Bas ımam ardager aqsaqaldy Jeńis merekesimen quttyqtady (FOTO)
Búgin respýblıkalyq «Áziret Sultan» meshiti Astana qalasyndaǵy ardager aqsaqaldardy zııarat etip, Jeńis merekesimen quttyqtap qaıtty. QMDB tóraǵasynyń birinshi orynbasary, «Áziret Sultan» meshitiniń bas ımamy Naýryzbaı qajy Taǵanuly ózi bas bolyp, meshit qyzmetkerleri asyldyń synyǵyndaı az qalǵan ardager qarııalardy quttyqtap, izi duǵalary men iltıpat-syılyqtaryn tartý etip qaıtty.
Keshegi qanquıly kúnderdiń kelmeske ketkenin áıgilep, beıbit zamanda ómir súrip jatqanymyzǵa taǵy bir jyl qosylǵanyn pash etetin Jeńis merekesiniń mán-mańyzy, qadir-qasıeti búgingi urpaq – bizderge beımálimdeý bolǵanymen, qarııalar úshin bul otty kúnniń orny aıryqsha. Óıtkeni, bul kún úshin olar qanshama azapty bastan keshirip, ómir men ólimniń arasynda, ot pen oqtyń ortasynda júrip kúresti. Bul kún úshin batyr atalarymyz maıdan dalasynda namystyń otyn laýlatsa, bul kún úshin tyldaǵy kúlli qazaq dalasy eńbektiń kórigin qyzdyrdy. Sum soǵystyń salmaǵy basyp-janyshtaǵanda, eńbek maıdanyndaǵy erlikterdiń de eresen úlgisi boı kóterdi emes pe?!
Naıb múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly bastaǵan toptyń búgingi mereıli merekemen quttyqtap, zııarat etip shyqqan Ormanuly Málik aqsaqal da otty jyldardyń salmaǵyn eńbek maıdanynda sezinip, qabyrǵasy qatpaı jatyp qara jumyspen tanysqanyn eske alady. Iıa, ol zaman eshkimniń basynan sıpamady. Alaıda, jastaıynan kórgen qıynshylyqtyń áserinen aqsaqaldyń aıaǵy da basqyzbaı, aqyr sońynda ekinshi toptaǵy múgedektikke jetkizip tynǵan eken. Kózin eńbekpen tyrnap ashyp, bir túıir nan qoqymyn qadirlep ósken qarııa búgingi tańda arnaıy úkimet sheshimimen Uly Otan soǵysy ardageri dárejesine teńestirilgen eken.
Kórgeni men túıgeni mol aqsaqal keshegi qıyn-qystaý zamannan estelik aıtyp, eldiń sol kezdegi yntymaq-birligi men qaırat-qajyry jaıynda syr shertti. Qarııanyń aq batasy da beıbit kúnimizdiń buzylmaýynan bastalyp, elimiz ben jerimizdiń, dinimizdiń tynyshtyǵy búlinbeýin suraýmen aıaqtalyp jatty. Naıb múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly da aqsaqalǵa izgi tilegin bildirip, ǵıbratqa toly ǵumyryn uzaq bolýyna duǵa jasady.