Súndetteýdiń bizge beımálim syrlary

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Bes amal fıtrattan: súndetteý, kindik asty túkti alý, qoltyq túgin qyrý, tyrnaq alý jáne murtty basý», – degen eken. Fıtrat – adamnyń týa bitken jaratylysy. Basqasha aıtqanda, Alla Taǵala beıim etken bolmysy. Bul hadıs ımam Malık, Ahmed, Buharı, Mýslım, Tırmızı, Ábý Dáýid, Ibn Májániń hadıs eńbekterinde bar.

Súndetteý Shafıǵı mázhabynyń kózqarasynda – ýájip amal, al Hanafı mázhaby jáne basym ǵalymdar ustanymy boıynsha – súnnet. Sondyqtan, Islam dinin qabyldaǵan er azamatqa súndet jasaýdy keshiktirmeı shuǵyl jasaýdy mindettep talap etpegen jón. Ýaqyt berip, birshama daıyndalǵany da abzal. Imam Malıktiń eńbeginde: «Saǵıd bın Musaıbtan mynadaı derek keltiredi: Ibrahım (ǵ.s.) paıǵambar – eń birinshi bop qonaq kútken adam, eń birinshi súndettelgen adam, birinshi bop murtyn qysqartyp basqan, eń birinshi bop shashyndaǵy aqty kórip: «Ýa, Rabbym! Bul ne?» – degen. Sonda Alla Taǵala: «Salmaqtylyq, baısaldylyq», – degen. Ibrahım (ǵ.s.): «Rabbym, meniń baısaldylyǵymdy arttyra gór!», – degen eken».

Al, dinı turǵydan sóz etetin bolsaq, súndetteý – tamyry tereńge ketetin dinı ádet-ǵuryp. Súndetteý – er balanyń jynys múshesin jaýyp turǵan qabyqshasyn kesý. Bul amaldy qazaqtardyń súndetteý dep ataýynyń sebebi de sonda jatyr. Súndet – paıǵambarlardyń amaly men sózine qatysty qoldanatyn arnaıy termın. Demek, bul amal paıǵambarlardan bastaý alady. Anyǵyraq aıtqanda, paıǵambarlar atasy Ibrahımnen (ǵ.s.) bastaý alatyn súnnet. Bala týylǵan alǵashqy aıdan bastap jasalatyn amal. Alaıda, balıǵat jasyna jetpeı jatyp ta, keıde belgili bir sebeptermen balıǵat jasynan keıin de jasala beretin amal.

Ánas bın Malık (r.a.) bylaı deıdi: «Alla elshisi (s.ǵ.s.) aıtty: Rabbymnyń maǵan kórsetken syı-qurmetiniń biri men súndettelgen bop týdym, sondyqtan eshkim meniń áýretimdi kórgen joq». Bul hadıs Tabaranı, Hatyb jáne Ibn Asakırde kelgen.

Musylman – Allanyń ámirin oryndaýshy. Sózdiń maǵynasyn bir aýyz sózben osylaı jetkizýge bolady. Iaǵnı, ózin Alla Taǵala ámirine tolyǵymen tapsyrý. Keıbir amaldardyń mán-maǵynasy adam balasyna tolyq túsiniksiz bolsa-daǵy, Jaratýshy ár nárseden Habardar, barlyq syr-qupııany Bilýshi bolǵandyqtan, musylman Onyń pármenin mindetti túrde oryndaıdy. Al, mundaı amaldardyń syry ýaqyt óte kele ashylyp, musylman úshin paıdasy bary ǵylymı turǵyda dáleldenýde. Sońǵy kezde ǵylym jetistikteri sol shaqtaǵy syrt kózge qısynsyz kóringen kóp dúnıelerdiń qupııasy men paıdasyn asha bastady. Sonyń biri – súndetteý.

