Júrekke paıdaly taǵamdar

Júregińizdiń saýlyǵyn saqtaý úshin tamaqtaný tártibińizge kóńil bólgenińiz jón. Sebebi, júrek úshin durys jáne salaýatty tamaqtaný mańyzdy ról atqarady. Kez kelgen adamnyń júregi ol dárýmen qabyldaǵan kezde «qýanady», ásirese, V jáne R tobyndaǵy dárýmenderdi qabyldaǵan kezde. Joǵarydaǵy dárýmenderge qosymsha, jemister men kókónisterdi kóp paıdalanyńyz.

Qyshqyl jáne tátti, qyzyl jáne jasyl almanyń barlyq túrleri bizdiń aǵzamyz úshin, ásirese, júrek úshin óte paıdaly. Tipti, bul týraly aǵylshyndarda maqalda bar, aýdarǵandaǵy maǵynasy «Keshki asqa alma jeseń, dárigerdiń de keregi bolmaıdy».

Adamnyń júregi mynadaı hımııalyq Elementterge muqtaj bolady:

Iod – bul hımııalyq Element zat almasý protsesin áser etedi. Iod kalmar, teńiz balyǵy, baldyrlar men asshaıandar syndy teńiz ónimderinde kóp bolady. 

Kalıı – denedegi artyq suıyqtyqty joıyp, júrek bulshyqetiniń qyzmetin jaqsartady. Injir, qara órik, asqabaq, qyryqqabat, kartop, qyzyl jáne qara qaraqat, sondaı-aq ıtmurynnyń quramy kalııge baı.

Magnıı – nesep aıdaǵysh jáne tynyshtandyrǵysh qasıetteri bar hımııalyq Element. Bul Element qan tamyrlary qabyrǵalaryna qatqan qandy ketiredi. Aǵzańyzdaǵy magnıı jetkilikti mólsherde bolý úshin ratsıonyńyzda mynadaı taǵamdar bolýy kerek: suly, bıdaı, qaraqumyq, qyzylsha, burshaq, jańǵaqtar jáne sábiz. Magnııge tátti badam, banan, kebek jáne soıa uny baı.

Sonymen qatar, júrek sút jáne vegetarıandyq sorpany jaqsy kóredi.