ZERE ÁJENIŃ TEKTILIGI
Adam balasynyń degdar bolmysynyń qalyptasýynda tazalyqtyń da atqarat róli az bolmasa kerek. Júrek tazalyǵy, jan tazalyǵy, tán tazalyǵy degendeı «tazalyq» uǵymynyń qamtıtyn aýqymy keń ekeni belgili. Bul júrek tazalyǵy, jan tazalyǵy deıtin rýhanı bolmystyń adam ómirine áserin erte bilgen babalarymyz «Tektiden tekti týady, tektilik jolyn qýady» dep túıindeıdi.
Allanyń aqyrǵy Elshisine (s.ǵ.s.) alǵash túsken aıattardyń biri de tazalyqqa qatysty bolý teginnen tegin bolmasa kerek. Munyń ózi tazalyqtyń adam balasy úshin asa zárýligin bildiretin dúnıe ǵoı. Al, Hazreti Muhammed (s.ǵ.s.) múbárak mátindi hadısteriniń birinde: «Alla taza ári tazalyqty súıedi», – degen.
Mine, osy ımanı qundylyqty berik ustanǵan Zere ájemiz jaıly bir úzik áńgimen nemeresi Ahat atamyz óz estelikterinde bylaı baıandaıdy:
«1804 jyly Qunanbaı dúnıege keledi. Ol týǵanda óte iri, tolyq, zor bolady. Bul týarda anasy tús kóredi. Ol túsinde: eri Óskenbaı altyn saqany úıirip otyrǵanyn kóredi. Anasy ol altyn saqa – Qunanbaı dep jorıdy. Ony bir kún dáretsiz emizbeıdi. Zereniń ózi bertinde aıtypty: «Men Qunashty bir kún dáretsiz emizip kórgem joq jáne omyraýymdy tazalap jýmaı, bismilla aıtpaı emizgen mezgilim bolǵan joq»,- dep.
«Sútpen bitken minez súıekpen birge ketedi» deıdi atalarymyz. Zere ájemizdiń dáretsiz, bısmıllásiz emizbeýi rýhanı tazalyqqa yjdaǵattylyǵy bolsa, omyraýyn jýmaı emizbeýi tán tazalyǵyna kóńil bóletin qaǵylezdigin bildiredi. Rasynda, Zere ájemizdiń balasyna analyq aq sútin tazalyqpen emizip, erekshe kóńil bólgen bul eńbegi tegin ketpegen. Bala Qunanbaı alǵyr da, zerek, sulý bitimdi bolyp er jetedi.
Estelikte «Qunanbaıdyń denesi óte symbatty, tolyq, boıy zor, júzi nurly, bota kóz, mańdaıly qyr muryn, sulý bolǵan. Balǵyn zor denesi balýandyqqa, ótkir kózi erlikke, basy aqyldylyqqa sáıkestene bitken. Ákesi moldadan oqytyp, Qunanbaı shala hat tanyp qalsa da ákesi Óskenbaıǵa kelgen hattardy birine-birin salystyryp, óz talabymen hatty tolyq tanyp, túrikshe jazylǵan kitaptardy erkin oqı alatyn bolǵan. Bala kezinen bastap, Qunanbaı óte uǵymdy, zerek, alǵyr, bir estigenin, oqyǵanyn umytpaıtyn bolǵan. Ol es bile bastaǵannan ákesiniń qasynda otyryp, kóp áńgime oqıǵalardy bılikterdi estip, qazaqtyń ótkir sózderin, maqal-taqpaqtaryn naqyl sózderin, batyrlar, Epostyq jyrlaryn, tarıhı oqıǵalardy jadyna saqtap alatyn bolǵan» delinedi.
Qunanbaıdyń bitimi «Elden eldi aralap, Tektiden tekti saralap Synǵa tolsa sııaǵy, Álbeti shamnyń shyraǵy, Muhıttan súzip shyǵarǵan, Qymbatty gaýhar baǵasy…» dep, Aqtamberdi jyraý aıtqandaı bolyp ósedi.
Mine, ananyń tazalyqqa mán berýiniń balanyń rýhanı jáne tándik bolmys-bitimine degen áseri. Árıne, atalary tekti Qunanbaı bolmysy, ana boıyndaǵy asyl qasıetpen tipti de ádiptelik, ajarlana túskeni anyq.
Rýslan Baızaqov
«Sádýaqas qajy Ǵylmanı» meshitiniń bas ımamy