TEKTILIK UǴYMY JÁNE ShARIǴAT. II bólim

30 qańtar 2024 1006 0
Оqý rejımi

 I bólimdi qaraý

 

II bólim

Kezinde qazaq erikkennen quda túspegen. Tipti balalar dúnıege kelmeı jatyp-aq atastyrý rásimi bolatyn. Tektilik fenomenin tereń túsiný úshin qudalyq ınstıtýtynyń áleýmettik mánine zor kóńil bólý kerek. Qazaq qalyńdyq tańdaǵanda boıjetkenniń ajary men shyraıyna qarap sheshim qabyldamaǵan, urpaq jalǵastyrýshy áıeldiń kórgendi, ónegeli, bııazy, tárbıeli bolýyn qalaǵan. Tarıhı aıǵaq-derekterge den qoıǵanda, tegi asyldyń tuqymyna talasatyn jaǵdaılardyń bolǵany baıqalady. Budan, dástúrli qazaq qoǵamynda qalyptasqan qalyń mal ınstıtýtynyń syry ashyla túsedi.

Buryndary ulyna qyzdy úlkender jaǵy ózderi tańdaǵan. Alty qyrdyń astyndaǵy aýylda «Bálenbaı degen kisiniń úıinde qyz ósip keledi. Elden buryn quda túsip, syrǵa salyp enshilip qoıaıyq» dep bekerge qam-qareket etpese kerek. «Qymyzdy kim ishpeıdi, qyzdy kim aıttyrmaıdy» degen qyzyl kórse qyzyqqan kóńilmen emes, tegi jaqsy elden qyz alyp, tamyryn tereńge salyp, ómiriniń jalǵasy óziniń arnasy bolatyn urpaǵyn oılaǵandyqtan osyndaı qadam jasaǵan. Ekinshiden, «Baı – baıǵa, saı saıǵa quıadynyń» kerin keltirip, malynyń kóptigi men tasyǵan baılyǵyna emes, babasynyń babasynan jalǵasyp kele jatqae teginiń tazalyǵyna kóńil bólgen.

Álbette, ondaı aýyldyń qyzyna sóz salý úshin óziniń de ata-teginiń osal bolmaǵany eskerilip jatatyny aıtpasa da túsinikti. Sondaı tegi taza, tamyry myqty elden taraǵan nebir bahadúr batyrlar, adýyn aqyndar osynaý ushy-qıyry sheksiz ulan - ǵaıyr dalany jaýdan qorǵap, daýǵa bermeı bizderge amanat etti. Osydan-aq qudalyqtyń qadir qasıetin arttyrýda tektiń alar oryn qandaı dárejede ekenin ańǵarýǵa bolady.

Bul ıgi dástúr qazir de jalǵasýda. Biraq baıaǵy babalardan qalǵan sara joldyń sarqynshaǵy ǵana ispetti. Búgingi tańda balany ata-anasy emes, eki jastyń ortasyndaǵy mahabbat qosady. «Úılengenshe janym deıtin, úılenge soń janyn jeıtin» kórinister de qazirgi jalań mahabbat, jalǵan sózimniń nátıjeside oryn alýda. Árıne ózderi qosylǵan eki jastyń barlyǵy da baıansyz ǵumyr keship jatyr deýden aýlaqpyz. Degenmen dál qazirgi tańda basqa-basqa qazaq jastarynyń ishinde búgin súıip qosylyp, ajyrasyp jatqandardyń sany kúnnen-kúnge artyp keledi. Joǵardyǵa mysalǵa alǵandaı atalarymyzdyń tegin saqtap, teńin tabý jolymen júrsek, áldeqaıda jaqsy bolar ma edi?

Eger jigit tekti tuqymnyń tuıaǵy bolyp, onyń bolashaq jary da ataly jerden bolsa, onda muny «injýge ornatylǵan laǵyl» dep baǵamdaǵan. Al, at baılaıtyn jeri kóńildegideı bolmasa, kelinniń qursaǵynda ósetin urpaqty «qumǵa sińgen sý», «sorǵa sepken dán» dep túsiný tek qazaqqa ǵana tán túsinik. Sondaı-aq, qazaq tilindegi «kórip alǵan kóriktiden, kórmeı alǵan tekti artyq», «qatyn alma qaıyn al», «alyp anadan týady», «naǵashysy jamannyń jıeni ońbas», «anasyn kórip, qyzyn al», «anasyn súıgenniń balasyn súı», «sheshege qarap qyz óser», «ana kórgen ton pisher», t.b. dep keletin turaqty tirkesterde tereń maǵyna jatyr.

