TAŃDAI BERÝ
"Bas - atańnyń sybaǵasy, jambas - qazaq joly" deıtin halqymyz jasy men joly úlken aqsaqaldardyń aldyna bas tartyp syılaıdy. Bas ustaǵan kisi ony jalǵyz ózi mujyp, ózi ǵana jemeıdi. Dastarhandas otyrǵandarǵa da úlestirip, aýyz tıgizedi.
"Tańdaı berý" salty - sol úlestirýdiń balalarǵa arnalǵan kádesi.
Bas ustaǵan qarııa tańdaıdyń syrtqy qatqyldaý qabyrshaǵyn tazalap, ul bolsyn, qyz bolsyn, ózi qalaǵan balaǵa usynady. Usynady degende jaı bere salmaıdy.
Tańdaı alýshynyń alaqanyn ashqyzyp:
"Kómekeıiń kesilgen ánshi bol, sóz qadirin biletin dilmar bol!" - dep ashylǵan alaqanǵa tańdaıdy uryp beredi. Sol kezde bala ony shapshańdyqpen shap berip ustaýy kerek.
"Tańdaı berýdiń" jón-jobasy osy. Bul salt jetkinshekterdi sóz óneri men án-jyrǵa degen yqylasyn aýdaryp qanattandyrady, zerdesine senim sińirip ónerli bolýǵa talpyndyrady.
Balalarǵa "qulaq berý", "tańdaı berý" sekildi keń taraǵan salttarmen qatar turmasa da, "til jegizý", "kóz jegizý" degen arnaıy yrymdar da bolǵan. Ómirdiń bel-belesinen ótken parasatty qarııalardyń synshy kózi qaısybir jasóspirimniń boıynan ózgeshe qarym-qabyleti, janarynan jalyndaǵan otty baıqaǵanda "qaraǵym, ádilet-shyndyqty paryqtaı biletin kóregen bol, aınalańdy alalamaıtyn kóregendi kósem bol" degendeı tilek aıtyp, bastyń eki kózin birdeı beredi.
Kózdi kóbinese úlkender ózderi jeıdi ári eki kózdi eki adamǵa bermeıdi. "Alakóz, araz bolyp qalady, týralyqtan taıqyp ketedi" deıtin tyıym bar.
"Til jegizý" yrymy da kez kelgen balaǵa buıyrmaıdy, tálimger qarııalardyń yqylasy, peıili túsken balaǵa beriletin syı-sybaǵa deýge bolady. Munyń da óz jón-joralǵysy bar.
"Tiliniń ushymen jalǵan sóılemesin, til ushymen ońaı aıta salatyn jel sózden aýlaq bolsyn" dep, tildiń úshkir ushyn kesip tastaıdy.
"Aıtar oıy kómeıine keptelip tutyqpasyn" dep tildi kómekeıinen ajyratady.
Sodan keıin ǵana balaǵa beredi.
"Óner aldy - qyzyl til" degen, "tildi-jaqty sheshen bol, tilińdi taza saqta, tiliń el-jurtyńa qyzmet etsin!" - degen sekildi bata-tilekterdi aıtady.
Nazar aýdara qarasańyz, joǵarydaǵy yrymdar balanyń rýhanı sanasynan silkintip oı salady, ózine degen senim kúshin kúsheıtip, jaqsylyqtarǵa jeteleıdi. Bir qaraǵanda qarapaıym kóringenimen bul yrymdar da ulttyq ónege, qazaqı ádemi tárbıe jatyr.
Zeınep Ahmetova "Kúretamyr"
