TÁŃIR TÚSINIGI JAILY ZERTTEÝShILERDIŃ PIKIRI

09 aqpan 2023 4209 0
Оqý rejımi

Sońǵy ýaqyttary «ata-babamyzdyń dini –  Táńirlik din» degen uranmen birneshe toptar paıda boldy.  Olar áleýmettik jelide belsendilik tanytyp, ıslamofobııalyq kózqarastaryn ashyq kórsetip, kóńilge kúdik salýmen aınalysyp júrgenin baıqap qalamyz. Osy rette «Táńir» sóziniń túsinigi jaıly zertteýshilerdiń pikirin usynbaqpyz.

O.Súleımenov «Iazyk pısma» eńbeginde adamzattyń eń kóne dinderi  men Injil syrlarynyń mamany Erıh Zehrenniń adasýshylyqtary týraly aıta otyryp, «Táńirshildik» birneshe ondaǵan myńjyldyqtar boıy damyǵan «Kún» dini dep jazady. Osyǵan uqsas derekti Albanııa tarıhshysy Musa Kalankatýklý (7 ǵ.): «Ǵundar, hazarlar jáne basqa da túrki taıpalary massagetter sııaqty Kún, Aı, Tanra han qudaılaryna senip, jylqyny qurbandyqqa shalǵan. Keıde qurbandyqtar sýǵa jáne otqa, joldyń qudaıyna, aı týǵanda tipti olardyń kózderine ǵajaıyp bolyp kóringen barlyq qubylystarǵa arnalyp shalynǵan» dep baıandaıdy.

Belgili Ázirbaıjan zertteýshisi F. Agasıogly: «Kóne túrikter qudaıdy «Táńir» dep ataǵan. Sonymen qatar, «Tengrı», «Dıngır», «Kýt» t.b atýlardy qoldanǵan» dep málimdegen.

Sábetqazy Aqataı «Táńirızm» termıniniń ornyna «Táńirshildik» termınin qoldana otyryp, «Táńirshildik» «Orta Azııa halqynyń tarıhı sınkrettik (túrli senimderdi jınaqtaǵan) fılosofııalyq oılardyń tabıǵı sınteziniń nátıjesi» dep tujyrymdaıdy.

Belgili ǵalym Ǵarıfolla Esim kóne túrki ańyzdaryn saralaı kele: «Túrikterdiń dúnıetanymynda Táńir – túsiniksiz Qupııa... Táńir-Aspanǵa tabyný, bıikke shóldeý adamdy asqaq, bitispes, erlik fılosofııasyn ustanýǵa ıtermeleıdi...» dep tujyrymdaıdy.

Murat Adjı óz pikirin, táńirtanýdy zertteýshi nemis ǵalymy G.Derferdiń pikirine silteme jasaı otyryp, «Adamzattyń alǵashqy monoteıstik dinderiniń biri», - dep jazady.

Zııa Býnıadov: «Tańry» jáne «Gektúrk» uǵymdaryna túsinikteme bere otyryp, búgingi Orta Azııa túrki dıalektileriniń kópshiliginde Táńirdiń «Tańry» (Qudaı) jáne «Gek» (Aspan) maǵynasyn beretinin jazǵan. Onyń pikirinshe, qazirgi túrki halyqtarynyń qoldanystaǵy  tilinde bul sóz (eskirip) tek «Alla» maǵynasynda qoldanylady, dep atap ótken.

Ózbek saıasatkeri Karımov Borıs táńirshildik týraly maqalasynda: «Táńir qudaıy (táńir, táńir, han táńiri, kók táńiri) kýlti barlyq túrki halyqtarynyń ejelgi nanym-senimderinde mańyzdy oryn alady. Bul kýlttiń shyǵý tegi áli jetkilikti túrde zerttelmegen» dep aıtady.

Al Áýezhan Qodar óziniń fılosofııalyq taldaýynda «Táńirlik ıdeıasy –dúnıeniń shynaılyǵy týraly alǵashqy ıdeıa. Ol anımızm, totemızmnen genoteızm satysynan syrǵyp monoteızmge deıingi damý jolynan ótti. Alaıda, monoteızm satysyna jetkende  manıheılik senimmen aralasyp ketti, keıin (bir bóligi) ıslam senimindegi «Alla» ıdeıasymen jáne (ekinshi bóligi) býddızmniń fılosofııalyq ıdeıalarynyń yqpalynda qaldy» dep baıandaǵan 

A.Iý. Nıkonov óziniń «Altýn Bıtıg. Tengrıanstvo» atty eńbeginde táńirshildikti shamanızm retinde kórsetý stereotıpin kontseptýaldy  turǵyda ustana otyryp, túrki halyqtarynyń aýyzsha jáne jazba dástúrinde  saqtalǵan kóne túrikterdiń mıfterine negizdelgen táńirshildik pen táńirlik  uǵymyna túsinik beredi. Sonymen qatar, Sh.Ýálıhanovtyń shyǵarmashylyǵynda da táńirshildik túsinigi erekshe oryn alǵanyn baıqaımyz. Ol óziniń «Tengrı (bog)» atty  maqalasynda táńirshildiktiń ádet-ǵuryptary men ustanymdary, arýaqtar men  rýhtarǵa degen senimder jaıly jan-jaqty sıpattaıdy. Sh.Ýálıhanovtyń  táńirshildik jaıly kózqarasynyń ekiushty pikir ustanýy ózi ómir súrgen dáýirdiń tarıhı-ıdeologııasymen  túsindirilýde. Ol bir jaǵynan Táńirdi qudaı dep tanıdy, táńirshildik – «Táńirge degen monoteızm senimi» dese,  ekinshi jaǵynan táńirshildik rýhtar, jandar, periler, dııýler men zulym shamandyq  rýhtar jaıly túsinikter dep túsindiredi.

Maǵjan Jumabaıdyń «Táńiri» dep atalatyn óleńin oqyǵanda «Táńiri» sózi «Qudaı» sóziniń sınonımi ekenine kózimiz jetedi:

Zor Táńiri, kúshtisiń sen, senemiz biz,
Ádil dep, ár isińe kónemiz biz.
Óz qulyn ózi eńiretpes týra Ie dep,
Ózińe erik tizginin beremiz biz.
Aýyzdan Alla atyńdy tastamaımyz,
Allasyz eshbir iske bastamaımyz.
«Ádil han, buıryǵyńa boısundyq»- dep,

Buıryqsyz bir adym da attamaımyz.

Qoryta aıtqanda, Álemdi Jaratýshy «joǵary sana men Qudiretti kúshtiń Iesin» Túrki tildes halyq «Táńir» dep ataıdy eken. Bul sózdiń oryssha aýdarmasy «Bog», arab tilinde «Iláh» nemese «Allah» bolady eken.

Jalǵasy bar

Ádilhan IMANÁLIULY
«Áziret Sultan» meshitiniń naıb ımamy

Pіkіrler Kіrý