«Uıat bolady!»

07 qyrkúıek 2018 23649 0
Оqý rejımi

Búgingi qoǵamda aınalamyzdan baıqalyp júrgen kóptegen teris qylyqtar men unamsyz kórinisterdiń bir sebebi – júrekterde uıat seziminiń azaıýy nemese múldem joǵalýy bolsa kerek. Kıim kııý, sóz sóıleý, adamdarmen qarym-qatynas jasaý, óz mindetimizdi atqarý – jalpy kez kelgen isimizde uıattyń alar orny orasan zor. Sondyqtan, asyl dinimizdegi uıat seziminiń orny jaıly az-kem áńgime qozǵaýdy jón kórdik.

Uıat – Alla Taǵala quldaryna nyǵmet etip bergen tamasha kórkem minezderdiń biregeıi. Ol kúná men qylmys jasaýdan, opasyzdyq pen ujdansyzdyq áreketterinen, qysqasy, aıaqty shalys basýdan saqtaıdy. Súıikti Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) «Uıat ıgilikten basqa eshnárse alyp kelmeıdi» degen hadısiniń mánin osydan izdegen durys. Al, uıattyń kemýi, Qudaıdan qorqýdy da azaıtady. Sondaı-aq, ǵalymdardyń «Kimniń júreginde qorqynysh pen uıat bolmasa, onda jaqsylyq ta qalmaǵan» degen pikirleri de júrektegi búkil izgilik, jaqsylyq ataýly uıattan keletinin uǵyndyrady. Óıtkeni, uıat pen ıman únemi qatar júredi. Imannan tek jaqsylyqtan ózge esh nárse kelmeıtini beseneden belgili.

Allanyń sońǵy elshisi Muhammed (s.ǵ.s.): «Uıat pen ıman tyǵyz baılanysta. Eger  uıat ketse, ekinshisi de birge ketedi», – dep, uıattan ajyraǵan kisi ımannan da qol úzetinin bildirgen. Olaı bolsa, uıalýdyń astarynda Alladan qorqý, Allany jaqsy kórý syndy izgi qasıetter de jatady. Unamsyz, nashar istermen betpe-bet kelgende, «uıat bolady» dep ony jasaýdan tartynýymyz Alla Taǵaladan qorqýdyń belgisi. Ǵalymdardyń biri osyǵan baılanysty: «Allaǵa ant etemin, adamnan uıat ketkennen keıin tirshilikte de, dúnıede de jaqsylyq qalmaıdy»[1] degen máni tereń sóz qaldyrǵany málim. Búginde jan-jaǵymyzda bolyp jatqan keıbir jaǵdaılarǵa muqııat zer salsaq, bul tujyrymnyń qanshalyqty oryndy ekenine op-ońaı kóz jetkize alamyz.

Meıirim jarshysy, súıikti Muhammed Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) hadısterdiń birinde Jaratýshy Iemiz Alla Taǵalanyń uly uıaty týraly bylaı degen: «Senderdiń Rabbylyryń uly uıat ıesi ári jomart. Sondyqtan, qoldaryn duǵa úshin jaıǵan ýaqytta ony bos (raqymy men sharapatynsyz) qaıtarýǵa qulynan uıalady»[2]Uly Alla Taǵalanyń bul minezinen tálim alǵan ardaqty Muhammed  Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) da jer betindegi adamdar ishinde eń kámil uıattyń ıesi edi. Sahabalardyń aıtýynsha, Ol (s.ǵ.s.) oń bosaǵada otyrǵan qyzdan da artyq uıalatyn. Eger onyń jan dúnıesine unamaıtyn is jasalsa, sahabalar muny Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bet álpetiniń ózgerisinen-aq birden baıqap qalatyn.

Alla Taǵalanyń ózi Quran Kárimde Paıǵambarymyzdyń uıalý sezimi týraly habar bergen: «Áı, múminder! Paıǵambardyń úılerine dastarhanǵa shaqyrylmasańdar, kirmeńder, tamaqtyń pisýin kútpeńder (aldyn-ala kelip otyrmańdar). Al, eger shaqyrylsańdar, kirińder de tamaq jegen soń, dereý tarqandar, sózge aınalmańdar. Rasynda, bularyń Paıǵambardy qynjyltady ári ol senderden uıalady. Biraq Alla shyndyqtan uıalmaıdy»[3].

