Jubaılyq qarym-qatynas ádebi
Árbir is-amaldarymyzda bizge erekshe ónege, úlgi bolatyn jan – Allanyń elshisi (s.ǵ.s.). Jubaılyq qarym-qatynasta da ol (s.ǵ.s.) úlken úlgi boldy.
Aısha anamyz (r.a.) Allanyń elshisi (s.ǵ.s.) bylaı degenin keltiredi: «Senderdiń eń jaqsylaryń – óz januıasyna jaqsylaryń. Aralaryńdaǵy januıasyna eń jaqsylaryń – menmin»[1].
Asyl dinimizde súnnetke saı túrde úılenip, halal jolmen qosylyp, adal jolmen bala súıý qaıyrly amalǵa jatady. Oǵan dálel – tómendegi hadıs.
Ábý Zar ál-Ǵıfarıden (r.a.) bylaı deıdi: «Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) sahabalarynyń bir toby kelip: «Ýa, Rasýlalla! Baılyq ıeleri kóp saýapty alyp ketti: olar biz sııaqty namaz oqıdy, biz sııaqty oraza tutady, sosyn mal-múlikteriniń artyǵynan sadaqa beredi», – deıdi. Sonda Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Alla senderge sadaqa shyǵaratyn nárseler jasamap pa edi? Shyndyǵynda árbir tásbıh («Sýbhanallah» dep aıtý) – sadaqa, árbir tákbir («Allahý ákbar» dep aıtý) – sadaqa, árbir táhmıd(«Álhamdýlılláh» dep aıtý) – sadaqa, árbir táhlıl («Lá ıláhá ıllallah» dep aıtý) – sadaqa, jaqsy iske úndeý – sadaqa, jaman isten tyıý – sadaqa, tipti, bireýlerińniń múshesinde de sadaqa bar», – dedi. Sonda sahabalar: «Ýa, Rasýlalla! Sonda bizdiń bireýimiz (áıelimen qosylyp,) qumaryn qandyrsa, soǵan da saýap bar ma?» – surady. Allanyń elshisi (s.ǵ.s.) : «Kórmeısińder me, ol ony (múshesin) haramǵa salsa, sol úshin oǵan kúná bolmaı ma? Soǵan kerisinshe eger ol onysyn halalǵa salsa (ıaǵnı, nekemen qosylsa) oǵan saýap bolady», – dedi[2].
Allanyń elshisiniń (s.ǵ.s.) árbir isi bizge úlgi. Ol (s.ǵ.s.) sahabalaryna jubaılyq qatynas kezinde oqylatyn duǵany da úıretken.
Abdýlla ıbn Abbastan (r.a.) jetken hadıste Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bylaı degeni aıtylady: «Senderdiń bireýleriń jubaıymen qosylǵanda «Bısmılláh, Allahýmma djánnıbnásh-shaıtana, ýa djánnıbısh-shaıtana ma razaqtáná» («Allanyń atymen! Ýa, Alla! Bizdi shaıtannan aýlaq qyl jáne bizge rızyqtaǵandy (ıaǵnı, balany) da shaıtannan aýlaq qyla kór!») dep qosylsa, eger olardyń arasynda bala násip qylsa, oǵan shaıtan esh zııan ete almaıdy»[3].
Jalpy Islam dininde er men áıeldiń tánı qatynasyna tek nekeleskennen keıin ǵana ruqsat etiledi. Kerisinshe jaǵdaıdaǵy tánı jaqyndyq zańsyz qosylý – zına bolyp esepteledi. Buǵan jol bermeýdiń birden-bir amaly – sharıǵat shartyna saı túrde úılený. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir hadısinde jastardy úılenýge shaqyrady. Úılený arqyly olardyń kúnádan aýlaq bolatyndaryn, al úılenýge kúshi jetpegen jaǵdaıda oraza tutýlaryn, ar-namystaryn osylaısha qorǵaýlary kerektigin eskertedi.
