El tarıhyndaǵy eleýli oqıǵalar
Ultymyzdyń uly joly, talaıly taǵdyry, baı tarıhy, babalar ómiri, eldigimiz úshin áziz janyn pıda etken iri tulǵalarymyzdyń ónegeli ǵumyry búgingi táýelsiz Qazaq eliniń baǵa jetpes qundylyǵy. Osynaý qundylyqtarymyzdy túgendeý, babalar jolyn jańǵyrtyp, olarǵa taǵzym etý, qurmet kórsetý búgingi urpaqtyń basty paryzy, sondaı-aq erteńge úlgi retinde usynar izgi amaly.
Mine, tabaldyryǵymyzdy attaǵan 2020 jylda da táýelsizdik jolyndaǵy tarıhı oqıǵalarǵa, sonyń ishinde, ásirese Qazaq memlekettiliginiń bastaýy sanalatyn Altyn Ordanyń 750 jyldyǵy jáne basqa da mańyzdy jaıttarǵa kóńil aýdarý keńinen jalǵasyn taýyp, ultymyzdyń upaıyn túgelder sharalar júzege asyrylady dep úmittenemiz...
1. Tonykók eskertkishine – 1300 jyl
Qazaqtyń ǵana emes, álem mádenıetiniń tasqa tańbalanǵan asa mańyzdy qundylyqtarynyń biri – Tonykók eskertkishiniń 1300 jyldyǵy UNESCO kóleminde atalyp ótedi. Tórtkúl dúnıege tarydaı shashylǵan tutas túrki halyqtarynyń abyzy, Ekinshi Shyǵys Túrki qaǵanatynyń irgetasyn qalaýshylardyń biri, óz zamanynyń ozyq oıly danagóıi, Elteris jáne Bilge qaǵandarǵa keńesshi bolǵan Tonykók babamyzdyń tulǵasy jáne onyń tasqa qashalǵan jazbasy – mańdaıǵa tutar mańyzdy tarıhı muramyz.
Orhon jáne Eneseı ózenderi alqabynan tabylǵan qaǵandar qulpytasyna qashalyp jazylǵan kóne túrki jazýlarynyń qupııasyn danııalyq ǵalym Vılgelm Tomsen 1893 jyly ashsa, túrkitanýshy orys ǵalymy Vasılıı Radlov rýna jazýlaryn oqyp, aýdarǵan edi. Sodan beri ótken ǵasyrdan astam ýaqyt boıy bul jazýlar álem ǵalymdarynyń «ashylmaǵan araldaı» bolyp, ańsaryn aýdaryp, qyzyǵýshylyǵyn týdyryp keledi. 2020 jyldyń Tonykók eskertkishiniń 1300 jyldyǵyna arnalýy – tarıhı jádigerdi tanı túsýge, tańba syryna, jazý ereksheligine jańa kózqaraspen qaıta qaraýǵa múmkindik berer, jádiger qupııasyna jaryq túsirer jańa bastamalarǵa jol ashady dep oılaımyz.
2. Ál-Farabıdiń týǵanyna – 1150 jyl
Túrki dúnıesi aqyl-oıynyń shamshyraǵy bolǵan, dinı tanym men fılosofııanyń, arıstotelızm men platonızmniń telaǵysyna tarazy bolyp, álemniń Ekinshi ustazy («muǵalim sánı») atanǵan Ábý-Nasyr ál-Farabı babamyzdyń 1150 jyldyq (870-2020) mereıtoıyn memlekettik deńgeıde atap ótý týraly Prezıdent Q.Toqaevtyń qaýlysy qarasha aıynda jarııalanyp, daıyndyq jumystary bastalǵan. Shyǵys áleminiń ǵulama oıshylynyń fılosofııalyq traktattary álem fılosofııasynyń zor tabysy sanalyp, altyn bastaýlardyń biri retinde qarastyrylady. Mereıtoıdy ótkerý barysynda ál-Farabı babamyzǵa qatysty sheshimi tabylmaı kele jatqan san alýan saýaldarǵa jaýap izdelip, farabıtanýdyń jańa dáýiriniń esigi ashylar bolsa – quba-qup.