Iá, Paıǵambarymyz úlken uıattyń ıesi bolǵan. Óz úmbetin de osynaý qasıetti minezden nár alýǵa shaqyrǵan. Onyń (s.ǵ.s.): «Barlyq nárseniń minezi bolady. Al, dinniń minezi – uıat»,[4] degen hadısi uıattyń dinimizdegi orny qanshalyqty joǵary ekendigin kórsetpeıdi me?

Dinimizde kórkem minezdiń úlkeni de, kishisi de, záredeıi de, irisi de musylmannyń minezi dep baǵalanady. Olaı bolsa, bul hadıste Rasýlýlla (s.ǵ.s.) «Árbir musylman uıalý sezimine ıe bolsyn» dep buıyryp turǵandaı. Sondaı-aq, hadıs mazmunynan uıat jeke basty da, otbasyn da, búkil qoǵamdy da qamtýy tıis degen nusqaýdy da ańǵarýǵa bolady.

Alla Taǵala uıat sezimin joǵary ustaýdy tek Muhammed Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) ǵana emes, ózge haq elshilerge de buıyrǵan. Mysaly, Isa (ǵ.s.) paıǵambarǵa bylaı dep buıyrǵany málim: «Áı, Isa, áýeli óz nápsińe ýaǵyz aıt, eger ol qabyl etse, onda halyqqa nasıhat jasa, bolmasa Menen uıal»[5].

Ǵulamalardan uıat týraly kóptegen ataly sózder de qalǵan. Olardyń biri: «Uıalý – adamnyń unamsyz isterden qysylyp, olardy jasaýdan tyıylýy», – dep túsindirse, endi biri: «kóńilge qonymsyz, jaqsylyqqa jat áreketterge baılanysty júrekte ornaıtyn qynjylys, ýaıym», – degen.

Júneıd degen ǵalym uıatty: «Alla Taǵalanyń bizge bergen materıaldyq jáne rýhanı nyǵmetteriniń parqyna barý, ári kemshilikterimiz ben nuqsandarymyzdy oılap qamyǵýymyz», – dep baǵalaǵan. Uıat sezimin «únemi kóńilimizde buzyq qylyqtarymyzdyń aýyrlyǵyn seziný jáne óz jaǵdaıymyzdy taǵy bir ret tekserýden ótkizý» dep aıshyqtaǵan ǵulamalar da bar.[6] Myna bir anyqtama da uıalýdyń syrlaryn asha túsedi: «Uıalý – adamnyń Alla Taǵalanyń jarııa jáne jasyryn jasalǵan ár isti biletindigin sezinip, óz ómirin soǵan qaraı retteýi, Onyń ózimen arasyndaǵy qarym-qatynasty basshylyqqa alyp ómir súrýi» dep túsindirgen ǵalymdar da bar. Tipti, Omar ıbn Bahr syndy ǵalymdar uıatty kıimge teńegen: «Kimde-kim uıatty kıim etip kıse, onda onyń aıyp, kemshilikterin ózgeler kórmeıdi».

Sondaı-aq, ǵalymdar uıalý sezimin úlken-úlken úsh topqa bólip qaraǵan:

  1. Alladan uıalý,
  2. Adamdardan uıalý
  3. Ózinen uıalý.

ALLADAN UIaLÝ Onyń buıryqtaryn oryndap, tyıymdarynan bas tartý arqyly bolady. Ózin musylmanmyn, múmınmin degen kisi, eń aldymen, uıattyń osy túrine kóp kóńil bólýi kerek. Alladan uıalýdy qalaı túsiný kerektigin Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) hadısteriniń birinde aıqyn túsindirip bergen. Bir kúni ol sahabalaryna: «Alla Taǵaladan uıalýdyń aqysyn berip uıalyńdar», – dedi. Sonda olar: «Ýa, Rasýlýlla, biz Alladan uıalamyz, Allaǵa shúkir», – dedi. Alla Elshisi: «Ol emes, kim Alladan uıattyń aqysyn berip uıalamyn dese, basyn jáne basyndaǵylardy, ishin jáne ishindegilerdi saqtasyn. Ólim men báleni eske alsyn. Aqyretti qalaǵan kisi dúnıe qyzyǵyna qatty mán bermeıdi. Kim osylaı jasasa, Alladan uıattyń aqysyn berip uıalǵan bolady», – deıdi.

