TYIYM SÓZDER

20 naýryz 2024 4300 0
Оqý rejımi

1. Jurttyń bárimen, ásirese, qartań adamdarmen qaı jerde, qaı ýaqytta bolsyn amandasyp júr.

2. Densaýlyǵym jaqsy bolsyn deseń, ózgelerdiń de saýshylyǵyn surap amandas.

3. Ózińdi, aınala qorshaǵan tabıǵatty súı.

4. Óz boıyńdaǵy sarańdyqty, jalqaýlyqty, toqmeıildikti, ekijúzdilikti, menmendikti, paıdakúnem esepshildikti, qorqynyshty jeń.

5. Adamǵa sen, adamdy súı.

6. Ózgeler týraly óziń ádiletsiz sóz aıtpa, bireýdiń ǵaıbat sózine sene salma.

7. Oı men isti bir-birinen bólip qarama. Oqyǵanyń jaqsy-aq, biraq eń bastysy – isteý kerek.

8. Qarapaıym bol!

9. Araq ishpe, temeki tartpa.

10. Túkke turmaıtyn nársege bola ashýlanba.

11. Eger durys jasamasań, kemshiligińdi tez túzetýge tyrys. Jaqsylyqqa aparar jolǵa basta.

12. Sátsizdikterińdi emes, qýanyshty kúnderińdi jıi eske túsir.

13. Ózge adamdardyń oı-pikiri men talap-tilegine túsinistikpen qara.

14. Anańa aýyr sóz aıtpa.

15. Kisige qarap kúlme.

16. Adamdy aınalyp júgirme.

17. Jatqan adamnyń ústinen attama.

18. Adamǵa qarap kerilme.

Adamǵa qarap esineme.

19. Bosaǵany kerme.

Bas kıimdi teppe.

20. Úlkenge sálem ber, jolyn kesip ótpe

21. Júrip kele jatqan adam otyrǵan adamǵa, atty adam jaıaýǵa, az adam kópke sálem berýge tıis.

22. Úlkender men ǵalym adamdar aldynda kóp sóılemeýge tyrys.

23. Meshitke, úıge «assalaýmaǵaláıkým» dep kirý kerek, keshke «kesh jaryq» dep kirý kerek.

24. Úlken kisilerdi, anany, áıeldi kólikke qoltyqtap demep mingizý, ne túsirý kerek.

25. Áıel aldynda ádepti bol, sypaıy sóıle.

26. Úlken kisi kelse jaıdary qarsy al, kıimin il, tórge shyǵar. Kóshede, jolda jatqan shyny, temir bolsa alyp tasta.

27. Úlkenderden buryn tamaqqa qolyńdy salma.

28. Adamǵa kúsh qoldanba.

29. Sábılerge ótirik aıtpa, aldama, qorqytpa. Olardy jaman ádetke úıretpe.

30. Tamaq jep otyryp sóıleme.

31. Tamaqty óz aldyńnan je, kisi aldyndaǵyǵa qol sozba.

32. Egin ishinde dáretke otyrma.

33. Suıyq tamaqty soraptamaı ish.

34. Dastarhan ústinde ádemi otyr, ádepti sóıle.

35. Dinińe senimmen, qurmetpen qara.

36. Halqyńnyń tarıhyn, dástúrin, saltyn, ádet-ǵurpyn jadyńa toqy jáne ony keıingilerge úıret.

37. Qansha uly adam bolsań da halyq aldynda kishi, ádepti bol.

38. Bilimińdi kópke, paıdaly jerge jumsa.

39. Jaman daǵdydan aýlaq bol.

40. Jaman adamdardan qashyq júr.

41. Kórshilerińmen jyly sálemdes.

42. Dostyqqa berik, adal bol.

43. Bireýdi jamandama, ózińdi jamandaǵan adammen daýlaspa, jaýlaspa.

44. Qýanyshta, qıyndyqta, qaıǵyda, ashýda ustamdy bol.

45. Sharýashylyqtyń basy-qasynda júrgen adamdarǵa jolyqqanda: baqtashyǵa «baǵar kóbeısin», mal aıdap bara jatqandarǵa «aıdar kóbeısin», eginshige «bir dániń myń dán bolsyn», túrli jumys ústindegilerge «iske sát», jańa qonystanýshylarǵa «qonys qutty bolsyn» deý kerek.

