Táýbe qaıtse qabyl bolady?
Táýbe sózi - qaıtý, ókiný, kúnálardy tárk etip týra jolǵa bet burý, aldaǵy ýaqytta ony qaıtalamaýǵa bekiný sekildi maǵynalardy bildiredi. Imam Ǵazalıdiń pikirinshe, táýbe - ilim, tirshilik jáne minez-qulyq sııaqty birin-biri tolyqtyryp otyratyn úsh nárseniń birigýinen paıda bolǵan ıláhı súnnet.
Táýbeniń salmaǵy óte basym bolyp esepteledi. Ol bos ótip jatqan ómirdi seziný, zaıa ketip jatqan baǵaly nyǵmet – ótken jáne ótip jatqan kúnderdi oılap jas tógý degen sóz. Asylynda, jibergen qateligi úshin ókinip, qaıǵyǵa batý musylman úshin ýájip. Bul óz kezeginde táýbeniń kúshti bolýymen júzege asady.
Táýbeniń sharttary
Ǵulamalar bylaı degen: «Táýbeniń úsh sharty bar: kúnádan tyıylý, ókiný jáne oǵan qaıtpaýǵa bekiný». Al, keıbir ǵalymdar: «Táýbe etýde jasalǵan kúnáǵa ókinýdiń ózi jeterlik. Sebebi, ol kúnádan qol úzýdi jáne ony qaıtyp jasamaýǵa bekinýdi talap etedi. Bul ekeýi ókinýden paıda bolady. Sonyń úshin de: «Ókiný-táýbe etý», - dep aıtqan.
Fahrýddın ár-Razı óziniń «Máfatıhýl Ǵaıb» atty tápsir (Quran aıattarynyń túsindirmesi) kitabynda táýbe úshin qajet bolǵan jaıttardy atap ótken:
1. «Jasalǵan kúná nemese durys emes áreketterdi toqtatý. Toqtatý ne úshin qajet? Eger pende onysyn qoımasa, ary qaraı jalǵastyrsa, ol táýbe bolyp eseptelmeıdi;
2. Ótken ómirinde jasaǵan kúnálaryna ókiný. Ókiný ne úshin qajet? Eger pende jasaǵan kúnálaryna ókinbese, ol áreketterinen razy jáne sol isine kóńili bar degen sóz. Bir nársege kóńil bólgen adam sony jasaý yqtımaly bar bolǵany úshin de táýbe etken bolyp eseptelmeıdi;
3. Jasaǵan kúnálary men qatelikterine uqsas nárselerdi múldem jasamaýǵa bekiný. Sol kúnásyna uqsas isterden alshaq bolý ne úshin kerek? Sebebi, kúná jasap boldy, ony taǵy nıet etý de kúná!
4. Joǵaryda aıtylǵandardyń bárin jasaýdan qorqý. Qorqý adamǵa táýbe etýdi jáne ol nárseni doǵarýdan ózge jol joq ekenin eskertedi. Shynaıy táýbe úshin osylardyń barlyǵy qajet».
«Táýbe» men «ıstıǵfardyń» aıyrmashylyǵy
«Istıǵfar» - keshirim (maǵfırat) suraý degen sóz. Kúnási jalǵasyn tapqan kisi de, táýbe etýshi de ıstıǵfar aıtýy múmkin. «Táýbe» sóziniń túsindirmesinde: «Ol - kúnádan bas tartý, ony jasamaýǵa bekiný jáne odan birjolata qol úzý», - dep aıtylǵan. Al, bir ǵana ıstıǵfardyń ózinen bul maǵyna tolyqpaıdy.
Imam Qurtýbı «ál-Mýfhım» kitabynda ıstıǵfardyń paıdasy úlken ekenin, alaıda, ony endi kúná jasaýdan tyıylyp, ókinish sezimi kernep turǵan kúıde, til men dildi biriktirip, shynaıy túrde aıtý kerektigin jazady. Qurtýbıdiń pikirinshe, sondaı ıstıǵfar táýbeniń aýdarmasy. Bul esh ýaqytta tilimen «astaǵfırýlla» dep, kúnásin odan ári jalǵastyra berý degen sóz emes. Ondaılardyń ıstıǵfary ıstıǵfarǵa muqtaj!
