Táýeldilikten arylý joly
Qazirgi qoǵamda táýeldiliktiń túrleri jyl sanap artyp barady. Ǵasyr indeti bolyp otyrǵan nashaqorlyq pen ishimdikke, temekige táýeldilikti bylaı qoıǵanda ǵalamtorǵa, smartfondarǵa táýeldilik, plastıkalyq ota jasatýǵa, mahabbatqa, tamaqqa, dúken qumarlyqqa (shopogolızm), jynystyq qumarlyqqa (seksýaldy addıktsııa), dári-dármekke jáne jastar arasynda qatty beleń alyp otyrǵan selfıge (ózin ózi sýretke túsirý), serıaldarǵa, opa-dalapqa, t.b. táýeldilikter kelip qosylýda.
Tehnologııa men adamzattyń kún saıyn órkendeýi túrli derttiń de «órkendeýine» sebep bolyp otyr. Molshylyq, múmkindikterdiń kóp bolýy men qoljetimdilik adamdardyń táýeldiligin arttyra túsýde. Ol zııan ádetterge táýeldi bolý úshin qazir maskúnem nemese nashaqor bolýdyń da qajeti joq. Qoǵamdaǵy keıbir belsendi, deni saý adamdardyń ózi de táýeldilik dertine shaldyqqan. Osy táýeldilik dertinen qalaı arylýǵa bolady? Rýhymyzdy osy zııannyń buǵaýynan qalaı arashalap qalamyz?
Osy saýaldarǵa jaýap tabý úshin, eń aldymen onyń paıda bolý sebepterin qarastyraıyq. Munyń sebebi – «aýrýda». Meıli ol qandaı aýrý bolsyn, táýeldiliktiń naqty sebebi sol dertte. Sebebi, fızıkalyq ta, Emotsıonaldyq ta aýrýlar úshin adam mıynyń bir bóligi jaýap beredi. Dál sol «dert» óz daýasyn tabý úshin túrli táýeldilikke baılanýǵa túrtki bolady. Adam balasy ol táýeldilikterdi qajet bolǵannan jasamaıdy, ishtegi qaıǵy-muńnan arylý úshin, ony «tunshyqtyrý» úshin jasaıdy.
Kanadalyq dáriger, psıhoterapevt, medıtsına doktory Gabor MatE (Gabor Mate) bylaı deıdi: «Táýeldilikke baılanǵan adamdarmen jumys jasaý barysynda, men ol adamdardan olardyń nege táýeldi ekenin suramaımyn. Men olardan ishtegi derti týraly suraımyn. Adamnyń rýhanı alǵan jaraqaty táýeldilikke baılanýyna sebep bolady. Men turyp jatqan qalanyń batys bóligindegi qala turǵyndarynyń kópshiligi táýeldilikke shaldyqqan. Tipti turǵyndarynyń barlyǵy deýge bolady. Bir qyzyǵy, ózimniń otyz úsh jyldaǵy tájirıbemde musylman er adamdar men musylman qyz-kelinshekterdiń táýeldilikke dýshar bolyp, psıhologtyń kómegine júgingenin kórgen emespin. Meniń aldyma musylmandar kómek surap kelgen emes. Munyń syry nede ekeni maǵan da qyzyq...»
Rasynda, munyń syry nede boldy eken? Jaýabyn árıne, basymyzǵa túsken kez kelgen qaıǵy-muńǵa sabyr etý, bastan ótkerý deýge bolady. Quranda aıtylǵandaı: «Alla Taǵala kisige shamasy keletin mindetti ǵana júkteıdi»[1]. Qaıǵy-muńnan, qıynshylyqtardan qashamyz dep, biz ol qıyndyqtardy qaıta údetip alamyz. Qıyndyqtardan qutylý úshin, oǵan aıaǵyna deıin tótep berý kerek. Sebebi, qıyndyqtardy sabyr etý arqyly jáne basymyzdan ótkizip qana qutyla alamyz. Qıyndyqtarmen jáne táýeldilik dertimen kúresýde adam balasyna járdemshi bolatyn ne nárse? Ol – sabyrlylyq jáne namaz. Bul týraly «Baqara» súresiniń 153-aıatynda: «Áı múminder! Sabyr jáne namazbenen (Alladan) járdem tileńder, kúdiksiz Alla Taǵala sabyr etýshilermen birge», - dep keledi. Quran aıattary men hadısterge súıensek, sabyr – ol jetistikke jetýdiń mańyzdy bir úlken bóligi. Bul sózimizge de Allanyń muǵjızasy – qasıetti Quranda «Asr» súresinde keltirilgen aıattar tolyq jaýap beredi: «Zamanǵa sert. Negizinen adam balasy zııanda. Biraq sondaı ıman keltirip, izgi is istegender, bir-birine shyndyqty úgittesip, sabyrdy úgitteskender; olar zııanǵa ushyramaıdy». Jalpy qasıetti Quranda sabyrdyń hıkmeti týraly jetpiske jýyq aıat bar. Hadısterde de kóptep aıtylǵan.