46. Jolaýshylarǵa, júrginshige, saparǵa shyqqandarǵa «sapar sátti bolsyn» deý kerek («qaıda barasyz» deýge bolmaıdy).

47. Úı syrtynda turyp nemese teris qarap turyp sóıleýge bolmaıdy.

48. Aty belgili adamdarǵa qurmet kórset.

49. Shalbardy otyryp kııý kerek.

50. Áıelder, qyzdar oryndyqta aıaǵyn aıqastyryp otyrýǵa bolmaıdy.

51. Alys saparǵa, ıgilikti iske, emdelýge attanar aldynda qarııalardyń batasyn al.

52. Úıge, meshitke, qasıetti oryndarǵa oń aıaqpen kirý kerek.

53. Kemtar adam aldynda dene kemistigi týraly áńgimeleme.

54. Monshada da uıatyńdy jaba bil.

55. Peıilińdi keńge sal.

56. Keshirimdi, meıirimdi, sypaıy bol.

57. Órkókirek adamnan qash, óziń de keýdeńdi kóterme.

58. Baılyqqa maqtaný aqyldynyń isi emes.

59. Ótirik, ósek aıtpa jáne ony aıtýshylardy tyńdama.

60. Kemtarlarǵa, jetimge qamqorlyq jasa, járdem ber, sadaqa ber.

61. Aıtta, Naýryzda, mereke kúnderinde «qutty bolsyn» aıtýdy umytpa.

62. Tanıtyn adamdarǵa qýanyshyna ortaqtasýdy nemese qaıǵysyna kóńil aıtýdy umytpa.

63. Táńirge, árýaqqa, halyqqa til tıgizbe.

64. Ata-anańa ádeppen sóıle, qurmetpen qara, aıtqanyn sózsiz orynda jáne olardy áýlıe tut.

65. Bireýdiń kıimin (jaqsy bolsa da) kııýge áýestenbe.

66. Ónerdiń qaı túri bolsa da úırenýden jalyqpa.

67. Týys-týǵandaryńdy, naǵashy-jıenderińdi taǵy basqa ilik, quda, jekjattarmen jıi qatynasyp, aralasyp-quralasyp júr. Olardy ózińe jaqyn tut.

68. Týǵan jerińdi umytpa. Ol jerge jıi baryp tur. Bir ýys topyraǵyn úıińde qasterlep saqta.

69. Ata-baba qorymdaryna soǵyp olarǵa duǵa oqýdy umytpa.

70. Bil, bilme joldaǵy qorymdarǵa duǵa oqyp, bet sıpaýdy esińnen shyǵara kórme.

71. Aýrý adamnyń kóńilin suraýdy umytpa. Biraq keshke, túnde kóńil suraýǵa bolmaıdy. Aýrý adamǵa qaıǵyly habardy aıtpa.

72. Laýazymy úlkenge jalpańdama, laýazymy kishige kekireıme.

73. Ár iste de adal bol. Ádil bolsań áldi bolasyń.

74. Ózińdi kim syılasa, ony sen de syıla, qurmet kórset.

75. Qarýyń – bilimiń men tiliń, súıenishiń, tiregiń – aqylyń bolsyn.

76. Erli-zaıyptylar bir-birine jala jabýǵa jáne óte aýyr sóz aıtýyńa bolmaıdy.

77. Balalarynyń aldynda ata-analar ózin ádil, ádepti ustaýǵa tıis.

78. Urlyq, kúsh jumsaý, bireýdiń múlkin, úıin órteý, zorlyq óte aýyr kúná.

79. Kúná men kiná birdeı emes.

Taqyt pen baqyt birdeı emes.

Qyzyǵý men qyzǵaný birdeı emes.

Syılastyq pen sybaılastyq birdeı emes.

Oqý men toqý birdeı emes.

80. Ataqty adam bolǵyń kelse, sondaı adamdar týraly oqy da toqy.

Qurmetti adam bolǵyń kelse – kóptiń sózin sóıle, halyq jaǵynda bol.

