Úmitsiz shaıtan ǵana
Úmit – álemderdiń Rabbysy, ústem Qudirettiń Iesi Jaratýshydan pana tileý. Osyndaı keremet syıyna bólengen jan sarqylmas qazynaǵa kenelgendeı. Ásirese, adam balasy óziniń qımasyn joǵaltyp, jaqsylyqqa qol jetkize almaǵan kezde, jamandyqtan da aryla almaı, aldaǵy kúnniń sáýlesi óshe bastaǵan shaqta úmit adam balasyn áýelete tik kóterip áketetin pyraqtaı. Úmit arqyly adam óziniń shamasy kelmeıdi dep oılaǵan nárselerge qol jetkizedi.
Úmit senimnen týyndaıdy. Iman keltirgen jan árqashan keleshekke úmitpen qaraıdy. Úmitsizdik adamdy kúızeliske uryndyryp, keleshegin tumshalaıdy. Bul dúnıede ómir súrýge degen ynta-yjdahatyn, erik-jigerin, qulshynysyn quryqtap tastaıdy. Jeke adam da, qoǵam da úmittiń arqasynda alǵa basyp, damıdy. Úmitsizdik – únsiz jutatyn tuńǵıyq ispetti. Adam qansha qarmanbaq bolsa da, esh nársege qol iliktire almaı, batqan saıyn bata túsedi. Úmit arqyly qıyn belesterden qınalmaı asyp, bıik shyńdarǵa shyǵýǵa bolady.
Qazaqta úmitsiz shaıtan dep aıtady. Bul sózdiń astarynda tereń maǵyna bar. Qazaqtyń bul sózi asyl dinimiz ıslamnan bastaý alatyndyǵy anyq. Musylman balasy esh ýaqytta úmiti, kúderi úzilmeýi kerek. Alladan úmitin úzý - eń úlken kúnálardyń qataryna jatady. Óıtkeni Quranda: «Rabbyńnyń raqymdylyǵynan adasýshylardan basqa kim úmit úzedi?»[1] – deıdi. Qazirgi tańda úmittiń úzilýi jaıly kóp aıtylǵanymen, onyń sebebi neden bastaý alyp jatqandyǵy eskerilmeı jatqan sekildi. «Balany jastan» demekshi, árbir shańyraqta balasyn jigerlendirip, árbir sátsizdiktiń arqasynda adam shyńdalatyndyǵyn, árbir qulaýdan keıin qaıta turý kerektigin úıretý kerek. Óıtkeni jigerli bolý, qaıratty bolý – musylmanǵa qajet qasıet. Erteńgi kúni ómirinde kezdesetin túrli synaqtarmen qıynshylyqtarǵa moımaı, jeńip shyǵa alady. Quran Kárimde«Bir qıynshylyqtan keıin jeńildik bar, bir qıynshylyqtan keıin taǵy bir qýanysh bar» degen aıat bar. Osy aıat túsken kezde ardaqty paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Eki jaqsylyqty bir qaıǵy jeńe almaıdy», – dep, eki aıatta da sózder qaıtalanǵan ispetti bolǵanmen, ol jerde bir qıynshylyq aıtylyp turǵandyǵy, al jeńildik eki bólek etip, eki qýanysh aıtylyp turǵandyǵyn bizderge aıattyń astaryn túsindiredi.
Quranda adamdy jigerlendire túsetin, ómirdegi túrli qıynshylyqtarǵa tap bolǵan kezde qýat alatyn qıssalardy baıan etedi. Solardyń biri Iýsýf (ǵ.s.) qıssasy. Iýsýf (ǵ.s.) kóptegen qıynshylyqtar kóredi. Óziniń týǵan baýyrlary oǵan qastyq jasap, kóre almaýshylyqpen essiz dalaǵa tastap ketedi. Sýsyz qudyqta qalady. Ákesi habarsyz, basqa eshkim oǵan kómektese almaıtyn kezde, ol Alladan kúderin, úmitin úzgen joq. Patshanyń saraıynda qul bolyp júrgen kezde jala jabylyp qapasqa tústi. Birneshe jyldar túrmede otyrdy. Barlyq qıynshylyqtardy tek qana ózin jaratqan Iesinen ǵana medet surap, jalbaryndy. Nátıjesinde, qul bop barǵan eldiń sultanyna aınaldy. Baýyrlary da oǵan qurmet etip, quzyryna keldi. Mine, bul qıssadan musylmandar ǵıbrat alýy kerek.
Úmit − Qudireti sheksiz Alla Taǵalanyń raqymdylyq pen keshiriminiń keńdigine sený. Alla Taǵala Quranda: «Meniń raqymym barlyǵyn syıdyratyndaı óte keń»[2], – deıdi. Al, Paıǵambarymyz bir qudsı hadıste Alla Taǵalanyń meıirimi azabynan ústem ekendigin aıtady[3]. Ánastan jetken bir hadıste: «Allanyń elshisi ﷺ ólim aýzynda jatqan jas jigittiń qasyna baryp odan: «Ózińdi qalaı sezinip jatyrsyń?»– dep surady. Ol: «Ýa, Rasýlallah! Allanyń meıiriminen úmitim bar, alaıda kúnálarymnan qorqamyn», – dep jaýap beredi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Osyndaı jaǵdaıda bir quldyń júreginde úreı men úmit bar bolsa, Alla úmit etken nársesin mindetti túrde berip, qoryqqanynan saqtaıdy»,[4] – degen eken.
Mine, Allanyń súıikti quldarynyń ómirinen alatyn úlken sabaqtar. Ómirde kezdesetin qıynshylyqtarda úmitsizdikke túsýge bolmaıtynyn bildik. Perzent kórmeı júrgen otbasy, oqýǵa túse almaı jatqan jastar, aýrýynan aıyǵa almaı júrgen jandar bar. Bul kisiler esh ýaqytta úmitterin úzbeı, Alla Taǵala bir esikti japsa, kóptegen rızyǵynyń esigin ashatynyn bilsin.
Ádil halıfa haziret Omardyń «Bir adamnyń jannatqa, qalǵandarynyń tozaqqa ketetinin bilsem, jannattyq adam men emes pe ekem dep úmittenemin. Bir adamnyń tozaqqa, qalǵandarynyń tegis jumaqqa baratynyn bilsem, tozaqtyq sol adam taǵy da men emes pe ekem dep qorqamyn» degen ulaǵatty sózderi úmit etýdiń bıik shyńyn kórsetse kerek.