindi jan-jaqty taldaý, arnaýly daıyndalǵan tanymdyq suraqtarǵa jaýap berý boıynsha bás synasyp, ulttyq hám dinı dúnıetanymdaryn, Abaı tanymynyń jumbaǵyn sheshý deńgeılerin, jan-jaqty paıymdaý qabiletterin kórsetti. Sonymen birge, ádilqazylardyń suraqtaryna da jaýap berdi.
Saıys nátıjesinde tanym turǵysynan oq boıy ozyp alǵa shyqqan shákirtter júldeli oryndarǵa ıe boldy. Bilim saıysynda hakimniń jumbaǵyn sheshýde ózindik oı alymdaryn kórsetip, tanymdylyq deńgeılerin dáleldegen Jálel Álıma I oryndy ıelense, Igilikqyzy Láılim II oryn, Mýkamadı Aıdıdar III oryndy enshiledi. Júldegerler arnaıy dıplomdarmen jáne qarjylaı syılyqtarmen (I oryn – 100.000 tg, II oryn – 60.000 tg, III oryn – 40.000 tg) marapattaldy. Qatysýshylar men is-shara demeýshileri arnaıy alǵys hattarmen marapattaldy.
Sonymen qatar, Pavlodar óńirinen arnaıy kelip, is-sharany ánmen árlegen, Shákárim qajynyń urpaǵy Ýaqbaeva Quralaı Muhamedshaıhqyzyna, saıystyń uıymdastyrylýyna atsalysyp, aıanbaı eńbek etken Rysbekova Aıgúl, Beıbitqyzy Aıajan, Aman Qarlyǵash, Baǵashar Dıana qatarly «Jibek» qyz-kelinshekter klýbynyń múshelerine, «Tomırıs» kesheniniń ákimshiligine alǵysymyzdy bildiremiz.
