TÓLEM KARTALARYN QOLDANÝǴA RUQSAT PA?

Bank kartasy – Emıtenttiń (aınalysqa aqsha, baǵaly qaǵaz, eseptesý-tólem tóleý qujattaryn shyǵarýshy memleket, mekeme, uıym) jeke jáne zańdy tulǵalarǵa taýarlar men qyzmetterdiń aqysyn qolma-qol aqshasyz tóleýge, qaryz alýǵa, sondaı-aq Elektrondy termınal arqyly qolma-qol aqsha alýǵa múmkindik beretin derbes tólem quraly.

Tólem kartalarynyń kóbirek taralǵan túrleri mynalar: debettik karta (Debit Card) jáne kredıttik karta (Credit Card).

Debettik karta – ustaýshysyna klıenttiń bank shotyndaǵy aqsha somasy sheginde tólemdi nemese aqsha aýdarymyn jasaýǵa múmkindik beretin tólem kartochkasy.

Debettik kartada shottan qarajattyń alynýy sol sátte júzege asady. Bul kartada kredıt berý qarastyrylmaıdy. Kartany paıdalanǵany úshin klıentten tólemaqy alynbaıdy. Termınal arqyly qolma-qol aqsha alǵanda nemese basqa bankten valıýta satyp alǵanda ǵana aqy alynady. Debettik karta keıde aqysyz da shyǵarylady. Keıbir Emıtentter debettik kartany qabyldaýshy tarapynan (aktseptant) taýarlar men qyzmetter qunynyń belgili bir paıyzyn alady (Ál-Máǵaır ash-sharǵııa, 77-78).

Kredıttik karta – Emıtent pen klıent arasynda jasalǵan banktik qaryz shartynyń talaptarymen Emıtent bergen banktik qaryz somasy sheginde ustaýshysyna tólemderdi nemese aqsha aýdarymdaryn júzege asyrýǵa múmkindik beretin tólem kartochkasy. 

Keıbir Emıtentter klıentke qaryzdy paıyzben nemese paıyzsyz berýi múmkin. Alaıda qaryzdy ýaqytynan keshiktirse, aıyppul belgilenedi.

Debettik kartanyń kredıttik kartadan negizgi aıyrmashylyǵy, klıent aqshany birinshi kartanyń shotyna salady, sodan keıin ǵana onymen tólemder nemese esep aıyrysýlar júrgize alady. Al kredıttik kartada klıent Emıtent tarapynan qaryz alady, keıin bank aldyndaǵy bereshegin belgilengen merzimde ótep beredi.

Tólem kartalardyń sıpattamasyna qaraı onyń sharıǵı úkimderi de árqıly. Debettik kartada Emıtent pen klıent arasyndaǵy baılanys ýákálá (ókildik) retinde qarastyrylady. Mundaı jaǵdaıda Emıtent kartaǵa baılanysty tólemderge aqy alýyna bolady.

Debettik kartanyń Emıtenti karta qabyldaýshylarynan taýarlar men qyzmetter qunynyń belgili bir paıyzyn alýyna ruqsat etiledi (Názıh Hammad. Qadaıa fıqhııatý mýasara, 153. Abdýlýahhab Ábý Sýlaıman. Ál-bıtaqotý ál-bankııa, 150. Ál-mýamálátý ál-málııatý ál-mýasara. 128).

Bul karta qabyldaýshynyń (saýdager, qyzmet kórsetýshi t.b.) jarnamasyna, taýardyń ótýine kórsetken banktyń qyzmet aqysy bolyp sanalady (Ál-jáýánıbý ásh-shárǵııa, 79). Oǵan qosa bul karta arqyly karta qabyldaýshylarǵa klıentter tartylady. Sebebi karta ıesi kartamen esep aıyrysatyn orynǵa ǵana baratyny belgili (Islam fıqh akademııasy, 8-sany, 2/623).

Karta ıesine sharıǵatta tyıym salynbaǵan erekshelikterdi berýdiń oqasy joq. Mysaly, karta ıesine qyzmet kórsetýde artyqshylyq berý, áýe kompanııalarynda, qonaq úılerde nemese meıramhanalarda baǵany tómendetý sekildi jeńildikter beriledi (Ál-Máǵaır ash-sharǵııa, 82). Tólem barysynda klıentke qaıtarylatyn kEshbekke ruqsat etiledi. Iaǵnı klıenttiń bir zatty satyp alý nemese tólemder tóleý barysynda kartasyna túsken bonýstardy qoldanýǵa bolady. Alaıda tek sol bonýsqa qol jetkizý maqsat bolyp qalmaý kerek.  

Al kredıttik karta Emıtent pen klıent arasyndaǵy baılanys qaryz retinde qarastyrylady. Bul jaǵdaıda karta shyǵarýdyń naqty qunynan basqa, aqy alýǵa jol berilmeıdi. Óıtkeni qaryzdyń ústinen aqy alý tórt mázhab ǵalymdarynyń kózqarasy boıynsha durys emes. Oǵan qosa kredıttik kartanyń shartynda keshikken jaǵdaıda klıentke ósimaqy belgilense, tipti karta ıesi ýaqytynda tólep otyrýǵa senimdi bolsa da, bul kartany qoldanýǵa bolmaıdy. Óıtkeni qaryz kelisiminde ósimdi shart etýdiń ózi ony paıdalanýǵa tyıym salýǵa jetkilikti.

Islam Fıqh Akademııasynyń №108, 2/12 qararynda: «Kredıttik tólem kartanyń negizinde ósimge alyp baratyn shart qamtylǵan bolsa, ony shyǵarýǵa da, qoldanýǵa da bolmaıdy. Tipti klıent aqysyz jeńildigi bar kezeńde tóleýge nıetti bolsa da ruqsat joq», – delingen.

ÚKIM:

1. Debettik kartany qoldanýǵa ruqsat etiledi.
2. Emıtent karta qabyldaýshydan taýarlar men qyzmetter qunynyń belgili bir paıyzynan komıssııa alýyna bolady. Biraq karta qabyldaýshy taýardyń qunyn ósirmeı, naryqtaǵy baǵaǵa satýy qajet.
3. Emıtent klıentten kartanyń qyzmetine, ony shyǵarý men qaıta aýystyrýyna, aqy alýyna bolady.
4. Debettik karta arqyly altyn, kúmis jáne qolma-qol aqshalardy satyp alýǵa bolady.
5. Klıenttiń bir zatty satyp alǵany úshin jeńildik retinde túsken bonýstardy qoldanýdyń oqasy joq.
6. Kredıttik kartada ósimge alyp baratyn shart qamtylǵandyqtan, qoldanýǵa bolmaıdy.

QMDB Ǵulamalar keńesi