Jastar tárbıesiniń jaýhary

Ǵalymdar aıtady eken: «Eldiń erteńin bilgiń kelse, búgingi jastaryna qara». Iıa, jastar qashan da ár halyqtyń eń qundy qazynasy bolǵan, solaı bola beredi de. Sebebi, jastar – eldiń tiregi. Jastar – halyqty damýǵa jeteleıtin negizgi kúsh. Jastar – eldiń bolashaǵy. Jarqyn bolashaq jastardyń qolynda.

Islam dini qashanda jastardyń qoǵamdaǵy róliniń joǵary ekenin kórsetip, onyń tárbıesine aıryqsha kóńil bólýge shaqyryp kelgen. Sebebi durys baǵyt alǵan jastar úmmettiń úmitin aqtaıdy. Keri jaǵdaıda, tárbıesi aqsaǵan jastar durys pen burystyń arasyn ajyrata almaı saǵy synady. Qoǵamda keri áreketter men búlikterge jol ashylyp, eldiń bereketi qashady. Búginde tárbıesi aqsaǵan jas erteńgi kúnniń qylmyskeri bolyp shyǵýy ábden múmkin. Qoı ústine torǵaı uıalaǵan zamandy kóremiz desek, búginnen bastap jastardyń tárbıesine erekshe kóńil bólýimiz kerek.

Jastyq shaqtyń mańyzdylyǵyn túsindirý úshin Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) aıtady:

اِغْتَنِمْ خَمْسًا قَبْل خَمْس: شَبَابك قَبْل هَرَمك, وَصِحَّتك قَبْل سَقَمك, وَغِنَاك قَبْل فَقْرك, وَفَرَاغك قَبْل شُغْلك, وَحَيَاتك قَبْل مَوْتك

«Bes nárse kelmesten buryn bes nárseni oljalap úlger (qadirin bil): qarttyq kelmesten buryn shastyq shaqty, aýrý kelmesten buryn densaýlyqty, kedeılik kelmesten buryn baılyqty, qarbalas kelmesten bos ýaqytty jáne ajal kelmesten buryn tirshilikti».[1] Bul jerde oljalaý dep – ýaqytynda ustap qalmasa, aıyrylyp qalatyn, joǵaltyp alatyn nárse úshin qoldanǵan.

Islam sharıǵatynda qandaı bir ámir nemese tyıym kelse, onyń úkimi balıǵatqa tolǵan, aqyly tolyq barlyq musylmandarǵa birdeı júretini belgili. Alaıda, jastyq shaqty erekshelep kórsetken. Bul – jastyq shaqtyń ár musylman balasy úshin erekshe mańyzdy kezeń ekenin bildirý úshin.

Sol úshin de biz damyp kele jatqan jastardyń býynyna paıǵambarlyq danalyqqa sýsyndaǵan tárbıe bere bilýimiz kerek. Tárbıe áýeli ananyń medresesimen bastalyp, aqyl-esi tolyǵa kele ákeniń tálimine kóshedi. Ár áke óziniń bala shaǵasy úshin ıdeal bolýy kerek. Jastardy óziniń is-áreketimen tárbıeleýi tıis. Sebebi, is áreketpen berilgen tárbıe kez kelgen sulý sózden ótimdi bolmaq. Sol úshin de Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) sahabalaryna kóp nárseni óziniń tájirıbesinde kórsetken. Tipti, hadıs ilimindegi ǵalymdar: «Hadıs degen – Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s) jetken ár sózi, isi, maquldaǵany...» – dep anyqtama bergen.

Al, sózben tárbıeleý babyna kelsek, munda da Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) úmmetine eń úlken úlgi bolyp qala bermek. Sebebi, Ol (s.ǵ.s) jastardy tárbıelegen kezde adamnyń ómirde qaqtyǵysýy múmkin bir ǵana baǵytta emes, ómirdiń barlyq salalaryn qamtıtyn jınaqy keńes aıtatyn. Mysalǵa, kókesiniń uly Abdýlla ıbn Abbasqa (r.a) bylaı degen:

يَا غُلامُ، إِنِّي أُعَلِّمُكَ كَلِمَاتٍ: احْفَظْ اللَّهَ يَحْفَظْكَ، احْفَظْ اللَّهَ تَجِدْهُ تُجَاهَكَ، إِذَا سَأَلْتَ فَاسْأَلْ اللَّهَ، وَإِذَا اسْتَعَنْتَ فَاسْتَعِنْ بِاللَّهِ، وَاعْلَمْ أَنَّ الأُمَّةَ لَوْ اجْتَمَعَتْ عَلَى أَنْ يَنْفَعُوكَ بِشَيْءٍ لَمْ يَنْفَعُوكَ إِلا بِشَيْءٍ قَدْ كَتَبَهُ اللَّهُ لَكَ، وَلَوْ اجْتَمَعُوا عَلَى أَنْ يَضُرُّوكَ بِشَيْءٍ لَمْ يَضُرُّوكَ إِلا بِشَيْءٍ قَدْ كَتَبَهُ اللَّهُ عَلَيْكَ، رُفِعَتْ الأَقْلَامُ وَجَفَّتْ الصُّحُفُ