Musylman sharıǵattyń árbir amaly danalyq pen parasattan bastaý alatyndyǵyna kámil senedi. Alaıda, adamzat tarıhynda din men ǵylym qaqtyǵysy zamanynan qalǵan bir syńarjaq túsinik bar. Ol – árbir dinı amalǵa sandyraq nemese negizsiz áreketter dep qaraý. Endeshe, súndetteýdiń tarıhyna zer salyp kóreıik. Eń alǵash súndetteý amalyn jasaǵan Ibrahım (ǵ.s.) paıǵambar. Ol óz-ózin súndettegen. Hadıstegi derekter boıynsha, sol shaqta Allanyń dosy Ibrahım paıǵambar (s.ǵ.s.) seksenniń seńgirine kirgen eken. Ibrahım Paıǵambar minájatynyń jaýaby retinde Jaratqan Alla adamzattyń kóbin Ibrahım násilinen shyǵardy.  Sonymen birge, kóptegen paıǵambarlar men patshalardyń atasy etti. Sondaı-aq, urpaǵynyń táninde bir nyshan bolatynyn baıandady. Ol – súndet edi. Quran Kárimde: «Óń Allaniki, Óń (berý) de Alladan kim artyq? Sondyqtan biz oǵan qulshylyq qylamyz»[1], – dep, Alla Taǵalaǵa ıman etkenderdiń bir reńki, boıaýy súndet ekenin baıandaıdy. Bul boıaý – júrektegi ıman men mahabbat reńki. Bala týylǵan sátte onyń shashynyń alynýy, boıyndaǵy qanynyń jýyp tazalanýy jáne balany joldasynan shyǵaryp alý – munyń barlyǵy da sharıǵattyń ámiri. Onyń ústine, medıtsına mindetti dep bilgen amaldardan. Paıǵambar (s.ǵ.s.) bul týraly bir aýyz sózben: «Zııankesti boıynan ketirińder», – degen.

Al, endi, súndetteýdiń medıtsına mamandary aıtqan paıdalaryna toqtala keteıik:

1. Jynys múshesiniń qabynýynyń aldyn alady.

Zár joly tar bolǵandyqtan, músheniń basyn udaıy erekshe tazalap otyrýdy talap etedi. Bul balaǵa edáýir qolaısyzdyq týdyrady. Eseıgende jynys múshesiniń obyry syndy dertke de shaldyrýy yqtımal. Muny medıtsına málimetteri de rastaıdy. Mysaly, súndettelgender arasynda jynys múshe obyryna shaldyǵý qaýiptiligi 0 paıyz. Múldem joq. Alaıda, Qytaı, Ýganda jáne PýErto-Rıko sııaqty elderde obyr aýrýynyń 12-22 paıyzy jynys múshesiniń obyry úlesinde. Bul – zııandylyǵy jaǵynan óte joǵary kórsetkish. Buǵan qosa nárestelerdiń de zár jolynyń qabynýynyń 95 paıyzy súndettelmeýdiń saldarynan oryn alady. Al, súndettelgen balalar arasyndaǵy zár joly qabyný kórsetkishi 5 paıyzdan tómen. Demek, búırek jumysynyń buzylýyna, qanǵa jáne denege zııandy bakterııa taralýyna soqtyratyn basty sebep – súndettelmeý eken.

2. Jynys joly arqyly taralatyn keselderdi boldyrmaıdy

Jynys joly arqyly taralatyn kóptegen aýrýlardyń basym salmaǵy súndettelmegen adamdar jaǵynda ekenin zertteýler nátıjesi kórsetti.

3. Áıeldiń jatyr moınynyń obyrynan qorǵaıdy.

Súndettelgen juptar arasynda áıel jynys múshesiniń obyry bolmaıtyn kórinedi. Bul málimetterdi doktor Muhammed ál-Bar óziniń «Hıtan» (súndetteý) atty kitabynda jazady.

Súndetteý – adam densaýlyǵyn saqtaýdyń mańyzdy prafılaktıkasynyń biri. Hadıste: «Tórt amal paıǵambarlar súnneti: súndetteý, ıis sý men mısýak qoldaný jáne nekelesý», – degen. Bul Ahmed jáne Tırmızı eńbekterinde kezdesetin hadıs.

Bul súndetke otyrǵyzýdyń búgingi ǵylym dáleldegen paıdalary ǵana, al onyń ashylmaı jatqan syrlary qanshama?! Alla bizdi súnnetke saı amal etýshi súıikti quldarynan qylsyn!