Jastardyń buzylýyna kim kináli?
Adam balasy dúnıege kele salysymen onyń boıynda adamgershilik qasıettiń birden paıda bola salmaıtyny bárine belgili. Adamgershilik qasıet tek ımandylyq tálim-tárbıeci arqyly bolady. Endeshe, adamnyń ádepti ıakı ádepsiz bolýy jastaıynan berilgen tárbıege baılanysty. Sondyqtan da áke-shesheniń eń áýelgi mindetteriniń biri balany baǵyp-qaǵyp jaqsy tálim-tárbıe berýinde. Tárbıeniń adam ómirinde eleýli oryn alatynǵy barshaǵa málim. Atam qazaq «Bala tárbıesi besikten» dep, tárbıeni sábı kezden bastaý kerektigin bildirgen.
Negizinde ıslam ǵalymdary tárbıeni jalqy jáne jalpy dep ekige bólip qarastyrǵan. Jalqy tárbıe – Uly Alla Taǵala paıǵambarlar arqyly adam balasyna úıretken senim-nanymdar, jaqsy is-áreketter arqyly júzege asady. Sonymen qosa, áke-shesheniń burys ne durys bolsyn, áıteýir óz bilgendigimen úıretkenderin de soǵan jatqyzady. Al, jalpy tárbıe bolsa, álemniń eń kishkentaı bólsheginen bastap eń úlken bolmysyna deıin Qudiret Iesiniń qolymen tárbıelenip jatqandyǵyn aıtady. Máselen, kún men aıdyń shyǵystan shyǵyp, batystan batýynyń ózi bir tártiptik júıemen qurylǵan. Jándik ekesh bal arasy da tek Jaratýshynyń tárbıelegen tártibine moıynsunady. Oǵan bal jınaý ámiri berilgendigi úshin odan tys áreket jasaı alýy múmkin emes.
Alla Taǵalanyń «Rabb» esiminiń maǵynasy – Jaratýshy, Tárbıeleýshi jáne Basqarýshy degenge keledi. Sondyqtanda Qurandaǵy «Rabb» sózi «Tárbıeleýshi» degendi meńzese kerek. Óıtkeni, Quran tarıhyna úńilsek, alǵashqy túsken súrelerde «Alla» sózinen qaraǵanda, «Rabb» sózi kóbirek kelgenin baıqaımyz. Demek, jalpy tárbıeleýde májbúrlik bolsa, jalqy tárbıeleýde qalaý men erik bar. Osy qalaý men eriktiń arqasynda jaqsy nemese jaman tárbıe ıesi bolamyz.
Imam Ǵazalı balanynyń keleshekte adam ıakı nadan bolýy myna faktorlarǵa baılanysty degen tujyrym jasaıdy:
Ata-anasy (jaqsy ne jaman adam bolýlary sekildi );
Ósip jetilgen ortasy;
Oqyǵan ordasy;
Óziniń aqyldylyǵynan ne aqymaqtyǵynan;
Imam Ǵazalı aıtqanyna sáıkes, keıde nadannan adam týyp jatady. Bul balanyń parasattylyǵy men aqyldylyǵynan bolsa kerek. Al, keıde adamnan nadan týyp jatady, bul kerisinshe aqymaqtyǵynan bolsa kerek. Halqymyz bul jaǵdaıdy «Bir bıeden ala da, qula da týady» dep túıindegen.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir hadısinde bylaı deıdi: «Bala fytratpen (bolmysy pák taza) týylady, keıin áke-sheshesi hrıstıan bolsa, hrıstıan etedi, majýsı (otqa tabynsa) bolsa, majýsı etedi, ıahýdı bolsa, ıahýdı etedi». Myna hadıske mán bersek, bala áke-sheshesiniń árbir sózi men is-áreketine qaraı beıimdelip, aqylyn qoldanatyn shaqqa kelgenshe óziniń taza pák jaratylysyn buzyp alyp, ary qaraı aqylyn qoldanyp durys jol tapsa tapty, tappasa sol aǵymmen kete bermek.