«Áı, bala! Men saǵan bir sózderdi úıreteıin: Allanyń ámir etkenderin oryndap, tyıym salǵandarynan saqtan, Alla da seni saqtaıdy. Allanyń  zańdaryna baǵynsań Alla árdaıym janyńda bolady. Tileıtin nárseńdi tek qana Alladan  tile. Kómek surasań, tek qana Odan kómek sura. Mynany jadyńnan esh shyǵarma, adamdar bári jınalyp saǵan kómektespek bolsa, Allanyń saǵan jazǵan nársesinen basqasyna kómektese almaıdy.  Adamdardyń bári jınalyp saǵan zulymdyq jasamaq bolsa, Allanyń  sen úshin jazǵanynan asyp esh nárse isteı almaıdy. Sebebi, qalamdar toqtatylyp, paraqtar baıaǵyda keýip qalǵan».[2]

Mine, qadirli Paıǵambar (s.ǵ.s) jastarǵa nasıhat aıtqanda, áýeli olardyń senimin alǵashqy sapqa qoıdy. Sebebi, balalyqtan arylyp úlken ómirge qadam basqan jas bala áýeli Allamen, sosyn ózimen shynshyl bolýdy úırený kerek. Búkil zııan men paıdanyń Alladan ǵana ekenin sezinip, ár isinde ujdanymen ushtasqan batyl qadamdar jasaı bilýi kerek. Ózgelerdi aldap-arbaý men uıatty is jasaý – ımandy adamnyń azyǵy emes.

Jastyq shaq ár adamnyń tepse temir úzetin kezeńi ǵoı. Kimde-kim bul ýaqytynda danalyqqa bet buryp, jastyq shaǵyn Allanyń ámirlerin oryndaýǵa arnasa, Alla Taǵala onyń aqyretin jeńildetip qoıady. Bul týraly Paıǵambarymyz (s.ǵ.s):

سَبْعَةٌ يُظِلُّهُمْ اللَّهُ فِي ظِلِّهِ يَوْمَ لا ظِلَّ إِلا ظِلُّهُ: الإِمَامُ الْعَادِلُ، وَشَابٌّ نَشَأَ فِي عِبَادَةِ رَبِّهِ..

«Jeti túrli adamdy Alla Taǵala óz kóleńkesinen ózge kóleńke bolmaǵan kúni óz kóleńkesine alady», – deı kele: «Rabbysyna qulshylyq etip ósken jas jigitti»,[3] – ataıdy.

Imam Ibn Hajar bul hadısti ashyqtap bylaı deıdi: «Jastardy ereksheleýiniń sebebi – adam balasy jastyǵynda shahýatyna erip ketýi múmkin bolǵany úshin. Sebebi, onyń bul kezdegi kúshi qalaǵan isin isteýine múmkindik ashady. Al, osy sátte óz tizginin óz qolyna alyp taqýalyqqa bet burýy – jas adam úshin aýyr soǵady».

Osy sebepti de, jastyq shaqty durysymen paıdalaný kerek. Sebebi jastyq shaq úshin ár adam aqyrette suralatyn bolady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) aıtady:

لَا تَزُولُ قَدَمَا عبْدٍ يَوْمَ الْقِيَامَةِ حَتَّى يُسْأَلَ عَنْ عُمُرِهِ فِيمَا أَفْنَاهُ، وَعَنْ عِلْمِهِ فِيمَا فَعَلَ، وَ عَنْ مَالِهِ مِنْ أَيْنَ اكْتَسَبَهُ وَ فِيمَا أَنْفَقَهُ، وَعَنْ جِسْمِهِ فِيمَا أَبْلَاهُ

 «Qalaı ómir súrgeninen, ǵylymymen ne atqarǵanynan, dúnıeni qaıdan taýyp, qaıda jumasaǵanynan, densaýlyǵyn qaıda tozdyrǵanynan suralmaıynsha, Qııamet kúni eshbir qul (ornynan) bir qadam da qozǵalmaıdy».[4]

Iıa, jastyq shaq – nyǵmet. Alaıda, ony durys qoldanbaı, burys jerde jumsaý ár adam úshin qasiret bolmaq. Endeshe, bar ıgiliktiń kózi bolǵan Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) qasıetti taǵylymynan jastarǵa tárbıe bersek, dúnıemizde de, aqyretimizde de birdeı ıgilikke qol jetkizerimiz anyq. Jastardyń tárbıesine at ústinen qaraýǵa bolmaıdy. Al, eń jaqsy tárbıe retinde adamzattyń eń ardaqtysynyń (s.ǵ.s) jolyn ustaný kerek. Sebebi, Ol (s.ǵ.s) Quranda baıandalǵandaı: «Uly minezge ıe»[5].