Aqtamberdi jyraý aıtqandaıElden eldi aralap, Tektiden tekti saralap, Beglerdiń qyzyn aıttyrsam, Nusqasyn baıqap shamalap. Synǵa tolsa sııaǵy, Álbeti shamnyń shyraǵy, Muhıttan súzip shyǵarǵan Qymbatty gaýhar baǵasy. Júz narǵa kilem japtyryp, Qazaqtan sánin arttyryp, Uzatyp alsam sánmenen Kóńilimdi hosh taptyryp. Bala berse tezinen, Pirlerdiń bitse deminen, Shiltenniń tıip shylaýy Artylyp týsa ózimnen!  Aqtamberdi tek «Muhıttan súzip shyǵarǵan qymbatty gaýhardaı» qyzdy aıttyrýdy ǵana emes, onyń bolashaq nátıjesin de tamasha jetkizip otyr. «Bala berse tezinen,  Pirlerdiń bitse deminen» deıdi. Budan artyq ne deýge bolady ?!

 Osyndaı nıet, eseptiń arqasynda ǵana ózińnen artylyp tekti azamat dúnıege keledi. Tektini biz asyl tuqymdy desek te bolady. Qazaqta tekti urpaq ósirý tájirıbesi HH ǵasyrdyń basyna deıin saqtaldy. Ókinishke oraı, tektilerdi baýdaı túsirgen alapat azapty jyldardan keıin keıin bul máseleni óz betimen jiberdik, muhıttaǵy eskeksiz qaıyqtaı qaı jaǵalaýǵa toqtaıtynymyzdy, kimniń qolyna túsetinimizdi bilmeımiz. Beti jyltyry tekti bolady ma ? «Bolǵanda aqyl bólek, ajar bólek, ne paıda tym ádemi bolǵanyńmen» demeýshi me edi ?! Nebir qabyletti balalar tis qaqqan jeńiltek qyzdardyń qolyna túsip, tektiń kózi bar qyzdar júrgish jigitterge jem bolyp jatady. 

Tektilikti Aqtamberdideı «muhıttyń túbinen shyqqan gáýhar» dep baǵalaıtyn ýaqytymyz keldi. «Kórip alǵan sulýdan, kórmeı alǵan tekti artyq» deıtin qazaq túsinigi qaıta jańǵyrýy kerek. Sózdiń qysqasy, myńnyń birine uıa salatyn tektilik qubylystyń tárbıege kónbeıtinin, ol atanyń qany, ananyń sútimen daryp, súıekke bitetin asyl qasıet ekenin qazaq halqy alystan, ańǵardy.

Tekti-de tereń tamyrly baı tarıhy bar qazaq halqy qashanda asyly men jasyǵyn, jamany men jaqsysyn paryqtaýǵa aıryqsha mán berip, tektilik qasıetti erekshe klassıkalyq bıik-deńgeıge kóterdi. Tektiń hám urpaqtyń taǵdyry — ulttyń taǵdyry. Ata qazaq keleshek urpaǵynyń kemel bolýy úshin ózine talapty bıik qoıǵan. Zerdeli, tapqyr, jigerli, qaıratty, aqyldy, bilimdi, t.b. bolyp ósýdi er jigittiń basyndaǵy asyl qasıetterge teńegen. Qazaqta bireýdiń balasy jaqsy ónegeli azamat bolyp ósse: «Onyń ákesi jaqsy kisi edi, ónegeli jerden shyqqan ǵoı», — deıdi.

Sondyqtan tabıǵı daryndy áleýetti kúsh qashanda memleket úshin baǵa jetpes ulttyq qundylyq. Halyqtyń kóshin bastaıtyn el ustarlary men ıgi-jaqsylary joǵalsa, ult ta unjyrǵasy túsip, tulǵasyz-tuldyr ultqa aınalady. Tamyrynan aıyrylǵan terekteı tekti uldarynan aıyrylǵan ulttyń ushpaqqa shyǵa almasy, aqıqat. Qalyń tobyr arasynan dara kórinetin tekti tulǵa — bir qap arpa ishindegi jalǵyz bıdaı sekildi aıshyqtalyp turady.  «Kóp qarǵa teń kelmeıdi bir suńqarǵa,  Kóp jylqy teń kelmeıdi bir tulparǵa. Jaqsynyń árqashanda jóni bólek, Jaman adam jaramas bir qymtarǵa» nemese «Jaby júırik bolmaıdy baılaǵanmen,  Jasyq bolat bolmaıdy qaıraǵanmen» dep J.Jabaev shalqysa, uly oıshyl Abaı Qunanbaev jeke tulǵanyń qalyptasýy barysynda onyń ósken ortasy men alǵan tárbıesinende buryn, onyń qanyndaǵy, tegindegi qasıetterdiń basymdyqqa ıe bolatynyna erekshe toqtalǵan. Abaı syndy alyp oı ıesiniń tamyry tobyqtynyń ishindegi shynjyr balaq, shubar tós tuqym ekenine-de kezinde kóp kóńil bólinbegeni ras. Ákesiniń: «Áı, Abaı! Maqtaǵysh bolsań, aldymen meni — Qunanbaıdy maqta! Ózimnen asyryp men seni týdyrdym. Al, sen myqty bolsań, ózińnen asyryp ul týdyr. Sodan keıin maqtanarsyń, shyraǵym», — dep shıryǵa til qatýynda ult tanymyndaǵy tek týraly túsiniktiń tereń maǵynasy jatyr.

