Juma kúniniń qasıetteri
Juma – aptanyń sultany, kúnderdiń tóresi, qasıetti kún. Alla Taǵalanyń qasynda eń ulyǵy. Juma kúni – Alla Taǵala úshin Oraza aıty men Qurban aıtynan da ulyǵyraq. Jumanyń bes qasıeti bar: Juma kúni Alla Taǵala Adam atany (ǵ.s) jaratty; osy kúni Adam ata (ǵ.s.) jerge tústi; osy kúni Adam ata (ǵ.s.) qaıtys boldy; juma kúni bir sát bar, ol sátke dóp kelgen pende Alla Taǵaladan haramnan basqa ne tilese, sony beredi; Qııamet juma kúni bolady. Sondyqtan, perishteler, aspan, jer, jel, taý, ózen-kól, teńizder barlyǵy da juma kúninen qorqady: shyqqan kúnderdiń eń jaqsysy - juma kúni.
Juma kúni Adam ata (ǵ.s.) jaratyldy. Juma kúni jánnatqa kirgizilip, juma kúni jánnattan shyǵaryldy, juma kúni onyń táýbesi qabyl boldy. Kimde-kim juma kúni tolyq ǵusyldanyp, juma namazyna birinshi bolyp kelse, bir túıeni qurbandyqqa shalǵannyń saýabyn alady. Odan biraz keshigip ekinshi bolyp kelse, sıyrdy qurbandyq shalǵandaı saýap jazylady. Úshinshi bolyp barǵan múıizdi qoshqardy qurbandyqqa shalǵannyń saýabyna ıe bolady. Tórtinshi - basqalardyń sońynda barǵan bir taýyqty soıyp, ony sadaqa etkenniń, eń sonynda namaz bastalaıyn dep jatqanda barǵan adam bir jumyrtqany sadaqa etkenniń saýabyna ıe bolady. Imam hutbaǵa shyqqanda onyń sózin tyndaýǵa perishteler de keledi. Juma kúni bolǵanda perishteler meshitterdiń esiginiń aldynda qalamdarymen kelgen jandardy jazyp otyrady eken. Egerde bir kisi juma kúni juma namazynyń ýaqytynań keshikse perishteler tekserip, bir-birinen «Pálenshe nege óz ýaqytynan keshikti?» dep suraı bastaıdy eken.
Keıin perishteler osy namazǵa keshikken kisiniń atynan Allaǵa ıstıhsa etip: «Jaratqan Iemiz, eger ol peńdene jumaǵa kelýine kembaǵaldyq kedergi etken bolsa, ony baıytqyn. Eger de aýyryp qalǵan bolsa, shıpasyn bergin, basyna bir is túsken bolsa, ony ǵıbadatyń úshin qutqarǵan. Al, endi ony paıdasyz bolǵan oıy oılandyryp qalǵan bolsa, onyń júregin ózińniń taǵatyńa burǵyn», – dep duǵa etedi eken.
Adamdardyń juma kúni meshitke erte barýyna bir dálel. Birde Ibn Masǵýd (r.a) juma kúni meshitke erte barsa, bul kisiden aldyn ala úsh kisi kelip qoıǵan eken. Sol ýaqytta Ibn Masǵýd (r.a) ózine-ózi keıip, «tórt adamnyń tórtinshisi boldyń ba» degen eken. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) hadısinde aıtady: «Kimde-kim juma kúni nemese juma kúnniń túninde dúnıeden ótetin bolsa, Alla Taǵala oǵan meshittiń saýabyn jazady jáne qabir synaǵynan saqtaıdy».
Juma kúniniń marhabatyn,saýabyn úmittenip izdenbegen kisige jaqsylyq joq. Qaıta onyń dilin kór túıeniń adasyp júrgenindeı etip qoıady. Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) hadısinde: «Sondaı-aq, kim juma namazdy úsh márte úzilissiz qaldyrsa, Alla onyń júregin mórlep qoıady», – degen. Endi osy joǵaryda aıtyp ótken jaqsy qasıetterine jetýimiz úshin Imam Ǵazalıdyń «Ihııa ýlýmıddın» kitabynda aıtylǵan on ádepti este saqtaýymyz qajet:
1) Juma kúninde qabyl bolatyn duǵanyń qaı ýaqytta ekendigi belgili bolǵandyqtan, juma kúniniń jaqsylyǵyn beısenbi kúninen bastap úmit etý kerek. Beısenbi kúniniń namazdygerinen keıin Allaǵa táspi, ıstıǵfar aıtý jáne duǵalar jasaý lázim.
2) Juma kúniniń tańy aıtqannań keıin qusyl etedi, ıaǵnı jýynady. Juma kúni jýyný-mýstahab delingen. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Balıǵat jolyna jetken árbir kisige juma kúni jýyný– ýájip»; «Sondaı-aq, kim juma kúni dáret alsa, dáret alǵannyń saýbyn alady. Al, kimde- kim juma kúni jýynsa, jýyný -jaqsyraq, ıaǵnı saýaptyraq», – degen. Osy sózderge oraı ǵulamalarymyz: «Juma kúni jýyný – ýájip», – dep aıtqan.
3) Júma kúni jaqsy kıimder kııý. Kıimderdiń eń jaqsysy – aq tústi kıimder. Óıtkeni, «Allaǵa kıimderdiń súıiktisi – aq kıimder», – delingen. Al, qara kıim kııý súnnetten emes, qaıta ǵulamalarymyz mákrúk degen. Juma kúni sálde kııý – mustahab. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) «Álbette, Alla jáne onyń perishteleri juma kúnindegi sálde ıelerin rahmetimen bóleıdi», – degen. Mısýaqpen tisterin tazalaý,shashtaryn, tyrnaqtaryn, murttaryn qysqartady. Ibn Masǵýd (r.a.) Paıǵambarymyzdyń myna bir hadısin jetkizedi: «Kimde- kim juma kúni tyrnaqtaryn alsa, Alla Taǵala odan keselin alyp, shıpasyn beredi», – degen.
4) Juma kúni juma namazyna erterek barý. Erte barýdyń ýaqyty tań atqannan bastalady. Jumaǵa erte bara jatqanda Allanyń razylyǵyn, saýabyn alý jáne kúnásin keshirýin úmit etý qajet.
5) Meshitke kirgenneń keıin adamdardyń ústinen attap ótpeý.
6) Namaz oqyp turǵan adamnyń aldynań ótip ketpeý.
7) Barynsha aldyńǵy sapta turý.
8) Imam qutpaǵa shyqqanda namazdy jáne sózderdi doǵarý. Azan aıtylǵanda ishinen qaıtalap otyrý jáne qutpaǵa qulaq salý. «Imam hutba oqyp turǵanda orynsyz sóılegen adamnyń jumasy juma bolmaıdy», – degen.
9) Jumaǵa kelgende basqa oryndarda aıtylyp ótilgen nárselerge amal keltirý.
10) Ekinti (asyr) namazyn oqyǵansha meshitti tastap ketpeý. Mine, Alla jaqsy kórgen jáne onyń Paıǵambary Muhammed (s.ǵ.s.) jaqsy kórgen juma kúniniń qasıetteri kóp. Ár jumada osy aıtyp ótken qasıetterin oryndap, Alla Taǵaladan úmit eteıik. Alla Taǵala pendelerim alsyn dep nyǵmetterin shashyp turǵanda juma namazyna baryp qulshylyq, shúkirshilik eteıik!
Ǵaıyrfýlla Qýanyshbekuly