81. Baqytty bolǵyń kelse izgi isterge boıyńdy úıret, jaman ádetten qash.

82. Ár quraldy óz ornyna paıdalanatyn bol. Mysaly kúrekpen shege qaqpaıdy.

83. Paıdakúnemdik, aılakerlik, qýlyq jaqsylyqqa bastamaıdy.

84. Azǵyndaýshynyń azyǵy – araq. Odan óziń de, ózgeni de saqtandyr.

85. Óner adamdaryn úlgi tut.

86. Ata-anańa, ustazyńa, jetekshińe ajyraıyp qarama, qatty sóıleme.

87. Jurt aldynda ádepsiz sóz sóıleme, ersi qımyl jasama.

88. Judyryq jumsaý jigitke abyroı emes.

89. Basqa qyzǵa, basqa bireýdiń kelinshegine kóp qarama.

90. Qyzdar-aý, kóp syqylyqtamańdar.

91. Jurt jumylyp jatqan isten shet qalma.

92. Kómek suraǵandarǵa, apatqa ushyraǵandarǵa qol ushyńdy ber.

93. Otan, halyq aldyndaǵy boryshtaryńnan bas tartýshy bolma.

94. Ózińe óziń syn kózińmen qarap júr.

95. Quran, namaz oqylyp jatqanda sóıleme, qozǵalma, turyp ketpe.

96. Janaza oqylyp jatqan jerden aınalyp ketpe. Adamdy jerleýge bara jatqandardan ozba, jolyn kespe.

97. Kóp aldynda uıatqa qalmaýdy, aǵaıynǵa jekkórinishti bolmaýdy árqashan oılap júr.

98. Kópke qarsy bolma. «Jalǵyz júrip jol tapqansha, kóppen birge adas» degen maqal bar.

99. Tósekkórpeniń tuıyǵyn irge jaqqa qaratyp tóseıdi.

100. Jas adam kólikke, atqa eń sońynan minýi kerek.

101. Úıde, dastarhanda adamdar jasyna qaraı úlkender tórde, jastar tómen qaraı otyrady.

102. Jas adamdar úlkender aldynda, úlkender jastar aldynda ózderin ádepti ustaǵandary jón.

103. Bireýdiń baılyǵyna, dúnıe-múlkine, aqshasyna suqtanba.

104. Boıyńdy da, oıyńdy da, aryńdy da taza usta.

105. Júziń jarqyn, janyń jomart, mineziń jaqsy bolsyn.

106. Kóp ishinde janyńdaǵy adammen sybyrlasyp (qupııa) sóılespe.

107. Syn saǵatta álsizdik, ustamsyzdyq jasaǵan adamdy halyq jek kóredi.

108. Qıyn sátte batyr bolmasań da batyl bol.

109. Halqym barda qarnym ashady dep qamyqpa.

110. «Mıym ashıdy» degennen góri «janym ashıdy» degen jón.

111. Jaqsy jáne jaqsylyq týraly aıtýdy ádetten.

112. Halyqtyń «aqyl-jastan, asyl-tastan» degen keremet sózine oı jiberip qarashy.

113. Aq shashty atany, aq jaýlyqty anany kórseń –izet kórset.

114. Jaman adamǵa da jaqsy kózben qara.

115. Ash bolsań da, toq bolsań da qudaıyńdy umytpa.

116. Halyqqa, arýaqqa shet bolma.

117. Bireýdiń namysyna tımeı sóıle.

118. Bireýdiń kemshiligi men istegi minin kóp aldynda aıtpa.

119. Jarly bolsań da jaramsaq bolma.

120. Er adamǵa áıel kıimi jaraspaıtyny sııaqty áıelder men qyzdarǵa er kıimi de qonymsyz ári táńiriniń buıryǵynda da joq nárse.

121. Balany oıynmen, úlkendi shyndyqpen jeńesiń.

122. Jazyqsyz jándikti óltirme, malǵa zábir kórsetpe.

123. Tárbıeliden – tálim, ǵalymnan – ǵıbrat, ónerliden – ónege al.

 

Pіkіrler Kіrý