 Saıyp kelgende, ulttyń tektik qoryn (genofondyn) kúsheıtý maqsatynda jeti atany saqtaý, qudandaly bolý, atastyrý, qalyń mal, polıgamııa (kóp áıel alý), ámeńgerlik, t.s.s. ata dástúrlerdi sary maıdaı saqtap, shynjyrly-tekti tuqymdardyń tamyryn úzip almaı, urpaqtarǵa sabaqtastyrýda baı tájirıbe jınaqtady. Dástúrli qazaq qoǵamynda qalyptasqan nekelik-otbasylyq qatynastyń negizgi ózegi bozbala men boıjetkenniń arasyndaǵy tamyry joq arzan sezim emes, jaryq dúnıege, aqyl-oıy zerek, deni saý, aıaq-qoly balǵadaı tekti urpaq ákelý fılosofııasymen baılanysyp jatyr. Óıtkeni qaı kezde-de urpaqtyń densaýlyǵy men zerdesi memlekettiń eń úlken qazynasy ekeni sózsiz.

Qazaq áıelderi týraly sóz bolǵanda, eń aldymen lıro-Epostyq jyrlardaǵy arýlarymyz oıǵa oralady. Qurtqa men Jibek, Aıman men Sholpan, Aqjúnis pen Nazym, Barshyn men Baıan obrazdary — qazaq áıeline tán, aqyl-parasat pen kórgendiliktiń, sulýlyq pen náziktiktiń, tapqyrlyq pen aılakerliktiń, adaldyq pen turaqtylyqtyń sımvoly. Qazaq arýlarynyń galereıasy munymen shektelmeıdi. Saq kósemderi Tumar men Zarına hanshalar, Domalaq ana, Aısha-bıbi, Ábilqaıyrdyń bara báıbishesi Bopaı hansha men Kenesarynyń qaryndasy Bopaı hansha, Nuraly hannyń qyzy Toıǵara sulý, Kenesarynyń báıbishesi Kúnimjan hansha, Abaıdyń ájesi Zere men anasy Uljan, Shoqannyń ájesi Aıǵanym, Arynǵazy hannyń jary Jaqsy hanym, t.b. jalǵasa beredi. Zertteýshi R.Álmuhanova bylaı deıdi: «El qorǵaıtyn úlken maqsattyń adamy qatardaǵy jaı qyzdy almaıdy, oǵan o basta tekti qyz buıyrylǵan. Shyndyǵynda, folklorlyq shyǵarmalarda bas keıipkerlerdiń jary ne hannyń qyzy, ne baıdyń qyzy bolýy oılandyrýy kerek. Taptyq sananyń ózindik yqpaly bolǵanymen, mundaı sarynnyń saqtalýy tekti jerden qyz alýdy bildiredi. Jyrlardaǵy: „Qanykeıdeı kóriktini, Tinikeıdeı tektini al“ degen folklorlyq qańqanyń tym tereń tarıh qoınaýynan tamyr tartatyny osylaısha belgili bolady» 11*(Álmuhanova R. «Alpamys batyr» jyryndaǵy tektilik máselesi //Ana tili.2010,21-tamyz).

  • Jal, quıryǵy qaba dep, Jabydan aıǵyr salmańyz! Qalyń maly arzan dep, Jaman qatyn almańyz! Jabydan aıǵyr salsańyz, Jaýǵa miner at týmas. Jaman qatyn alsańyz, Topqa kirer ul týmas…nemese Aı, Abylaı, Abylaı, Qatyn alma qaradan, Qara týmas saradan. Qatyn alsań qaradan, Aldy ketpes baladan, Arty ketpes jaladan (Buqar jyraý).
  • Ataıy jurtqa qol artyp, Asyldan arý tańdap almaǵan. Atasy munyń maldy dep, Qyzynyń beti qandy dep, Qaradan sulý tańdaǵan. Kúnderdiń kúni bolǵanda, Olardan asyl bolmaǵan(Baıtoq jyraý).12*(Aı, zaman-aı, zaman-aı… (Bes ǵasyr jyrlaıdy). 2 tomdyq (Qurastyrýshy M.Maǵaýın, M.Baıdildaev). — Almaty, 1991. — T. 1.44,91,24,63–64,90, 100-b.,Tájimuratov M. Sháńgereı. A., 1998.83-b.).

