Taýarıhtyń ornyn toltyratyn ǵıbadat

06 maýsym 2019 8559 0
Оqý rejımi

Ramazan aıynda otyz kún taraýıh namazyn oqyǵan musylman qaýymy ramazan aıy bitken soń beıne bir zatyn joǵaltqandaı kúıde júredi. Kúnde quptan namazynan keıin, Allanyń aldynda qaryzyn óteı almaǵandaı, ózin kináli sezinetinder de barshylyq. Otyz kún boıyna taraýıh namazyn oqyp úırengen dene múshemiz taǵy da sol qulshylyqty ańsaıdy eken. Jáne rýhanı álsireý de osy tusta bastalady. Endi dene múshemiz ben rýhanı qajettiliktiń ornyn toltyrý úshin taraýıh namazyndaı amal etýdiń joly qandaı? Ol – táhájjýd namazy. Árıne, táhájjýd namazyn oqý taraýıh namazynyń ornyn toltyra almaıdy! Sol sebepti, ramazanda oqylmaı qalǵan taraýıhtyń ornyn toltyramyn dep, nápil oraza ustap, taraýıh namazyn oqýǵa bolmaıdy! Rýhanı azyp qalmaý úshin, otyz kúnde úırenshikti bolyp qalǵan ádetti ary qaraı jalǵastyryp, ımanymyzdy álsiretpeý nıetinde táhájjýd namazyn oqýdy usynamyz. Osy kúnnen bastap, ár túni táhájjýd namazyn úzbeı oqýdy ádetke aınaldyrý óte úlken saýapty is bolmaq. Taraýıh namazyn 20 rákaǵat oqýǵa erinbegen janymyz, 8 rákaǵat namaz oqýǵa da erinbeıdi. Tek nápsini jeńe bilý qajet. Túngi namaz – Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) qatty kóńil bólgen namazdarynyń biri. Alla Taǵala túngi namazdy jıi oqýshylardy asa maqtap ári olar úshin zor saýaptardy ýáde etken. Táhájjúd namazy – paryz namazdarynan keıin turatyn eń abzal namaz. Alla Taǵala Musa aleıhıssalamǵa «Men úshin ǵıbadat et!» dep buıyrǵanda, hazireti Musa «Iıa, rabbym, ǵıbadatym qabyl bolýy úshin, saǵan qaı kezde ǵıbadat eteıin?» dep suraıdy. Alla Taǵala: «Túnde turyp, namaz oqy!» dep buıyrady.

Musylman baýyrlar, nápsiniń arbaýyna ermeı, táhájjúd namazyn oqıyq. Allaǵa duǵa eteıik, árıne túnde istelgen amaldar men duǵalar qabyl bolary haq. Buǵan myna hadıs dálel: Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.): «Meniń jolymmen júrgen adam túnde turyp, óz nápsisin jeńip namaz oqýǵa nıet etse, onda ol baılanǵan arqandy sheshe bastaıdy. Ol betin jýǵanda taǵy bir arqan sheshiledi, qoldarymen basyna sý tartqanda basqa arqan sheshiledi, al aıaqtaryn jýǵanda sońǵy arqan sheshiledi. Sonda Alla bizden jasyryn turǵandarǵa «Meniń quldaryma qarańdar. Ol óz nápsisin jeńip, maǵan duǵa etýde. Ol Menen ne surasa, Men oǵan suraǵanyn beremin!» dep aıtqan»[1]. Quran Kárimde de nápil namazdyń qaıyry týraly keltirilgen. «Jáne túnniń bir bóligin uıyqtamaı, ózińe qosymsha namazǵa tur. Rabbyń seni maqtaýly orynǵa jiberedi»[2], delinse, endi bir jerde: «Olar jambastary tósekterden ajyrap, Rabbylaryna qorqa-dámete jalbarynady. Sondaı-aq, olar bergen nesibemizden tıisti orynǵa jumsaıdy»[3], – dep kórsetilgen.

Táhájjúd namazy – túnniń úshten eki bóligi ótkennen keıin, tań namazy kirgenge deıingi aralyqta oqylatyn nápil namaz. Ol kemi 2 rákaǵattan barlyǵy 8 rákaǵattan turady. Odan artyq oqýǵa da bolady. Táhájjúd – uıqyny tárk etý (buzý) degendi bildiredi. Túnde oqylatyn nápil namazy kúndiz oqylatyn nápil namazdardan qundy sanalady. Óıtkeni, túngi tátti uıqyny buzý nápsige aýyr tıedi. Hadıs sharıfte bylaı delinedi: «Ǵıbadattyń abzaly – mashaqatpen bolǵany»[4].   

Alla oqyp-bilgenimizdi ıgi amal etýge buıyrtyp, mol saýaptan bersin!

Berik qajy Alpysbaıuly


[1] Ahmad Ibn Hıbban. Sahıh al Targıb, 627 b.
[2] «Isra» súresi, 79-aıat.
[3] «Sájde» súresi, 16-aıat.
[4] M. Fálah, Ibnı Ásır-Nıhaıa

Pіkіrler Kіrý