JAMANDYQTAN TYIYP, JAQSYLYQQA ÚNDEÝ
Jamandyqtan qaıtaryp, jaqsylyqqa shaqyrý – árbir musylmannyń mindeti. Dinimizdiń negizin saqtaýshy basty joldardyn biri – jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan tyıý.
Qasıetti Quran kárimde bul jaıynda «Álı Imran» súresiniń 104-aıatynda bylaı dep ámir etedi: «Senderdiń aralaryńda mynandaı jamaǵat bolsyn, olar basqalardy ıgilikke shaqyryp, jaqsylyqqa úndesin. Jamandyqtan tyıýǵa tyryssyn. Mine, osylar – naǵyz maqsatyna jetkender». Basqa bir aıatta Alla Taǵala: «Jaqsylyqqa shaqyr, jamandyqtan tyı!» – dep buıyrady.
Jamandyqtan tyıyp, jaqsylyqqa úndeýdiń negizi – Allaǵa jáne haq jolyna shaqyrý. Tildik maǵynasy arab tilinde shaqyrý, ıanǵı bir máseleni sheshýge nemese ony qorǵaýǵa shaqyrý degendi bildiredi.
«Mısbah əl-mýnır» degen kitapta shaqyrý degen sózge bylaı anyqtama bergen: «Sózben nemese ispen adamdardy bir mazhabqa ne úmmetke qaraı qosylýǵa shaqyrý».
Al, ıbn Manzýrdyń «Lısən əl-arab» sózdiginde bylaı degen: «Uly Rabbymyz Alla jənnatqa shaqyrady. Alla Óziniń pendelerin bir adam qonaqqa shaqyrǵan sııaqty shaqyrady. Allanyń jənnatqa shaqyrýyndaǵy maqsat – adamdardyń dindi jaqsy ustanýy. Sol úshin amal etý qulshylyq bolyp tabylady. Mine Allanyń osy shaqyrýyna jaýap bergen adamdar Allanyń tobyna jatady. Olar jaıynda Alla bylaı degen: «Bilińder! Anyǵynda Allanyń toby qutylýshylar!». Óıtkeni olar Allanyń shaqyrýshysyna jaýap berdi jəne ımanǵa keldi. Shaıtannyń da óziniń toby bar. Ol óziniń tobyn tozaq ıelerine bolýǵa shaqyrady. Shaıtannyń toby ıaǵnı jaqtastary qııamet kúni ókingen kúıde Allanyń quzyryna oralady. Óıtkeni olar Allanyń shaqyrýshysyna jaýap bermedi. Əri olar sol sətte bylaı dep ókinedi eken: «Rabbymyz! Bizdi az ǵana keshiktire gór! Biz seniń shaqyrýyńa jaýap berip, elshilerge eremiz ...». Demek, qulshylyq jasaýǵa jəne sharıǵat quptaıtyn isterge shaqyratyndar jəne kúnəǵa, sharıǵat quptamaıtyn isterge shaqyrýshylar bolady. Sondyqtan elshiler Allaǵa shaqyrýshylar dep atalady. Tipti jyndardyń ózi qurandy estigen kezde bylaı degen: «Əı, qaýymymyz! Allanyń shaqyrýshysyna jaýap berińder jəne oǵan ıman keltirińder».
Jamandyqqa bolsyn nemese jaqsylyqqa bolsyn shaqyrǵan adamdy shaqyrýshy deıdi. Paıǵambar Allanyń shaqyrýshysy, ol adamdardy Allaǵa ǵana qulshylyq etýge shaqyrady. Sonymen qatar azanshyny da shaqyrýshy dep ataǵan.
Al, endi sharıǵattaǵy termındik maǵynasyna keler bolsaq, ǵalymdar bylaı degen: «Shaqyrýshyny Allanyń shaqyrýshysy dep ataý onyń daǵýatshy ekenin aıqyndaý úshin aıtylady. Demek, olar Allaǵa qulshylyq etýge, Ony tanýǵa, Ony súıýge jəne Allanyń dinine shaqyrady. Mine osylar Allanyń quzyrynda qadirli əri dərejeleri joǵary jandar».
Adamdardy Allaǵa shaqyrýshy adam, olardy Allanyń dinine sózben, amalmen shaqyrady. Sonymen qatar adamdardy ıslamdy is júzinde ózderiniń ómirinde iske asyrýǵa jəne ıslamnyń senimi boıynsha ómir súrip, ıslam boıynsha júrýge shaqyrady.