3. Abaıdyń týǵanyna – 175 jyl
Qazaqtyń Bas aqyny, qazaq kórkem oıy men óleńiniń reformatory, jańa zamandaǵy jazba ádebıettiń jolashýshysy Abaı Qunanbaıulynyń týǵanyna 175 jyl tolýyna oraı el kóleminde eleýli mádenı sharalar bastalyp ta ketti. Mereıtoıdy joǵary deńgeıde merekeleý týraly Jarlyq shyǵyp, jalpyrespýblıkalyq jospary da bekitildi. Ulttyq ıdeologııamyzǵa ustyn bolyp otyrǵan Abaı ǵaqylııasy – jańa zaman urpaqtaryna da jol ashar jaryq juldyz ispetti. Hakimniń 175 jyldyq mereıtoıy ótpeli sharalarmen emes, ónegeli, ómirsheń jobalarmen este qalary anyq.
4. Mańǵystaý kóterilisine – 150 jyl
Uly dalamyzda otarshylyqqa qarsy sabaqtasa jalǵasqan, búgingi táýelsizdigimizdiń qalyptastyrý ıdeıasynyń bastaýlary bolyp sanalatyn 300-den astam azattyq úshin irili-usaqty kóterilis bolǵan. Osy oraıda, atalǵan kóterilisterdiń ishinde 1870 jyly patshalyq Reseı ókimetiniń otarlaý saıasatyna qarsy Mańǵystaý óńirinde bolǵan kóterilisti atap kórsetý mańyzdy...
Patshalyq Reseıdiń otarlaý saıasatyna qarsy kóterilis búkil túbekti qamtyǵan. Oǵan atsalysqandar sany 10 myń salt atty adamǵa jetken degen derekter bar. 1870 jylǵy mamyrdyń aıaǵynda Mańǵystaýǵa Kavkazdan Apsheron polkiniń bir batalony, eki atqyshtar rotasy, sheptik batalonnyń eki rotasy, Daǵystan polkiniń tórt rotasy jáne Terek kazak-orystarynyń tórt zeńbirekpen qarýlanǵan 2 júzdigi kelip, aıaýsyz janyshtaldy.
5. Qazaq Avtonomııaly Keńestik Sotsıalıstik Respýblıkasynyń qurylǵanyna – 100 jyl
Alashorda ókimeti taratylǵanymen, ulttyq memleket týraly senim shoǵy sóngen joq. Sol jyly ıaǵnı 1920 jylǵy 26 tamyzda Keńes ókimeti RKFSR quramynda «Qyrǵyz (Qazaq) Avtonomııaly Keńestik Sotsıalıstik Respýblıkasyn qurý týraly» dekret shyǵardy.
1920 jyldyń 4 qazanynda Orynbor qalasynda Qazaq Avtonomııaly Keńestik Sotsıalıstik Respýblıkasy keńesteriniń sezi boldy. Sezde RKFSR quramyndaǵy QazAKSR jarııalandy. Osylaısha qazaq halqynyń ulttyq memleket retindegi shańyraǵy qaıta kóterildi.
Sezd joǵarǵy ókimet organdaryn – respýblıkanyń Ortalyq Atqarý Komıteti men Halyq Komıssarlary Keńesin saılady. Qazaq AKSR Ortalyq Atqarý Komıtetiniń tóraǵasy bolyp S. Meńdeshev, QAKSR Halyq Komıssarlary Keńesiniń tóraǵasy bolyp V. Radýs-Zenkovıch saılandy. Qazaq Avtonomııaly Keńestik Sotsıalıstik Respýblıkasynyń qurylýy el tarıhyndaǵy negizgi oqıǵalardyń biri bolyp tabylady.
6. Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńiske – 75 jyl
Bıyl Ekinshi dúnıejúzilik soǵystaǵy Jeńiske 75 jyl tolyp otyr. Soǵys jyldary keńes áskeri qataryna 1 mıllıon 400 myń qazaqstandyq shaqyryldy. Onyń 601 myńy týǵan jerge oralǵan joq. Olar maıdanda erlikpen shaıqasty. 100 000-nan astam otandasymyz jaýyngerlik erlikteri úshin medal, ordendermen marapattaldy. Shamamen 500 qazaqstandyq Keńes Odaǵynyń batyry atandy. Bıyl Qazaqstannan shyqqan Keńes Odaǵy batyrlarynyń arasyndaǵy birqatar tulǵalardyń 100 jyldyq mereıtoılary Jeńistiń 75 jyldyǵymen qatar kelip otyr. Olar: Leonıd Beda (Eki márte Keńes Odaǵynyń batyry), Aǵadil Sýhambaev, Ábý Dosmuhambetov, Jálel Qızatuly, Qojabaı Jazyqov, Naǵı Ilııasov, Sultan Baımaǵambetov, Tólegen Toqtarov. Sondaı-aq maıdan shebinde erlikpen shaıqasqan, 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisi kezinde totalıtarlyq júıege qarsy shyqqan aqyn Juban Moldaǵalıevtiń de týǵanyna 100 jyl tolyp otyr.
7. Memlekettik egemendik týraly deklaratsııanyń qabyldanǵanyna – 30 jyl
Qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy azattyq kóterilisteriniń aqyry eldiń osydan otyz jyl buryn egemendikke qol jetkizýine ulasty. Babalar armandaǵan táýelsizdikke búgingi urpaǵy kýá boldy. El táýelsizdiginiń alǵashqy jyly lebin sezdirgen, táýelsizdik týraly Konstıtýtsııalyq zańnyń qabyldanýyna negiz bolǵan tarıhı qujat – Egemendik týraly deklaratsııa. 1990 jyly 25 qazanda bekitilgen bul Deklaratsııa boıynsha Qazaq KSR-iniń memlekettik egemendigi jarııalandy. Sodan bir jyl óte Qazaqstan egemen, derbes memleket retinde tarıh sahnasyna kóterildi. Qazaq tarıhynda erekshe sát!
8. Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasyna – 25 jyl
Egemen elimizdiń búgini men erteńine halyqtyń senimin nyǵaıtyp, maqsat-muratymyzdy aıqyndaýshy – Ata Zańymyz. 1995 jyldyń 30 tamyzynda jalpyhalyqtyq referendým negizinde qabyldanǵan el Konstıtýtsııasy qazaqstandyqtardyń quqyqtyń mártebesin, saıası-Ekonomıkalyq qurylystyń negizderin belgileıdi. Búginde Qazaq eli osy qujattyń negizinde órkendep, damyp keledi.
9. Qazaqstan halqy Assambleıasyna – 25 jyl
Qazaqstan halqy Assambleıasy – 1995 jylǵy 1 naýryzda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Nazarbaevtyń Jarlyǵymen qurylǵan konsýltatıvti-keńesshi organ. Mundaı ınstıtýtty qurý qajettiligi saıası turǵydan, sondaı-aq jańadan qurylǵan, táýelsiz, polıEtnosty, polıkonfessııalyq memlekettiń turaqty damýy turǵysynan týyndaǵan edi. Atalǵan bastama mádenıetaralyq únqatysýdy nyǵaıtýdyń jańa kezeńiniń negizin qalap, Etnosaralyq qatynastardy damytý máselelerin joǵary deńgeıde sheshýge múmkindik jasaıtyn álemdik tájirıbedegi tyń baǵyt. Osy jyldar ishinde Qazaqstan halqy Assambleıasynyń ınstıtýtsıonaldyq qurylymy nyǵaıyp, qoǵamdy uıystyrýshy áleýeti tolysty, ol halyq dıplomatııasynyń mańyzdy kúretamyryna aınaldy.