Ata-babalarymyz dál qazirgideı DNK-ny tolyq zerttemese-de, jaqyn adamdardyń otbasyly bolýynan san alýan derttiń etek alatynyn jetik bilgen. Tuqymqýalaýshylyqtyń zańdary turǵysynan alǵanda týys adamdardyń nekelesýi durys emes. Búginde sırek kezdesetin syrqattar negizinen genetıkalyq aýrýlar ekendigi anyqtalyp, medıtsınalyq tilmen aıtqanda orfandyq aýrýlar problemasyn dárigerler sońǵy jyldary dabyl qaǵyp kótere bastady. Ásirese, mýtatsııaǵa ushyraǵan náresteler sanynyń kóbeıýi qoǵamdy alańdatyp otyr. Damyǵan elderde adamnyń tuqym qýalaıtyn 50–55 túrli aýrýlaryna test jasaıtyn genetıkalyq konsýltatsııalardyń jumys isteýiniń ózi kóp nárseni, ańǵartady.

«Balama áıeldi ózim tańdap alyp beremin. Baıdyń baılyǵyna qyzyqpaımyn, bıdiń bıligine qyzyqpaımyn, asyl pyshaq qap túbinde jatpaıdy, degen. Kelinim aqyldy bolsa, ulymnyń elge dańqy ketedi. Bı túskendeı úı bolý áıelden. Áıeli jaqsy bolmaı er ońbaıdy. Erdiń baqytyn ketiretin de áıel, erge baqyt áperetin de áıel». Osyndaı oı qushaǵynda júrgen Tóle bıdi Túrkimen eline bılik aıtýǵa shaqyrady. Attary boldyryp, shóldep-shólirkep kele jatqan jolaýshylardyń aldynan bir top atty qyz-kelinshek kórinedi. Ol toptyń ishinde Danagúl deıtin kedeıdiń qyzy da bar edi. ─ Áı, qyzdar, toqtańyzdar, attaryńyzdyń basyn tartyńyzdar. Joǵarydan bir qatar attylar kele jatyr, aldynan kese-kóldeneń ótpeıik, arasynda er bastaǵan batyr bar shyǵar, sol erge aqyl aıtqan aqsaqaly bar shyǵar, batasyn alyp, alǵysyna bóleneıik. Atty kisiler aldymyzdan kesip ótsin. Sonan soń júrsek te aýylymyzǵa jetermiz, – deıdi Danagúl. Tóle bı muny alystan kórip, qyzdardy shaqyrtady. Danagúldiń buıryǵymen qyzdar attan túsip, jaıaý kelip sálem beredi. Danagúldi sózge tartyp, danalyǵyn baıqaǵan Tóle bı quda túsip, ózine kelin etken eken.

Osy tektes oqıǵa Omardyń (oǵan Alla razy bolsyn) musylmandarǵa ámirshi bolyp turǵan shaǵynda da oryn alǵan. Ol tún ishinde serigimen birge Medıne kóshelerin aralaýǵa shyǵady. Bir úıdiń qabyrǵasyna súıenip turǵanda ar jaqtaǵy anasy men qyzynyń áńgimesi estiledi. Anasy: «Qyzym, anaý turǵan sútke sý qosyp, tańerteń satýǵa shyqsańshy» dedi. Sonda qyz: «Omar bizge sútke sý qosýǵa tyıym saldy emes pe?» degende anasy: «Seni Omar kórip tur deımisiń?» dep jekıdi. Qyz: «Omar kórmese de, Alla kórip tur ǵoı» dep jaýap beredi. Muny estigen Omar úıine qaıtyp, ertesine uly Asımge aıttyryp keledi. Álgi ımandy áıel dúnıege qyz balasyn ákeledi. Ol qyz boıjetip zamanynda halıfa bolǵan Abdýl Málık ıbn Márýanǵa turmysqa shyǵyp, olardan Abdýlazız degen salıhaly kisi dúnıege keldi. Al Abdýlazızdyń balasy Omar besinshi izgi halıfa atanǵan salıhaly tulǵaǵa aınaldy.

 Abaı atamyzdyń myna bir óleń joldary jar tańdaýdyń tamasha formýlasy bola alady: «Jasaýly dep, maldy dep baıdan alma,  Kedeı qyzy arzan dep qumarlanba.  Ary bar, aqyly bar, uıaty bar Ata-ananyń qyzynan ǵapyl qalma».