Osy hadısten mynadaı qorytyndy jasaýymyzǵa bolady. Eń aldymen, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) «uıalýdyń aqysyn berip uıalý» degenin túsinikteme jazýshylar «turaqty, shynaıy jáne qajettiligin sezinip uıalý» dep túsindiripti. Al, «Ol emes» degen sózdi «Shynaıy uıat sender oılap turǵandaı emes» dep túsinýge bolady. Endi «aqıqat uıat ol bolmasa, qaısy?» suraǵyna Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ózi jaýap bergen. Naǵyz uıatty «bas pen bastaǵylardy, ish pen ishtegilerdi saqtaý, ólim men báleni kóbirek eske alý jáne dúnıe qyzyǵyna qatty mán bermeý» dep túsindirdi.

Basty saqtaý degende, eń aldymen, ony Alladan ózgege qulshylyq jasaýda qoldanbaý, Jaratýshy Iemizden basqaǵa sájde jasamaý eske túsýi qajet. Bastaǵylardy saqtaý mańyzdy bolsa, basymyzda eki kóz bar. Olardy kúnádan, Alla Taǵala haram etken nárselerge qaraýdan tyıyp júrmiz be? Basymyzda eki qulaq bar. Olardyń jaıy qalaı? Olardy Alla Taǵala jaqsy kórmeıtindi esitýden toqtatyp júrmiz be? Basymyzda til bar. Ony dinimizdiń zańdaryna saı qoldaný da bastaǵylardy saqtaýǵa jatady. Ishimiz ben ishtegiler degendi qalaı túsinemiz? Ishimizdi, eń áýeli, haram nárse jep toltyrýdan saqtaýymyz kerek. Ekinshiden, ishimizge baılanysty denelerdi, ıaǵnı eki aıaq pen olardyń arasyndaǵyny, eki qoldy kúnáli isterden qorǵaýymyz qajet. Úshinshiden, ishimizde adam úshin eń mańyzdy bir japyraq et bar. Ol – júrek. Sony adamshylyqqa jat bóten senimder men túsinikterden taza saqtaý naǵyz uıattyń qajettiligi. Al, ólim men báleni qanshalyqty kóp eske alamyz? Ólimdi kóp oılaǵan kisi esh ýaqytta bilip turyp kúná jasamasy haq.

Endeshe, qurmetti musylman baýyrlar! Oılanyp kóreıikshi. Biz Alla Taǵaladan uıalýdyń aqıqatyn bilemiz be? Áli onyń tolyq parqyna jete almaı júrgen bolsaq, onda keshiktirmeı, uıat sezimin molaıtýdyń joldaryn qarastyrýymyz qajet. Alladan uıalýdy kúsheıtetin ister bar. Bul uıat Jaratýshy Iemiz Alla Taǵalany taný, onyń qudiretine bas ııý arqyly kúsheıedi. Onyń óz quldaryna jaqyn ekendigin, kózimizdi nege qaratyp, keýdemizge neni toqyp júrgenimizdi biletinin seziný arqyly da uıat sezimi artady. Alla Taǵala Quran Kárimde bylaı degen: «Olarǵa: «Kókeılerińde bir nárseni jasyrsańdar da jarııalasańdar da Alla ony, sózsiz, biledi. Ári Allanyń barlyq nársege tolyq kúshi jetýshi» dep aıt»[7]. Olaı bolsa, osy aqıqatty únemi esten shyǵarmaý arqyly Alla Taǵaladan uıalýdy damytýymyz kerek.

ADAMDARDAN UIaLÝ. Adamdardan uıalý tolyq adamgershilik pen jomarttyqtan týyndaıdy. Adamdardan uıalýdy eshkimge zııan tıgizbeý, jamandyqtardy kópe-kórineý jasaýdan tyıylý dep túsinýge bolady. Uıat kemigende, ashy tilmen, ósekpen, ǵaıbatpen, is-tirliktermen ózge kisilerge zııan keltirý de kóbeıedi. Adamdardy tilmen túırep shanshý, keketý, kelemejdeý, mazaq qylý, tálkek etý de osyndaı ózgege zııandy isterge jatady. 

Kóliginde otyryp, jaıaýlardy tálkek etý – uıat azaıǵan kezde kórinetin is. Kóshede turyp, bir kúndik nany úshin jaldanyp, qara jumys jasaıtyndarǵa tek uıatynan ajyrap qalǵandar ǵana mysqyldap kúle alady. Kúndiz de, túnde de jartylaı jalańash kıinip alyp, jat erkektiń oıyn buzýshy qyzdardyń uıaty qaıda dep oılamasqa sharamyz joq. Ata-anasyna sóz qaıtaryp tilazarlyq jasaıtyn ul-qyzdar óz uıattarynyń deńgeıinen habar beredi. Ata-anaǵa qarsylyq jasaýdan artyq uıattan bezý joq. Kimde-kim bir isti ishteı, oısha jasap alyp, syrttaı uıalǵansyp otyrsa, onda ol kisiniń ózi úshin de qadiri bolmaǵany.