Jalpy, sabyrdyń birneshe satysy bar. Sonyń biri: mashaqat, qıyndyq, qaıǵy-qasiretti jaǵdaılarǵa sabyr etý.
Adamǵa eń qıyn bolyp kórinetin sabyrdyń túri de osy. Ómir bolǵannan keıin ártúrli jaǵdaı kezdesedi. Osy jaǵdaıda tosqaýyl bolyp, dem beretin sabyr. Mundaı jaǵdaıda Jaratýshymyzǵa nalýymyzdyń ózi kúná. Iaǵnı, taǵdyrymyzǵa qarsy bolyp, ondaı bolǵanda, mundaı bolmas edi, dep aıtý artyq. Alla Taǵala úlken synaqqa alyp jatqanyn esten shyǵarmaýymyz kerek. Basqa túsken qasiretke shydap, keler kúnnen úmit kútý musylmannyń eń kórkem minezi. Ár ýaqytta eń bastysy sabyrǵa arqa súıeý qajet. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Kimniń úsh perzenti ólse, sabyr etip, saýabyn Alladan kútse, jánnatqa kiredi. Sol kezde eki perzenti ólse de me? – dep suraıdy. – Iá, - dep jaýap beredi. Bir perzent bolsa she? – degende, - Ol da dál solaı», - degen eken.
Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) aıtady: «Kúshti múmin álsiz múminnen artyq Alla Taǵalaǵa súıkimdi. Jaqsylyq alys emes ózińe paıdaly iske qyzyq. Alla Taǵaladan járdem sura. Áljýazdyq, nasharlyq jasama. Basyńa qaıǵy tússe – jasyma, zııan tartsań – ókinbe. Bylaı istegende, osylaı bolmas edi dep orynsyz ókinbe. Kerisinshe Alla sony taǵdyr etkendikten solaı boldy de. Óıtkeni úmitsiz ókiný shaıtan isine jol ashady».
«Eshbir janǵa sabyrlylyqtan úlken ári qaıyrly syı buıyrmaǵan»[2]. Sabyr sózi arabtyń «shydamdylyq etý» degen sózinen shyqqan. Sharıǵattaǵy maǵynasy Allanyń razylyǵy úshin ómirdegi kez kelgen synaqtar men aýyrtpalyqtarǵa tózý, tildi shaǵymdanýdan saqtaý, qanaǵatsyzdyq pen ashý-yzadan, janyń men tánińdi ádepsiz isterden tyıý degen sóz. Sonymen qatar, psıhıkalyq jáne Emotsıonaldyq quldyq – táýeldilik degen «derttiń» aldyn alyp, odan saqtaný úshin de, osy sabyrlylyq degen asyl qasıettiń alar orny tym zor. Al namazǵa keler bolsaq, namaz ol – sizdi joqtan bar etip jaratqan meıirimdilerdiń Meıirimdisi, Uly Jaratýshyǵa basyńyzǵa túsken barlyq aýyrtpalyqtardy, qıyndyqtardy ońashada ashyq túrde «bólisý» múmkindigi. Múmkin, sizdiń duǵańyzǵa jaýap birden kelmeýi múmkin, biraq, bilińiz – Alla Taǵala barlyq duǵa-tilekterdi Estýshi, Bilýshi jáne Qabyl etýshi. Eshbir duǵa-tilek jaýapsyz qalmaıdy. Sondyqtan, sabyrly jáne uqypty bolyńyz. Sebebi: «Esterińde bolsyn. Negizinen Allanyń járdemi jaqyn»[3].
Shveıtsarııadan shyqqan amerıkalyq psıholog Elızabet Kıýbler-Ross aıtqandaı: «Adamdar kúndiz kúnniń kózi túskende jyltyrap, shaǵylysatyn terezeniń shyny áınegi sııaqty. Biraq, onyń ádemiligi kún uıasyna batyp, qarańǵy túskende bólmeniń ishinen shyqqan jaryqtan kórinedi». Qaıǵy-muńǵa, sharasyz kúıge túskende, túrli qıyndyqtar basymyzǵa kelgende týra joldan taıyp ketpeýimiz úshin bizdiń shyraǵdanymyz sabyrlylyq pen namaz bolýy kerek. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) hadısinde bylaı deıdi: «Namaz – nur, sadaqa – dálel, sabyr – jaryq...»[4]. Demek, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sabyrdy jaryq retinde sıpattaǵan. Sondyqtan, sabyr musylmandy dúnıe jáne aqyret baqytyna jeteleıtin joldardyń biri. Iaǵnı sabyr barlyq is-áreketterdi túgeldeı qamtıtyn jaryq sáýlesi. Sondyqtan, qalǵan «jaryqtar» sóne bastaǵan kezde, sabarlylyq pen namaz sizdiń ishki jaryǵyńyz bolyp janýy kerek. Kez kelgen jaǵdaıda sabyr saqtap, namazben birge bolǵanǵa ne jetsin...
Laýra Almahanova