Alaıda, bizden buryn ómir súrgen jáne eń jaqsy jar bola bilgen izgiler jar tańdaýdyń ádisterin, qaǵıdalaryn, mańyzyn jan-jaqty aıtyp ketken. Jańalyq ashýdyń qajeti joq. Ásirese, kúlli tirshiliktiń Iesi bolǵan Allanyń kókeıine quıǵanyn ǵana sóıleıtin Muhammed Paıǵambar (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) ósıetteri ár adamǵa durys baǵdarsham bolmaq. Eger adam balasy sol salıhaly saltymyzǵa sińgen, ımandylyqqa qurylǵan qaıtalanbas qaǵıdalar boıynsha júrse, onda úılený asa túsinistikpen, súıispenshilikpen oryndalar edi. Nátıjesinde, olardan dúnıege keletin ul-qyzdar ımandy, kórkem minezdi, ıbaly bolmaq.

Erdiń áıel tańdaýyna qatysty, Alla Elshisi (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn)«Áıelge tórt nársesi úshin úılenedi: baılyǵy úshin, tegi úshin, sulýlyǵy úshin jáne dini úshin. Sen dindardy (ımanyna qarap) unat. Alla qolyńdy keńitedi. (Iaǵnı, áıel ımandy bolsa úıge bereket kiredi»,- dep ósıet etedi (Buharı, Mýslım, Nasaı, Ibn Májáh). Imandy jar – tárbıeli urpaq máıegi, erkektiń ımanynyń jartysy, janynyń tynyshtyǵy men tynymy, kóziniń qýanyshy.

Osylaısha jar tańdaý kezinde dinimiz áıel zatyna erdiń ımanynyń beriktigine jáne mineziniń kórkemdigine nazar aýdarýdy ósıet etedi. Óıtkeni, Alladan qoryqqan er áıeldi Allanyń amanaty dep bilip, qııanat jasaýdan saqtanady. Sondaı jigit qana otbasyn asyraý, erli-zaıyptylyq haqtaryn oryndaý, balalaryn tárbıeleý, namysty qorǵaý, úıdi qajetti nárselermen qamtamasyz etýdegi mindetterin tolyq oryndaıdy, qulshylyǵyna kómektesedi. Alladan jaqsy jar kezdestirýdi suraǵan jigit (qyz) ózin (minezin, túsinigin, nıetin, bilimin t.b) jaqsartýy qajet. Sebebi, Alla –Ádil. «Sum áıelder sum erlerge, sum erler sum áıelderge, izgi áıelder izgi erlerge, izgi erler izgi áıelderge laıyq». 13* («Nur» súresi, 26-aıat).

Máselen, búgingi tańda erekshe nazar aýdararlyq nárse, AQSh jáne Batys Eýropanyń onǵa jýyq memleketi zańdastyryp úlgergen bir jynystylardyń nekesi, kıeńkiler men qyztekeler degen soraqylyqty jáne ózge-de ulttyq dilimizge jat kórinisterdi mamandar túptep kelgende qan tazalyǵyn saqtamaýdyń saldarymen baılanystyryp júr.

Mysaly, kóne zaman órkenıetiniń oshaǵy áıgili Mysyr elinde b.d.d. 59 jyly HI Ptolemeı perǵaýyn baqılyq bolǵannan keıin taq muragerligine 16 jasar qyzy Kleopatra men 13 jasar uly Ptolemeı qalǵan edi. Osy eldiń Ptolemeı perǵaýyndar áýletiniń sońǵy patshaıymy, álem tarıhyndaǵy belgili tulǵalardyń biri Kleopatra sol zamandaǵy Mysyr ǵurpyna oraı, óziniń týǵan inisine turmysqa shyqqany belgili. Jalpy bul áýlettiń jer betinen joq bolyp ketýine ǵalymdardyń aıtýynsha, týys adamdardyń qan aralasýy birden-bir sebep bolǵan. Osyǵan uqsas taǵy bir mysal. 1917 jyly taqtan qulatylǵan Reseı patshasy II Nıkolaıdyń balasy gemofılııa (qan toqtamaıtyn aýrý) syrqatymen aýyryp, sony gıpnoz arqyly emdep jazǵan Grıgorıı Raspýtın patsha saraıynda úlken bedelge ıe bolǵan. Tarıhshylar balanyń mundaı aýrýǵa dýshar bolý sebebin, aqsúıek áýlet Romanovtardyń ózara qyz alysa bergendigimen baılanystyrady. Adam túgili tekti janýarlar óz qanyna eshqashan shappaıtynyn bilgen dana halqymyz mundaıǵa barǵandardy «jatynyna shapqan jaman aıǵyrǵa» teńegen. Genofondtaǵy taǵy bir túıtkilge mamandar alańdaýda. Eýropa elderinde tuqymnyń teksizdenip bara jatqanyn baıqaǵan genetık ǵalymdar úsh atadan úzilmeı aralas nekeden týǵan urpaqtyń belsizdikke ushyraıtynyn anyqtaýda. Munyń syryn zertteýshiler — belsiz erkekter ózderiniń qaı ultqa jatatyndyǵyn bilmegendigimen baılanystyrady.