Allaǵa shaqyrý – paıǵambarlardyń isi. Alla olardyń osy mıssııany atqarý úshin adamzattyń ishinen tańdap alǵan. Sondyqtanda daǵýat jasaý adam ómirindegi eń mańyzdy qyzmet bolyp tabylady. Al, elshiler bolsa, olar Allaǵa eń súıikti pendeler. Alla Quranda bylaı degen: «Allaǵa shaqyryp, əri izgi amal istep jəne «Shyn məninde, men musylmandardanmyn» degen adamnyń sózinen kimniń sózi jaqsy bola alady?». Eger kim sol elshilerdiń artynan erip, olardyń mıssııasyn atqaratyn bolsa, ol da osy aıatta aıtylǵandardyń qataryna kiretin bolady. Al, Allaǵa shaqyrý degen ne? Allaǵa shaqyrý degen – sońǵy paıǵambarǵa túsken Allanyń kitabyna shaqyrý. Ol kitapta eshqandaı jalǵan, ótirik nərse joq. Ol – kitap betine jazylǵan Allanyń sózi. Ol – qııametke deıin muǵjıza bolyp qala beredi. Ol – Alla elshisinen təýətýr jolymen bizge deıin jetken. Ol – ózgerýi múmkin emes jalǵyz kitap. Óıtkeni, ony ózgeristerden aman saqtaýdy kepildikke alǵan Allanyń Ózi: «Aqıqatynda, bul eske salýdy Qurandy biz túsirdik əri mindetti túrde ony Ózimiz saqtap - qorǵaýshymyz», – degen. Mine, Quran arqyly Alla Óz nyǵmetin tolyqtyrdy jəne sol arqyly bizge ıslam dinin ustanýymyzǵa razy boldy. Sondyqtan jamandyqtan qaıtaryp, jaqsylyqqa shaqyrý Allaǵa jáne onyń elshisine ıman keltirgen pendege amanat. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salýaty men sálemi bolsyn) bir hadısinde «Aralaryńnan kim jamandyqty kórse, ony qolymen túzetsin. Buǵan kúshi jetpese, tilimen túzetsin. Buǵan da kúshi jetpese, júregimen aıyptasyn. Bul ımannyń eń álsizi», – deıdi. Qoǵamdy keme dep alsaq, osy kemedegilerdiń taǵdyry ortaq bolǵandyqtan, olar bir-birine kóz jumyp qaramaýy kerek. Shyraqtyń otymen kelesi shyraqty tutatsań, budan birinshi shyraqtyń oty kemip qalmaıdy, kerisinshe, eki shyraq jansa jaryq ta jylý da mol bolady.
Bir hadıste: «Kimde-kim jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan tyısa – sol adam jer betindegi Allanyń, Kitabynyń jáne Rasýlynyń halıfasy», – dep, Allanyń óziniń jer betindegi halıfasy etip jaratqan adamnyń osy ulyq dárejege laıyq bolý mindetin aıtady. Bul – bizdiń Allanyń razylyǵyna bólenýimizge septigin tıgizetin asa mańyzdy sebep. Buǵan dálel retinde myna bir oqıǵany keltirýge bolady. Paıǵambarymyz qutba oqyp turǵan kezde meshitke bir adam: «Adamdardyń eń jaqsysy kim?» – dep suraıdy. Sonda paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salýaty men sálemi bolsyn): «Ol –jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan tyıǵan, kóp oqyǵan, ári sol oqyǵanyn kóńiline toqyǵan, Alladan qorqatyn jáne týystyq qatynastaryn úzbegen kisi», – dep jaýap bergen. Qaıyrly úmbet bolýdyń sharttary – «jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan tyıý». Mine, osy mindet oryndalǵan kezde úmbet árqashan da basqa adamdardan artyq, qaıyrly bolyp, búkil adamzatqa ıgilik pen adaldyq jolynda ustazdyq jasaıdy. Islamnyń álemdik mádenıetke úles qosýy osy mindettiń durys oryndalǵanyna baılanysty. Sahabalardy da tarıhta ústem qylyp, qaıyrly etken osy sıpat bolsa, budan keıin keletin ıslam úmbetiniń qaıyrly bolýynyń sharty da osydan kelip shyǵady. Bul jol – Adam atadan bastalyp keıingi búkil paıǵambarlardyń jalǵastyrǵan sara joly. Qorta aıtqanda jer betinde jaqsylyqty jaıyp, jamandyqtan tyıý men dinge qyzmet etýden artyq qyzmet joq. Eger bar bolsa, Alla óziniń tańdap jibergen elshilerine osy qasıetti mindetti júkter edi. Jaqsylyqty jaıý kóktegi jarqyraǵan kúndeı adamdarǵa jaryq berip, Allany tanytý jáne adamdardy ózderiniń taza tabıǵatyna qaýyshtyrý turǵysynan paıǵambarlar úshin eń joǵarǵy mártebe jáne Allanyń aldyndaǵy eń taza mindet. Bizdiń namaz oqýymyz, oraza ustaýymyz, zeket berýimiz, qajylyqqa barýymyz jeke moınymyzdyń mindeti bolsa, jaqsylyqty jaıý – qoǵam aldyndaǵy boryshymyz. Basqalarǵa aqıqatty qabyldatqyzýdyń eń senimdi jáne eń tıimdi joly – sózimiz ben isimizdiń bir jerden shyǵýy ári kórkem minez kórsete bilý kerek.
Darhan Islambekuly
«Ál-Ǵanı» meshitiniń ustazy
