Taýlar tútilgen júndeı bolatyn kún

O dúnıelik ómir qarsańynda bul dúnıedegi tirshilik ataýly bútindeı toqtaıdy. Muny ıaǵnı, tirshiliktiń toqtaý merzimin «qııamet qaıym» deıdi. Qııamet qaıymnyń bolatyndyǵyn jer betindegi kúlli dinder qabyl etedi. Óıtkeni, álemniń jaratýshysy Alla erte me, kesh pe qııamet qaıymdy boldyrady. Quran aıattary da bul máseleni ap-aıqyn rastaı túsedi: «Ýa, adamdar! Rabbylaryńa asylyq qylyp, qaharyna ushyraýdan saqtanyńdar! (Bilip qoıyńdar!) Shúbásiz, qııamet kúniniń zilzalasy alapat qubylys. Sol kúni bala emizetin ár ananyń (qatty qoryqqannan) balasyn umytqanyn, árbir júkti áıeldiń (jáne býaz janýardyń) ish tastaǵanyn kóresiń. Sondaı-aq adamdardyń bárin es-túsinen aırylyp teńselgen mas kúıde kóresiń, asylynda, olar mas emes. Alaıda Allanyń azaby tym qatty» [1].

«Ol kúni aspan beıne bir balqyǵan mystaı bolady. Al taýlar tútilgen túrli-tústi júndeı bolady. Eń jaqyn dos dosynyń hal-jaǵdaıyn suramaıdy»[2].

«Aspan shatynap jarylǵan kezde. Juldyzdar tógilip, (úzilgen monshaqtyń tastaryndaı) jan‑jaqqa shashylǵan kezde. Teńizder tasyp, bir birine qosylǵan kezde. Qabirlerdiń ishi syrtyna aqtarynǵan kezde. Mine, sonda árbir jan (bul dúnıeden o dúnıege jaqsy‑jaman) ne jiberip, artyna ne qaldyrǵanyn anyq biletin bolady»[3].

«Sóıtip ol (aqıret senimin mazaqqa aınaldyryp): «Álgi qııamet kúni qashan?», – dep suraıdy. Qatty úreıden kózder qaryǵyp, qaraýytqan, aı tutylǵan jáne kún men aı bir-birimen toǵystyrylǵan kezde; Mine, sol kúni adam balasy: «Qashatyn jer bar ma?!», – deıdi. Jo-joq, (ol kúni) bas saýǵalap, panalaıtyn jer joq! Ol kúni báriniń barar jeri Rabbyńnyń quzyry bolmaq»[4].

Joǵarydaǵy aıattarda qııamet qaıymnyń adam shoshıtyn asa qorqynyshty bolatyndyǵynyń bir qyryn Alla Taǵala aldyn ala adamzatqa bildirip otyr. Eger munshalyqty dálelge senbegen adam bolsa, ondaı pendege Alla járdemshi bolsyn deýden basqa aıtar sózimiz joq.

Quranda qııamettik kezeńmen baılanysty mynadaı sózder bar: ás-Saat (ýaqyt), ál-Ýaqııa, (naqty túrde bolatyn), át-Tammatýl kýbra (úlken apat, úlken azap), ál-Haqqa (aqıqat bolǵan), ál-Ǵashııa (azabymen birden eldi orap áketetin), ál-Qarııa (oraıtyn azap).

Endi qııamet qaıymnyń ýaqytyna keler bolsaq, bul jaıynda eshbir pendeniń, tipti Hazireti Muhammed (s.a.ý.) paıǵambar men oǵan ýahı ákelgen Jábireıldiń, Sýrǵa úrleýshi Israfıldiń de maǵlumaty joq. Qııamet qaıymnyń qashan bolatyndyǵyn jalǵyz Alla qana biledi. Bul jaıynda Quranda Alla bylaı deıdi:

«Rasynda, qııamet-qaıymnyń qaı saǵatta ornaıtyndyǵy jaıly naqty málimet bir Allanyń quzyrynda»[5].

«(Ýa, Muhammed!): Olar senen qııamet-qaıymnyń qashan ornaıtynyn suraıdy. Olarǵa: «Ol jaıly naqty málimet Rabbymnyń janynda», – dep aıt. Odan ózge eshkim de onyń kesimdi ýaqytyn dóp basyp ashyp aıta almaıdy. Qııamet-qaıym kúlli aspan álemi men jerdegi kúlli jaratylys ataýlyǵa óte aýyr tıetin alapat qubylys. Ol senderge aıaq astynan keledi. Sen qııamettiń ýaqytyn qatty bilgiń kelip, zerttep júrgendeı olar senen qaıta-qaıta suraı beredi. Endeshe: «Ol jaıly naqty málimet Allanyń janynda. Alaıda adamdardyń deni bul aqıqatty bilmeıdi», – dep aıt»[6].

Joǵaryda Hazireti Paıǵambarymyzdyń bir hadısinde Jábireıil perishtege qııamet qaıymnyń qashan bolatyndyǵyn bilmeıtindigin aıtqany jaıly sóz qozǵalǵan bolatyn. Iaǵnı, Jábireıil perishte beıtanys bir adam keıpinde Hazireti Paıǵambarymyzdan «Islam, ıman, ıhsan jáne qııamet» haqynda suraıdy. Sonda sońǵy suraqqa qatysty Hazireti Paıǵambarymyz: «Suralýshy kisi surap otyrǵan kisiden artyq bilmeıdi», - dep jaýap beredi. Munan túıetinimiz, musylman úshin qııamettiń qashan bolatyndyǵynan góri onyń mánine úńilý asa mańyzdy bolmaq. Iaǵnı, «qııamet bolyp qalsa, men o dúnıege nendeı rýhanı baılyǵymmen baramyn?», «amaldarymnyń saýaby qanshalyqty?», «bilip-bilmeı istegen úlkendi-kishili kúnálaryma tolyqtaı táýbe ete aldym ba?» degen sekildi ıman máselesine qatysty san suraqqa bas aýyrtyp, soǵan qaraı qulshylyǵyńyzǵa adal bolyp, aqyrettiń qamyn oılaı túskenińiz abzal. Sebebi, qııamet Allanyń qalaýymen bolatyndyqtan kútpegen ýaqytta kelýi de ǵajap emes.

Smaıyl Seıtbekov

[1] «Haj» súresi, 1-2 – aıattar
[2] «Maǵarıj» súresi, 8-10 – aıattar
[3] «Infıtar» súresi, 1-5 - aıattar
[4] «Qııamet» súresi, 6-12 – aıattar
[5] «Luqman» súresi, 34-aıat
[6] «Aǵraf» súresi, 187-aıat