SULÝLYQ BETTE EMES, JÚREKTE...
Sulýlyq – Adam balasyna berilgen nyǵmetterdiń biri. Al kóriksiz adamdarǵa bul nyǵmet berilmegen degen sóz emes. Sulýlyq tek betińizdiń tegistigimen, kózińizdiń ádemiligimen, tisińizdiń túzýligimen ólshenbeıdi. Sulý adam dep naǵyz kórkem minez ıesin aıtady. Nebir ajarly, kórikti, sulý adamdar bar, biraq olardyń da áttegen-aı deıtin tustary jeterlik. Mysalǵa, bireý kórikti, biraq kóp kúledi nemese qatty kúledi. Al endi bireý sulý bolǵanymen, kóp sóıleıtin ádeti bolady. Iá, osylaı alǵanda kóptegen kórikti adamdar ádep jaǵynan kóriksiz. Keıbireýler túr jaǵynan áp-ádemi bolsa da, minez jaǵynan usqynsyz. Mine, osydan júzi jaltyraǵannyń bári ádemi dep sanalmaıdy. Árıne, ózi sulý, ózi kórikti, boı dese boıy, oı dese oıy bar, minezi jumsaq, sabyrly t.b. jaqsy qasıetterdi boıyna jınaǵan meıirimdi jandar barshylyq.
Ózine sulýlyq berilgen adam Alla Taǵalaǵa qansha shúkirshilik aıtsa da jarasady. Sol sulýlyǵyna saı minezin, ádebin, taqýalyǵyn arttyrsa quba-qup. Sulýlyq bul dúnıede bireýdi ózine qaratý úshin, maqtaný úshin jáne de t.b. buzyq nıetterin iske asyrý úshin arnalmaǵan. Bári sulý bolǵysy keledi. Alaıda bárine sulý bolý nyǵmeti berilmegen. Biraq, sulýlyqtyń bette emes, júrekte ekenin esten shyǵarmaǵan abzal. Mysalǵa delik, kórkem minezdi bir sanymen belgilep, sulýlyqty nól dep alyńyz. Álgi birdiń artyna nóldi tirkesek, ájeptáýir on degen san shyǵady. Al, sodan soń birdi alyp tastasaq, nóldiń ózi ǵana qalǵanda bir maǵyna bar ma?! Sulýlyq ta sol sekildi ǵoı. Adamnyń ımany tómen, minezi aýyr bolsa, ol qansha jerden sulý bolsa da paıda joq.
Paıǵambarlar tarıhyna kóz salsaq, Júsip (ǵ.s.) paıǵambar óziniń sulýlyǵymen ámbe jurtqa tanymal. Ol kisiniń sulýlyǵy sonshalyq, tipti jemis-jıdek týrap jatqan áıelder qaraǵanda kózderin Onyń júzinen ala almaǵan. Sol qaraǵan kúıi jemis týrap jatqan pyshaqtarymen qoldaryn kesip jatsa da, aýyrǵanyn sezbegen. Osylaı dep Quranda aıtylady. Bul árıne eshqandaı sıqyr emes, Allanyń bergen bir muǵjızasy desek te bolǵandaı. Júsip (ǵ.s.) sol keremet sulýlyǵyn jaman isterge paıdalanǵan joq. Ol sulýlyǵymen maqtanǵan emes, tákapparlanbady da. Qaıta eldi bir Allaǵa senýge, ámirlerine baǵynýǵa shaqyrdy. Sonda sol eldegi adamdar da: «Áı, mynadaı kórikti, júzi jyly adam áste ótirik sóılemese kerekti», – dep bir Allanyń baryna ıman keltirgen-di.
Negizinde sulýlyq adamdy tákapparlandyrady. Degenmen aqyldy da kórikti jandar budan tys. Ybyraı Altynsarın atamyz sulýlyǵymen maqtanyp, erekshelengen pendelerge mynadaı ósıet aıtady:
Maqtanba sulýmyn dep ajaryńa,
Ajarsyz adamdardy al nazaryńa!
Zylıha, Júsippenen sulý ótken,
Turmaǵan ajar ara ajalyna.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) da óte kórikti bolǵan. Sulý da, nurly júzin adamdarǵa kórsete bermeıtin. Tipti, Onyń (s.ǵ.s.) sol ajarly kórkine bola ıman keltirgender de bolǵan. Ábsattar qajy Derbisáli hazret óziniń bir maqalasynda bylaı dep jazady: «Ár adamnyń bet-álpeti ózin tanytatyn kitap tárizdi. Al Paıǵambarymyzdyń nurly júzinen tek shynshyl jan ekendigi baıqalatyn. Muny Paıǵambarymyzdy bir kórgennen sezgen ıahýdı ǵalymdarynan Abdýlla ıbn Sálam: «Bul kisiniń óńinde jalǵandyq joq» dep dereý musylmandyqty qabyldasa, Abdýlla ıbn Ráýýaha: «Eger paıǵambarlyǵyn rastaıtyn muǵjızalary bolmaǵan kúnniń ózinde onyń nurly júzi-aq kórgen adamnyń ımanǵa kelýine jetkilikti edi», – deıtin».
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) jar tańdaǵan kezde de ádemiligine qarańdar degen. Biraq onyń ádemiligi basty nárse emestigin eskertip bir hadısinde bylaı deıdi: «Áıeldi ne baılyǵy úshin nemese sulýlyǵy úshin nemese dindarlyǵy úshin alady. Sender dindar bolǵanyn alyńdar! Tek qana baılyǵy úshin alǵan adam baılyǵyna qaýysha almaıdy. Tek sulýlyǵy úshin alǵan adam sulýlyǵynan maqurym qalady» (Mýslım).