 Bul bıologııa ǵylymyndaǵy jylqy men esektiń býdanynan qashyrdyń dúnıege keletinin, qashyrdan keıin esh urpaq bolmaıtynyn eske túsiredi.

Túıip aıtqanda, qandas jaqyn adamdardyń qoıyndasýy men aralas neke eýropalyqtardy tuıyqqa tireýde. Sońǵysy qazirgi qazaq qoǵamy úshin-de óte ózekti máselege aınala bastady. Óıtkeni jatjurttyqtardyń eteginen ustaǵan kásibı bilikti, kóp tildi, kórikti qarakózderimizdiń sany jyldan-jylǵa ósýde. Saıyp kelgende, álemdik jahandaný bizge-de aýyz salyp, aralas neke qoǵamǵa synalaı enýde. Mundaıda «jaqsyny jatqa jibermegen» babalar ustanymyn eske túsedi. Sózimizdi tujyrsaq, qazaqtyń bekerden-bekerge jeti atany suramaıtyndyǵy, munyń shyn máninde genetıkalyq qorǵanys ekendigi tııanaqtalady.

Ómirlik joldasyn jaqsylyǵy, kórkem minezdiligi, tegi mártebeli bolǵan, abyroıly, tamyryn tereń jaıǵan otbasynan tańdaý. Óıtkeni, adamdardyń da ken qazbalary sııaqty ulyqtyǵy men tómendigi, jaqsylyǵy men jamandyǵy ár túrli bolady. Alla Elshisi (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) bir sózinde: «Sizder kóńdegi jasyl shópten saq bolyńyzdar» dedi. Adamdar odan: «Ia, Allanyń Elshisi, kóńdegi jasyl shóp ne?» dep surady. Sonda ol: «Jaman jerde (otbasynda) ósken sulý qyz (áıel)» dep jaýap bergen. Basqa hadısterde:  «Uryqtaryńyzǵa oryndy tańdańyzdar. Sebebi, áıelder aǵa-inisine, ápke-sińlisine uqsaıtyndardy týady»), «Tegi jaqsy áıelge úılenińizder. Óıtkeni, tektigi tekke ótedi» delingen. Osy negizge súıene otyryp, Osman ıbn Ábı ál-As ás-Saqafı óz balalaryna tekti jerden tańdaýǵa, jamanynan saqtanýǵa keńes bere otyryp: «Eı, balalarym! Úılenip jatqan adam, beıne bir aǵash otyrǵyzyp jatqan adam tárizdi. Sondyqtan árkim aǵashyn qaıda otyrǵyzatynyna mán bersin. Nashar tuqymnyń jaqsyny dúnıege keltirýi sırek kezdesedi. Olaı bolsa, biraz ýaqyt ótse de, tańdańdar» degen.

 Adamdardyń eń abzaly bolǵan Muhammed Paıǵambar (oǵan Allannyń ıgiligi men sálemi bolsyn) úndegen bul tańdaý ǵylymı shyndyqtan, tárbıelik máni bar teorııalardan turady. Óıtkeni, qazirgi tuqym qýalaý ilimi jas sábıdiń týylǵanynan bastap áke-sheshesiniń minez-qulqyndaǵy, dene-bitimindegi, aqyl-oıyndaǵy sıpattardy alatynyn anyqtady. Sondyqtan áıel nemese erkek tegine, qurmet-bedeline, jaqsylyǵyna qaraı tańdalsa, balalardyń túzý, jaqsy kúıde ósetini daýsyz. Sondaı-aq bala ómirinde jaqsy tuqym qýalaý men laıyqty tárbıe astasyp jatsa, ol kórkem minez-qulyqty, taqýaly, úlgi-ónege bolarlyqtaı bııazy minezdi, dindar bolyp jetiledi.

Tektiniń qaramen nekelesýinen saqtanǵan qazaq myrzanyń kúńine abaısyzda aıaq salýynan ósetin urpaqtyń qasıetti bolatynyna kúmánmen qarap, tuqym teksizdenedi dep sanaǵan. Paıǵambarymyz (Oǵan allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) Jebireıilden (Oǵan Alla razy bolsyn) qııamet saǵaty jóninde suraǵanynda ol: «Kúń óz qojaıynyn týady, bul qııamettiń belgisi» degen. Bul hadısti tápsirleýshiler, «qııametke jaqyndaǵanda ertede kúńnen týǵandardyń urpaǵy el basqarar patsha dárejesine deıin kóteriledi, al analary sol patshalardyń qol astynda bolady», -deıdi. Bul hadısten biz «tánine emes, tegine qarap, denesine emes dinine qarap úılen!»-degen ósıetti uǵamyz.