«Nasýh táýbe» degen ne?
Allaǵa shynaıy táýbe etý «Nasýh» táýbesiniń maǵynasyn beredi. Ǵulamalar oǵan tómendegideı túsinik berip ketken.
Hazireti Omar, Ibn Masýd, Ýbaı ıbn Kaabtyń (Alla olarǵa razy bolsyn) bergen anyqtamalary boıynsha, nasýh táýbesi súttiń jelinine qaıtpaǵany sekildi, taǵy kúnáǵa barmaǵan táýbe degen sóz.
Abý Qatada (Alla oǵan razy bolsyn) aıtady: «Nasýh - shynaıy kóńilmen jasalǵan táýbe». Al, Hasan Basrı: «Nasýh - súıgen kúnásin jek kórip, ony eske alǵanda maǵrıfat (keshirim) tileý», - dep aıtqan.
«Nasýh táýbe – qabyl bolýyna kúmánmen qaraǵan jáne sonyń úshin qorqyp jasalǵan táýbe», degen anyqtamalar da bar.
Saıd ıbn Djýbaır aıtty: «Nasýh qabyl bolatyn táýbe degenimiz. Onyń úsh sharty bolmasa, qabyl bolmaıdy: qabyl bolmaýǵa degen qorqynyshy, qabyl bolýynan úmittený men qulshylyqtaǵy tózimdilik».
Saıd ıbn Mýsaııb aıtady: «Nasýh táýbesi ózińizge shynaıy túrde jaqsylyq jasaǵan táýbeńiz bolmaq».
Fýzaıl ıbn Iıaz aıtady: «Kúnásin árdaıym kóz aldynda ustaý jáne ony kórip turǵandaı áreket etý».
Ibn Sammak aıtqan: «Alla Taǵaladan uıalmaı jasaǵan kúnáńdy este saqtap, seni kútip jatqan nársege daıyndalý».
Ánás ıbn Malık (r.a.) aıtady: «Nasýh táýbesi adamnyń kóz jasyn tógýi, kúnaǵa qarsy tura alatyn júrek ıesi bolýy degen sóz»
Táýbeniń mańyzdylyǵy men qajettiligi
Kúnádan soń dereý táýbe etý ýájip bolyp esepteledi. Sebebi, kúnániń zııanyn eskerý ımannyń sharttarynan. Táýbeni keshiktirý múmkin emes ekendigin baıqaǵan kisi lezde amalǵa ótedi. Ózin jaman ádetterden tyıa bastaıdy. Árbir ilim jaqsy amal oryndaý úshin zertteledi. Eger ilim amalǵa sebep bolmasa, onyń jaýapkershiligin tolyq seziný múmkin emes. Kúnálardyń zııanyn eskerý de ilim bolyp esepteledi. Mine, sol ilim kúnálardy tárik etýge sebep bolady. Negizinde, odan kózdelgen maqsat ta sol.
Kim kúnálaryn tárik etpese, onyń ımany barǵan saıyn álsireı beredi. Zııandy azyq-túlikter aǵzaǵa qandaı áser etse, kúnálar da ımanǵa sonshalyqty áser etedi. Ýaqyt óte kele ishte jınalyp qalǵan zııandy azyqtar adamnyń ózi sezbegen kúıde onyń aǵzasyn ózgertedi. Tipti, keri áser etken jaǵdaıda dertke shaldyǵyp, hali aýyrlaı beredi. Kúnálardyń ımanǵa áseri de osy sekildi bastalyp, aıaqtalady. Demek, bul fánıde ólimnen qorqýshy árbir kisige tez jáne árqandaı jaǵdaıda zııandy azyqtardan tyıylý ýájip.
Kisiniń dinin kúnálary ýlaıdy. Kimde-kim ony jasasa, ýaqyt barynda bul qylmysynan qaıtýy kerek. Ýaqyt - ómir bolyp sanalady. Ýaqyt zaıa ketse, ómir de zaıa. Budan da ókinishitisi – aqyrettegi baǵyn jiberip alýda...
