ZIKIR
“Kúni-túni oıymda bir-aq táńiri,
Ózine qumar qylǵan Onyń ámiri”
Abaı
Kúndiz-túni oıymda – bir-aq Qudaı,
Ári jaqyn hám menen jyraq Qudaı.
Oǵan degen yntaly kóńilimdeı,
Burq-sarq etip týlamas bulaq bulaı.
Kúndiz-túni oıymda – bir-aq Qudaı,
Quıylady jan-jaqtan suraq sýdaı.
Denem biraq bilmeıdi ishtegimdi,
Áýlıe jaıly bilmeıtin shyraqshydaı.
Kúndiz-túni oıymda Halyq Qudaı,
Sheksizdikti qorshaǵan alyp Qudaı.
Meıirimi nur bolyp jaıylatyn,
Bastaýy da, sońy joq jaryq Qudaı.
Kúndiz-túni oıymda ulyq Qudaı,
Ámirinsiz qozǵalmas shybyq, qýraı.
Bile de almaı bolmysyn,
kóre de almaı,
Kóńil qurǵyr bolar ma synyq bulaı?!
Kúndiz-túni oıymda Patsha Qudaı,
Qazynasy taýsylmas baqsha Qudaı.
Seni ózgeden qyzǵanǵan myna júrek,
Qos ókpemdi shyjǵyrar shoqsha, Qudaı!
Kúndiz-túni oıymda uly Qudaı,
Beımekennen úńilgen Tiri Qudaı.
Basqa eshkimge qaratpaı janarymdy,
Bar oıymdy arbaǵan sulý Qudaı.
Kúndiz-túni oıymda Hákim Qudaı,
Eshkim biraq kóre almas zatyn Qudaı.
Túısigimniń syrtynda – alys Qudaı,
Júregimniń ishinde – jaqyn Qudaı.
Kúndiz-túni oıymda dara Qudaı,
Ilimine sóz jetpes dana Qudaı.
Saǵan degen mahabbat – muhıt bolsa,
Ár tamshysy - kóz jasym, sana Qudaı.
Ashylmaǵan, jasyryn jaqut Qudaı,
Aramyzda nege tur ýaqyt, Qudaı?!
Bári-bári sadaǵa Óziń úshin,
Dıdaryńdy bir kórý – baqyt, Qudaı!
Seniń súıgen qulyń kóp, menen basqa,
Mende basqa Qudaı joq, senen basqa.
Saǵynyshtan órilgen saǵymdarǵa,
Sen dep qalyp qumartyp, erem bosqa.
Mas qylatyn máıimen Saqı Qudaı,
Máńgi bolǵan, bolatyn baqı Qudaı.
Alasurǵan rýhymnyń kestelerin,
Pende kórmes nuryńnan toqy, Qudaı!
Saǵan ǵashyq aqynnyń bul óleńin,
Bar Ǵaryshqa maqtanyp, oqy, Qudaı!
Sen áýeli beıbaqty
keshir, Qudaı,
Dápterinen kúnásin óshir, Qudaı!
Ishimdegi bar kirdi tazala da,
Haıýannan adamǵa kóshir, Qudaı.
Saǵan degen ańsardy Óziń shyńdap,
Perdelerdi aldymnan túsir, Qudaı.
Búr jarǵyzyp, gúldetip júregimdi,
Shyryn tolǵan jemis qyp pisir, Qudaı.
…Sodan keıin,
Saǵan qaraı,
Saǵan qaraı…
Eshqashan bitpeıtuǵyn asqarlarmen,
Eshqashan bitpeıtuǵyn aspandarmen,
Jasyl qanat qus qylyp ushyr, Qudaı!..
Asyl qanat qus qylyp ushyr, Qudaı!..
Aqbóken ELGEZEK