Jalqaýlyqtan arylýdyń joldary
Adam boıynan jigerlik baıqalmaı, jumysqa degen yntasynyń joǵalýy bir aýyz sózben jalqaýlyq dep túsindiriledi. Jalqaýlyq – jan men denege, tipti aqylǵa dendep ketýi yqtımal.
Bul derttiń basty sebepteri – ekijúzdilik, dármensizdik, jany raqatty súıý, bos ýaqyt, oıyn-saýyqqa qumarlyq, kóp tamaqtaný, kóp uıyqtaý, ushy-qıyry joq armanǵa berilý, jalqaýlardy joldas etý, jalǵan úmit jeteginde júrý, buzylǵan orta. Sonymen birge, testesteron garmonynyń jetispeýshiligi nemese «d» dárýmeniniń jetispeýshiligi sııaqty densaýlyqqa da baılanysty bolýy múmkin.
Jalqaýlyq – eń jaman qasıetterdiń biri. Quran Kárimde:
«Aqıqatynda, munafıqtar Allany aldamaqshy bolady, alaıda Alla olardyń ózderin aldandyryp qoıady. Olar namazǵa turǵanda, jalqaýlanǵan kúıde adamdarǵa kóriný úshin turady ári olar Allany óte az eske alady»[1], – dep, adamnyń eń jamany ekijúzdini eń jaman qasıetimen kórsetip aıtýda.
Al, hadıste bolsa: «Sender uıyqtar bolsańdar, shaıtan adamnyń basyna úsh túıin salady. Ár túıindi salǵanda, «tún uzaq, jatyp uıyqta» deıdi. Eger oıanyp, Allany tiline alsa, bir túıin sheshiledi. Dáret alsa, taǵy bir túıin sheshiledi. Namaz oqysa, taǵy túıin sheshilip, boıy sergip qalady. Áıtpese, jaman bop jalqaýlanyp turady»[2], – dep, jalqaýlyq qaıdan jabysatyny jáne odan qalaı qutylý kerektigi aıtylýda.
Jalqaýlyqty eńbek jeńedi. Eńbektený jáne qam-qareket jasaýǵa yntalandyratyn «áreket etý» sózi Quran Kárimde óte kóp aıtylady. Máselen: «Árbir janǵa áreket-umtylystaryna laıyqty qaıtarym syıy ne jazasy berilý úshin...»[3], «Ári onyń áreket-umtylysy ǵana kórsetiletini»[4], «Sol kúni adam ne nársege talpynǵanyn esine alady»[5]. Mine, eshkim sen úshin seniń sharýańdy istemeıdi. Sondyqtan, ornyńnan tur da, óz qamyńdy óziń jasa.
Ibn Masǵud (r.a.): «Men jumyssyz bos adamdy kórsem ashýlanamyn. Ondaı adam dúnıesine de aqyretine de eshbir paıdaly sharýamen aınalyspaıdy»
Jalqaýlyqtan qutylý joldary:
1. Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) «Allaǵa ıman ettim dep aıt ta, túzý júr» degen ámirine boıusyný;
2. Bıik maqsatty mejelep, paıǵambarlar, izgiler jáne ulyq tulǵalar ómirbaıanyn úlgi etý;
3. Bir kúndik, bir jumalyq, bir aılyq jáne bir jyldyq jospar jasap, júzege asyrý;
4. Iske kirisý, demalýǵa jáne bos armandap otyrýǵa jol bermeý. Júreksinip turǵan sharýany aınalshyqtamaı, birden bilek sybana kirisý;
5. Jigerli jáne isker azamattarmen aralasý, jalqaýlardan aýlaq júrý;
6. Kóp zikir aıtyp, Quran jáne hadıste kelgen arnaıy duǵalardy únemi oqyp júrý;
7. Kúndelikti bos ýaqyttardy paıdaly jumystarmen toltyrý, uıyqtaý jáne as-sý ishetin ýaqytty belgilep qoıý.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Allahýmmá ınnı áýzý bıká mınál ajzı ýál kásál»[6] ıaǵnı: «Ýa, Alla! Men senen dármensizdik jáne jalqaýlyqtan pana surap sıynamyn», – dep duǵa etken. Mine, bul eki nárse – adamnyń ómirinde mańyzdy isterdi oryndaı almaýyna basty sebep.
Rýslan Qambarov
[1] «Nısa» súresi, 142-aıat.
[2] Buharı, Mýslım.
[3] «Taha» súresi, 15-aıat.
[4] «Nájm» súresi, 40-aıat
[5] «Nazıǵat» súresi, 35-aıat.
[6] Buharı, Mýslım