 Adaldyq pen tazalyqqa qylaý túsirmegen saf altyndaı móldirliktiń astarynda tektilik jatyr. It tıgen aram asta esh qadir bolmaıtyndyǵyn saralaǵan qazaq halqy «ultyńdy saqtaımyn deseń — qyzyńdy tárbıele, rýyńdy saqtaımyn deseń — ulyńdy tárbıele» degen sózdi beker aıtpaǵan. Munyń bári jaryq dúnıege jaqut qasıetti joǵaltpaǵan asyldyń synyǵyndaı tekti urpaq ákelý maqsatymen baılanysyp jatyr. Joǵaryda keltirilgen derekter men dáıekterden ata-babalarymyzdyń óz urpaǵynyń tekti-de myqty bolýyn, ańsaǵandyǵyn uǵa túskendeımiz. Shynynda da ulan-ǵaıyr dalany ustap qalatyn keıingi tolqyn osal bolmaýǵa tıisti. Qaı kezde-de tektilik qazaq úshin aıaýly, qasterli uǵym jáne osy bir uly qasıettiń tabıǵatyn tereń tanyp-bilý tynymsyz, uzaq izdenisterdi qajet etedi.

Túıip aıtsaq, jeti ata, quda túsý, qalyń mal, ámeńgerlik, polıgamııa ınstıtýtynyń astarynda tektilik fenomeni jatyr. Tektilik ǵasyrlar boıy jınaqtalǵan halyqtyq tájirıbeniń suryptalǵan tujyrymy men negizgi nári. Qoryta aıtqanda, tektilik fenomeni — qazaqtyń teńdesi joq danalyq mektebi. Tektilik qasıet — qazaqtyń qasıeti. Tektiniń tuıaǵy — qazaqtyń tuıaǵy. Tektilik tarıhy — qazaqtyń tarıhy. Aqyn Sabyr Adaıdy sál ózgertip aıtylǵan «Ár qazaq — meniń asylym» degen ulaǵatty sóz, «Máńgilik el» bolýǵa umtylǵan ultymyzdyń ustanymy men uranyna aınalyp, tektilik fenomeni táýelsizdik tusynda kekili men tulymshaǵy jelbiregen jas óskinniń jańa ulttyq tarıhı sanasyn qalyptastyrý maqsatynda memlekettik-deńgeıde úzdiksiz nasıhattalýy kerek.

Jeti Ataǵa deıin úılenbeý dástúri túrki tektes halyqtardyń ishinde tek qazaqtarda ǵana bar deımiz. Nege ekenin bilemiz be? Osy jaıynda bir ańyz áńgimede: 15-ǵasyrda Qazaq Handyǵy ornap, ony Kereı men Jánibek handar basqarǵany belgili. Birde Jánibek hannyń aqylshysy, keńesshisi Jırenshe sheshen qatty aýyryp, tósek tartyp jatyp qalypty. Jaqyn jerlerdegi talaı belgili emshi, baqsylardy shaqyrtyp qaratsa da, esh em qonbapty. Sońynda ataqty Óteboıdaq degen emshi baryn bilip, sony shaqyrady. Óteboıdaqtyń eminen keıin Jırenshe jazylyp, dertinen aıyǵypty. Jánibek han emshige rıza bolyp, birneshe suraq qoıypty. Kóp suraqtaryna qonymdy jaýaptar alyp, sońǵy suraǵyn qoıypty: «Qandaı aýrýdy emdeý qıyn?», «Tuqym qýalaıtyn aýrýdy emdeý qıyn», «Al, onyń aldyn alýǵa bola ma?», « Bolady. Jeti Ataǵa deıin týys adamdar qyz alyspaý kerek»,-depti.  Jeti qazaq úshin qasıetti san. Óteboıdaq emshiniń aıtqanyn Jánibek han jadyna toqyp, halyqqa jeti ataǵa deıin úılenýge tıym salypty. «Kimde kim jeti ataǵa tolmaı úılense, ólim jazasyna kesilsin!» degen jarlyq shyǵypty. Sodan bergi qazaq handary da osy jarlyqty buljytpaı oryndap otyrypty.

Jeti Atany kóbine bylaı bólip keledi: 1. Áke 2. Bala 3. Nemere 4. Shóbere 5. Shópshek 6. Nemene 7. Týajat 8. Júrejat 9. Jekjat 10. Juraǵat 11. Qaımana.

Atam Qazaq: «Ataǵa qarap ul, Anaǵa qarap qyz óser» degen. 

«Kimnen kim týady?»-degen suraqqa  Maıqy bı bylaı dep jaýap bergen eken: «Tulpardan tulpar týady, Suńqardan suńqar týady, Asyldan asyl týady, Jalqaýdan masyl týady, Masyldan mal baqpas týady, Tilazardan qyljaqpas týady, Tazdan jarǵaqbas týady, Sarańnan bermes týady, Soqyrdan kórmes týady, Myljyńnan ezbe týady, Qydyrmadan kezbe týady».