Alla Taǵala mynaý shetsiz-sheksiz ǵalamdy, jan-janýardy, tabıǵatty ásem etip jaratty. Árqaısysynyń ózine tán jarasymdylyǵy, úılesimdiligi bar. Al solardyń ishindegi eń kórkem jaratylys adamdar eken. Alla Taǵala Quran Kárimde: «Adam balasyn eń kórkem músinde jarattym», - degen.
Aıtylǵandaı osy álemi buzatyn da, túzeıtin de adamnyń ózi. Árıne, bir Allanyń qalaýymen. Qazirgi kezde kim shyǵarǵany belgisiz «Sulýlyq álemdi qutqarady» degen uran aıtylyp júr. Ne de bolsa astarynda bir ıdeologııalyq mán jatqan sumpaıy uǵym. Álbette, sulýlyq álemdi buzatyn da nárse emes. Álemdi qutqaratyndaı dúnıeniń astań-kesteńi shyǵyp jatqan joq qoı. Qaıta qazir sulýlyǵy tákapparlyqqa baryp tirelgen áıelder qaýymy bılikke umtylyp jatyr. Sulý bolamyn dep arýlarymyz kıimderin juqartqan zaman. Qazir osyndaı urandardyń kesirinen jan sulýlyǵynan góri tán sulýlyǵyna kóńil bóletinderdiń sany kóbeıgen.
Sulýlyq qansha turady? Sulýlyq qazir aqshamen ólshenetin boldy. Sulý bolý úshin aqshańdy aıama deıtini bar taǵy da. Plastıkalyq ota jasaý ádisi bar sulý bolý úshin. Bireýdiń murny dáý, bireýdiń erini qalyń, al endi bireýdiń beti tegis emes bolyp keledi. Osyndaı keleńsizdikterdiń aldyn alý úshin olar plastıkalyq otaǵa júginedi. Degenmen kez kelgen adamnyń keıbir dene músheleri úlken bolsa da, kishi bolsa da ózine jarasyp turady. Alaıda ondaı jandar odan da ádemi bolǵanyn qalaıdy. Bylaısha aıtqanda bul degenimiz Allanyń jaratylysyna qarsy shyǵý degenge keledi. Negizinde plastıkalyq ota adamnyń bir kemisteý jerin, jaraqattan, apattan paıda bolǵan, tyrtyǵy ketpeı qalǵan jaralanǵan jerlerdi túzetýge arnalǵan. Iaǵnı, muqtaj jaǵdaıda ǵana ruqsat. Degenmen plastıkalyq otany qaltasy kóteretinder ǵana jasata alady.
Sulýlyqty óleń jyrlaryna qosyp júrgen aqyndar qanshama. Biraq solar neniń sulýlyǵyn kóbirek jyrlaıdy. Kóbisi qyzdyń sulýlyǵyn jyryna arqaý etip jatady. Mysalǵa, «Aı qabaq, altyn kirpik, qyzyl erin» degen tirkester qazaqtyń halyq ánderinde kezdesedi. Óleń joldaryna qarasaq, aqynnyń bir qyzǵa qarap, ádemiligin ábden tamashalap, óleńmen árlegenin kóresiz. Al dinimizde áıel zatyna qaraýǵa múlde bolmaıtynyn eskersek, mundaı óleń joldaryn qoldaný qatelik bolar. Munan da soraqy óleń joldary kóptep kezdesedi. Odan da tabıǵattyń sulýlyǵyn, túrli jan-janýardyń sulýlyǵyn, basqa da áıel zatynan ózge sulýlyqtar tolyp jatqan joq pa?! Solardy nege jyrǵa qospasqa?!
Al endi taqyrybymyzǵa qaıta oralaıyq. Jyltyraǵannyń bári altyn emes demekshi, kóriktiniń bári sulý emes. Naǵyz sulý syrty sulý bolǵanmen ishi de sulý bolǵany, syrty sulý bolmasa da ishi sulý bolǵany. Negizinde er adamǵa qaraǵanda áıel adamnyń sulýlyǵy basym. Keıbir jastarymyz qyzdyń sulýlyǵyna qarap, sol sulýdan artyq jan joq sekildi kórinip, úılenip jatsa da, ertesine shańyraqtarynda daý bolyp jatady. Qazaqta: «Sulý sulý emes, súıgen sulý» degen ǵoı. Sol sekildi eki jas syrtqy sulýlyǵy sebebimen emes, ishki sulýlyǵy sebebimen nekelesse, nekeleskennen keıin bir-birin eń jaqsy túrde túsinise bilse, mine naǵyz sulýlyq degen osy. Áıel adam óziniń bar sulýlyǵyn bir ǵana janǵa, ıaǵnı óziniń ómirlik serigine (kúıeýine) ǵana kórsetýge quqyly. Sol kúıeýine ózin unamdy kórsetý úshin sulý bolýdyń barlyq qamyn jasaý kerek. Tek shekten shyqpasa bolǵany.
Sulýlyq bette emes, júrekte, jan sulýlyǵynda. Ómirde de kórip júrgenimizdeı, alǵash tanysqan adamyń kórikti emes bolsa da, aralasa kele onyń jaqsy qasıetterin kórgende, sulýlyqtyń tek qana syrtqy sulýlyqpen ólshenbeıtinine kóz jetkizesiń.
Qoryta kele aıtarymyz, Abaı atamyzdyń: «Úsh-aq nárse adamnyń qasıeti: ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrek» degen sózi eske túsedi. Sondyqtan da, kórkem minez, ádemi ádep, nurly aqyl bizdiń ishki dúnıemizdi árlep tursa, qasıetimiz ben qadirimizdiń artqany. Sulýlyqtyń da bul nárselerden alys turmasy anyq...
Nurqanat NURDÁÝLETULY