Aınalamyzǵa qarasaq, keıbir ıisi musylman jas býyndardyń Eýropaǵa elikteımin dep júrip, esirgenderin kóresiń. Onyń nátıjesi urlyq-qarlyq, araq ishý, esirtki shegý jáne zorlyq-zombylyq, naqaqtan-naqaq kisi óltirý, óz áke-sheshesin qarttar úıine aparý, óz ishinen shyqqan balasyn jetimder úıine tastaý nemese ata-anam demeı qarsy jekip sóıleý sııaqty faktorlar qoǵamymyzda shash etekten tolyp jatyr. Sonda osylardyń barlyǵyna kim kináli? Meniń oıymsha, balaǵa durys tálim-tárbıe bere almaǵan áke-sheshe kináli. Qazaq halqy «Balany jastan» dep jaıdan-jaı aıtpaǵan. Balaǵa der kezinde berilýi kerek bolǵan tárbıege nemquraılylyq tanytyp nemese dúnıeqońyzdyqqa, qatygezdikke jáne ózimshildikke tárbıeleýdiń saldarynan bolary haq. Árıne, ata-ana olaı bolýyn qalamaıdy. Alaıda is nasyrǵa shapqanda ǵana barmaq tisteıdi. Mundaı jaǵdaılarǵa túsýdiń birden-bir sebep, kóbine ata-analarymyz qoǵamdyq ıakı januıalyq máselelerdi Islamnyń qaǵıdasymen sheshpeı, ózbetterinshe sheship-pishe salýdyń nátıjesi dep bilemin. Sózimdi jandandyrýym úshin ataqty ıslam folosofy Muhammed Ikbaldiń sózimen qýattaǵym keledi: «Ómirimiz ben tárbıemizdiń basty negizi – Islam bolýy kerek. Bilimimiz ben aqylymyz dinge súıenbeıtin bolsa, onyń túkke paıdasy joq», – dep dóp basyp aıtqan.
Kópke topyraq shasha almaımyn, degenmen ata-ananyń basym kópshiligi balany zamanyna saı jaqsy kıindirip, durys tamaqtandyryp, aıtqanyn eki etpeı oryndap balany jaqsylap tárbıelep jatyrmyz dep oılaıdy. Bul durys pa? Menińshe buny tárbıeleý emes, olardyń ómir súrýleri úshin belgili muqtajdyqtaryn taýyp berip, qamtamasyz etý desek, aqylǵa qonymdy bolar edi. Balanyń materıaldyq azyǵy men qosa rýhanı da azyǵy bolady. Materıaldyq azyǵy árkimge de belgili (jep-ishý, kıiný sııaqty, t.b.), al rýhanı ash tusyn taýyp, oǵan qajetti azyǵyn berý ońaıǵa soqpaıdy. Sondyqtan da ata-ana rýhanı azyqtyń ne jáne qandaı ekenin, ne isteý kerektigin aldyn ala jaqsylap piship alǵany jón. Áý basta áke-sheshe balaǵa tálim-tárbıeni durys bere almasa, qartaıǵanda balalarynyń zeınetin emes, qaıta olardan beınet kórýmen ótedi. Ol ol ma, qııamet-qaıym kúni óz bala-shaǵasy Alla Taǵalaǵa narazylyqtaryn bildirgen kúni olardy tanymaıtyndaı bezetin kún bolady. Sondyqtanda mundaı halge túspeýdiń jolyn Quran Kárimdegi «Tahrım» súresi 6-aıatta: «Áı, ıman keltirgender! Ózderińdi jáne úı-ishterińdi otyny adamdar men tastardan bolǵan jalyndy ottan qorǵańdar», – dep aldyn ala eskertip qoıǵan.
Tárbıeniń qaınar bulaǵy Quran jáne hadıs bolyp tabylady. Quran – musylmandardyń qasıetti kitaby, sharıǵattyń negizi, adamzattyń tárbıeshisi. Qurannyń basty maqsaty adam bolmysynyń jan tánin kirden aryltyp, janyn jaılandyrady. Sol úshinde qolymyzdaǵy Quran men súnnet kitaptarǵa baǵa jetpes qundylyqtarymyzdy durys paıdalanyp, bolashaq jastarymyzǵa jaqsy tálim-tárbıe bereıik, aǵaıyn!