Al Sypyra jyraý bul suraqqa: «Suńqardan suńqar týar sańqyldaǵan, Qarǵadan qarǵa týar qarqyldaǵan, Baı balasy baıǵa uqsar, Baılaýly turǵan taıǵa uqsar. Bı balasy bıge uqsar, Alty qanat úıge uqsar. Han balasy hanǵa uqsar, Bıik-bıik shyńǵa uqsar. Qul balasy qulǵa uqsar, Mal taptaǵan gúlge uqsar»,-depti.

Osy saryn Shalkıiz jyrynda tereńdeı túsedi:  «Aıyrdan týǵan jampoz bar,  Júgin narǵa salǵysyz, Arǵymaqtan týǵan býdan bar, Kúninde kórinim jerdi alǵysyz, Jamannan týǵan jaqsy bar, Adam aıtsa nanǵysyz, Jaqsydan týǵan jaman bar, Kúnderdiń kúni bolǵanda, Bir aıaq asqa alǵysyz».

Al Bekasyl áýlıe (1822-1915):Tektiden tekti týady,  Tektilik tuqym qýady.Tektilerdiń tuıaǵy,  Tańdaıdy quz-qııany. Shyn tektiler halqy úshin,  Ólimge basyn qııady. Jaqsy, jaman demesten,  Janyna jurtyn jııady.-depti.

Sodyqtan da, birinshiden árkim ózi biletin atasyna deıin tizbektep, múmkindiginshe kimnen kimniń taraıtyndyǵyn naqtylap jazýdy qolǵa alsa. Arǵy atalaryń bilmese, eń bolmaǵanda óziniń týǵan atasyna bastasyn. Onyń neshe aǵaıyndy bolǵandyǵy, onyń balalary, sodan soń ózin, ári qaraı óziniń balalaryn, jáne nemerelerin taratyp jazsa degen usynys aıtpaqpyz.

Ekinshiden jeti ataǵa kiretin aǵaıyndardyń ishindegi elge adal eńbek etken, bilimdi, erekshe qasıetteri barlary týraly maǵlumattardy jınaqtaǵannyń qosary kóp.

Úshinshiden ár áke óz jazbalaryn balalaryna berip tabystap otyrsa. Olar óz kezeginde ony ári qaraı tolyqtyryp, urpaqtaryna jetkizetinine sengimiz keledi. Tek sonda ǵana jetinshi urpaǵyńyz sizge ýaqytynda rızashylyǵyn bildiretini kámil.

Qoryta aıtqanda, ata-tegin  bilýdiń mán-mazmunyn urpaqtan urpaqqa jetkize uǵyndyryp, aǵaıyn-týmany tatýlyqqa, baýyrmaldylyqqa tárbıeleý qajet. Túzý tárbıe men tártip saqtalsa, urpaq tekti bolatyny, ári azbaıtyny anyq. Burynǵylardyń «Táni saýdyń jany saý» degen naqyl sózi men jón surasqandaǵy «Ata-tegiń kim?» – degen bir aýyz sózinde osyndaı tereń maǵyna jatsa kerek.

 

 

Amantaı TOIShYBAIULY

 

Paıdalanǵan ádebıetter:

 

1. «hıjir» súresi. 15:26.

2. «Alaq» súresi, 96:2.

3. «Haj» súresi. 22:5.

4.«Tın» súresi. 95:4.

5. Hýjýrat súresi,13-aıat.

6. Begmanov Q. Etnografpen áńgime (Kórnekti, aqyn, qalamger Qasymhan Begmanovtyń abyz, zertteýshi-ǵalym Jaǵda Babalyqulymen syr-suhbaty). — A., 2010. 99-b.

7. Seıdimbek A. Qazaqtyń aýyzsha tarıhy. — Astana, 2008.170,171,174-b.

8. Jumahanuly J. Balalardyń jeti atasyn bilýge mán bereıik // Qazaq tarıhy.1994.№ 2.55b.

9. Begmanov Q. Kórsetilgen eńbek. 98-b.

10. Á.Kekilbaev.Úsh paıǵambar, 134-135-b.

11. Álmuhanova R. «Alpamys batyr» jyryndaǵy tektilik máselesi //Ana tili.2010,21-tamyz.

12. Aı, zaman-aı, zaman-aı… (Bes ǵasyr jyrlaıdy). 2 tomdyq (Qurastyrýshy M.Maǵaýın, M.Baıdildaev). — Almaty, 1991. — T. 1.44,91,24,63–64,90, 100-b.,Tájimuratov M. Sháńgereı. A., 1998.83-b.

13. «Nur» súresi, 26-aıat.

 

Pіkіrler Kіrý