Sondaı-aq adamdardan uıalýǵa musylmandardyń bir-birine zeınetterin kórsetpeý de jatady. Bóten erkekter men bógde áıelderge qumarta qaraýǵa da Alla Taǵala tyıym salǵan. Quran Kárimde bul týraly bylaı delingen:

«Múminderge aıt: (Bógde áıelderge qaraýdan) kózderin saqtasyn. Ári uıatty jerlerin (zınadan) qorǵasyn. Bul olar úshin óte jaqsy. Ras Alla, olardyń ne istegenderinen habar alýshy. Múmin áıelderge de aıt: «(Bógde erlerden) kózderin saqtasyn. Ári uıatty jerlerin (zınadan) qorǵasyn. Sondaı-aq zeınetterin kórsetpesin. Biraq olardyń ózindiginen kóringenderi basqa. (Beti, qol-aıaqtary) Jáne búrkenshikterin omyraýlaryna túsirsin. Zeınetterin kersetpesin»[8]. Demek jurttyń kózinshe ashyq-shashyq júrýden de uıalýymyz kerek. Bul turǵydan alǵanda, er adamǵa da, áıel kisige de sharıǵat boıynsha áýret jer degen ne ekenin úırenip bilýdiń mańyzy zor.  

Sonymen qatar, kóp kúlý, kóp qaljyńdaý da – adamdardan uıalmaýdyń kórinisi. Bul týraly Imam Ǵazalıdyń mynadaı pikiri bar: «Kúlkisi kóbeıgenniń – susy azaıady. Kóp qaljyńdasatyn adam – kelekege ushyraıdy. Kim neni kóp istese, sonysymen tanylady. Kóp sóılegen adam – kóp qatelik jiberedi. Qatelikti kóp isteıtin adamnyń – uıaty azaıady. Uıaty azaıǵan adam – kúnáli nárselerge úıirsek keledi, ondaı adamnyń júregi óledi»[9].

ÓZINEN UIaLÝ. Adamnyń ózinen uıalýy árkimniń óz ar-namysyn saqtaýy arqyly bolady. Uıattyń bul túri adamdar óz bólmesinde jeke qalǵanda, jalpy kópshiliktiń nazarynan tys jerlerde kóbirek baıqalady. Ǵalymdar adamnyń ózgeden uıalýyna qaraǵanda, ózinen uıalýy kóbirek bolýy kerektigin aıtqan. Óıtkeni, shynynda da, adam óz tabıǵatyndaǵy uıalý, qymsyný sezimderin  «Ol Allanyń kórip turǵanyn bilmeı me[10] sııaqty aıattarmen qýattandyrmasa, «Kúdiksiz, Alla Taǵala senderdi baqylaýshy»[11] sekildi aıattarynda aıtylǵan ıhsan túsinigimen árlendirmese, ondaı uıattyń da ómiri qysqa bolmaq.

Sondaı-aq, Quran Kárimniń: «Sońǵy aıaldar jeriń Rabbyńnyń qasynda»[12] degen aıaty da Alladan qorqýdy, sol arqyly uıalý sezimin de tereńdete túsýge, qul ekenimizdi moıyndaýǵa járdem bereri haq. Olaı bolsa, jurttyń kózinshe jasaýǵa uıalatyn nárselerdi, jeke qalǵanda jasaýdan da uıalýymyz kerek. Ózinen uıalýdyń jarqyn úlgisin Álı (r.a.) kórsetken. Álıdyń aty atalǵanda, ǵalymdar «kárramallahý ýájhahý» dep aıtady. Onyń sebebi Álı (r.a.) ǵumyry boıynsha óz áýretine de qaraýdan uıalǵan eken. Mine, bul adamnyń ózinen uıalýynan tamasha bir mysaly. Al, Osman ıbn Affannyń (r.a.) uıalý sezimi tipti erekshe. Ol uıatty ómirine tirek etken, tipti perishtelerdiń ózi odan uıalatyn. Paıǵambarymyzdyń ózi oǵan kýálik etkeni osynyń dáleli. Biraq Osmannyń (r.a.) uıaty arnaıy bir ýaǵyzdy qajet etedi.

Kimniń boıynda osy atalǵan úsh túrli uıat, ıaǵnı Alladan uıalý, adamdardan uıalý, ózinen uıalý birigetin bolsa, onda jaqsylyqtyń búkil sebepteri ashylary haq.

Endi Alla Taǵalanyń uıalatyny týraly da aıta ketelik. Ábıl Ýaqıd ál-Harısten (r.a.) mynadaı bir hadıs jetken. Birde Allanyń Elshisi (s.ǵ.s.) adamdarmen meshitte otyrǵan kezinde úsh adam keldi. Olardyń ekeýi Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) janyna keldi de, al úshinshisi ketip qaldy. Ol ekeýi Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) janynda turdy da, biri bos oryn kórip, sonda baryp otyrdy, al ekinshisi onyń artynan otyrdy, al úshinshisi bolsa ketip qaldy. Rasýlýlla (s.ǵ.s.) ol adamdarmen sóılesip bolǵan soń: «Senderge osy úsh kisi jaıly aıtaıyn ba? Olardyń biri Alladan pana izdedi de, Alla oǵan pana berdi[13], al ekinshisi uıaldy, Alla da odan uıaldy[14], al úshinshi keri burylyp ketti de, Alla da odan buryldy»[15], – dep aıtty.

Uıat – Alladan berilgen ıláhı bir minez ári Allanyń syry. Adamdar uıat týraly aqıqatty jaqsy  bilgende, bálkim, oǵan búgingiden de uqyptyraq qarar edi. Bul týraly myna bir oqıǵany aıta ketýge bolady: «Jappar Iemiz mahsharda esepke shaqyrǵan bir qarttan: «Myna kúnálardy nege jasadyń?» – dep suraıdy. Ol qarsylyq bildirip, kúná jasamaǵanyn aıtady. Sol kez Árhamýr Rahımın Alla Taǵala perishtelerge: «Olaı bolsa, ony jánnatqa aparyńdar», – dep buıryq beredi. Sonda perishteler jaǵdaıdy bilip: «Ýa, Alla Taǵala, bul kisiniń mynadaı-mynadaı kúnálar jasaǵanyn Sen bilesiń», – deıdi. Alla Taǵala olarǵa: «Iıa, solaı, biraq Muhammedtiń úmbeti bolyp júrip, aǵarǵan saqal-shashyna qarap, onyń aıyptaryn betine basýǵa uıaldym», – deıdi. Kánzdiń rıýaıatyna qaraǵanda, Jábiráıil perishte (ǵ.s.) osy habardy Paıǵambarymyzǵa jetkizgende, mol meıirim men shapaǵat ıesi Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) kózderi jasqa tolyp, jylap otyryp bylaı deıdi: «Alla Taǵala úmbetimniń aqsaqaldaryna azap berýden uıalady, biraq aqsaqaldar kúná jasaýdan uıalmaıdy»[16].

Sonymen, qurmetti musylman baýyrlar! Adam balasynyń naǵyz adamshylyǵy onyń uıatynyń ólsheminen kórinedi. Eginniń ómiri úshin sý qandaı mańyzdy bolsa, adam ómirinen uıattyń alatyn orny da sondaı. Uıatqa nemquraıly qaraýǵa bolmaıdy. Olaı bolsa, kelińizder, biz de osy minezden óz násibimizdi alýǵa tyrysaıyq. Alla Taǵala bárimizge shynaıy uıattyń aqıqatyn bilip uıalýdy jazsyn!

 


[1] Ábý Támmam, Dıýanúl-hamasá 2/26.
[2] Ábý Dáýid, Tırmızı, Báıhaqı.
[3] «Ahzab» súresi, 53-aıat.
[4] Ibn Mája
[5] Ibn Ábı Asm, Kıtabýz-zúhd. 54 b.; Ábý Nýaım, Hılıatúl-áýlııa 2/382; ád-Dáılámı, ál Músnad 1/144.
[6] Ál-Qýshaırı, ár-Rısalátý-l Qýshaırııa. 342 b.
[7] «Álı Imran» súresi, 29-aıat.
[8] «Nur» súresi, 31-aıat
[9] Imam Ǵazalı, Ihııa-ý-ýlýmýddın, III, 288
[10] «Alaq» súresi, 14-aıat.
[11] «Nısa» súresi, 1-aıat.
[12] «Nájm» súresi, 42-aıat.
[13] Iaǵnı oǵan meıirim kórsetti.
[14] Ol endi ony azaptamaıdy.
[15] Býharı, Mýslım.
[16] Ál-Mýttaqı, Kánzý-l ýmmal 15 t. № 42680 hadıs.

Pіkіrler Kіrý