«SÚLEIMENShILER» JAMAǴATY
«Súleımenshiler» degen ataý – Súleımen Hılmı Týnahannyń shákirtterine jáne solardyń sońynan erýshilerge berilgen esim.
Bul jamaǵattyń tarıhı dáýirde basynan ótkergen oqıǵalary eki negizgi kezeńge bólinedi. Birinshi kezeń – Súleımen Hılmı Týnahannyń ómirde bolǵan ýaqyty. Ekinshisi – Súleımen Hılmı Týnahan dúnıe salǵannan keıingi kezeń. Atalmysh eki kezeńniń ózin Túrkııa elinde oryn alǵan saıası ózgerister aıasynda óz ishinde birneshe bólimge bólip qarastyrýǵa bolady.
Ol úshin aldymen Súleımen Hılmı Týnahan degen kim? Aldymen osy suraqqa jaýap berip kórelik.
Súleımen Hılmı Týnahan 1888 jyly qazirgi tańdaǵy Bolgarııa Respýbıkasy, Sılıstra qalasy, Razgard kentiniń Ferhatlar (Delchevo) aýylynda dúnıege kelgen.
Ákesi ustaz bolǵan Satyrly medresesinde bilim jolyn bastaǵan Súleımen Hılmı Týnahan bul jerdi bitirgennen keıin, Sılıstra orta mektebinde bilimin jalǵastyrady. Sosyn bilimin tolyqtyrý úshin Stambýlǵa keledi. Stambýlda 10 jyldan astam ýaqyt arab tili, tápsir, hadıs jáne t.b. bilimderdi úırenip, sońynda ustazdyq qyzmet etý mártebesine ıe bolady jáne «Quzat» (qazılar) medresesin támamdaıdy. 1920 jyldyń 1 maýsymynan bastap Osmanly sultanynyń buıryǵymen jalpy ustaz bolyp qyzmetin bastaıdy. 1922 jyly jalpy ustazdyq qyzmetimen qatar «Dárýl Hıláfát Ál-Alııa» medresesiniń birinshi bóliminde túrik tili oqytýshysy qyzmetin qosa atqarady.
1923 jyly Osman ımperııasy qulap, ornyna Túrkııa respýblıkasy qurylǵannan keıin elde birqatar ózgerister oryn alyp, dinı saıasattyń da baǵyty aýysady. Bes jylǵa sozylǵan osy ustazdyq qyzmetinen keıin 1924 jyldyń 3 naýryzynda «Bilim júıesin birizdendirý zańy» boıynsha medreseler aldymen Bilim mınıstrligine qaratylyp, sosyn jabylyp qalady. Alaıda, Súleımen Hılmı Týnahan qyzmet etken bastaýysh medreseler «Imam Hatıb» mektebine aınaldyrylady. Biraq, Súleımen Hılmı mundaı júıemen laıyqty túrde dinı bilim berilmeıdi degen qorytyndyǵa kelip, óz erkimen qyzmetten bosaıdy.
Sonymen qatar, Súleımen Hılmıdiń «Jalpy ustazdar birlestiginiń» hatshylyǵy qyzmetin atqarǵany belgili. Bir jınalysta atalmysh birlestiktiń múshesi, keıinnen ımam, ýaǵyzshy sekildi qyzmetterge ketken 500-520-ǵa jýyq «Stambýl ustazdaryn» dinı bilimderdi oqytý isin jalǵastyrýǵa shaqyrady. Osy jınalystan keıin ózine qoldaý kórsetken birneshe ustazdarmen birigip, resmı oryndarǵa hat joldaıdy. Ol hatta: «Biz, ıaǵnı tómende esimderi jazylyp, qoldary qoıylǵan jalpy ustazdar elimizdiń «Jappaı soǵys» sekildi úlken bir páleketten aman-esen shyqqandyǵy sebepti qarjylyq tarshylyqta ekendigin esepke ala otyryp dinı jáne sharıǵat ilimderin aqysyz túrde oqytýǵa ázir ekenimizdi bildiremiz...», - degen sózdermen dinı bilimdi eshbir aqysyz úırete alatyndyqtaryn jetkizedi. Alaıda, bul usynysqa «Memlekette bilim berýdi birizdendirý zańy qoldanysta tur. Al, buǵan qaıshy áreket etkender aıaýsyz jazalanatyn bolady», - degen jaýap alady. Kóp uzamaı «Jalpy ustazdar» birlestigi de jabylyp tynady.
Osydan keıin Súleımen Hılmı Týnahan dúnıe salǵanǵa deıin óz betimen shákirtter tárbıelep, jer-jerde Quran kýrstaryn ashyp, halyqqa dinı bilim úıretý isterimen jáne daǵýatpen shuǵyldana bastaıdy. Osylaısha kóptegen shákirtter tárbıelep, ol shákirtteri de túrli deńgeıde dinı qyzmetter atqaryp, biraz jamaǵat qalyptastyrdy. Ol osy qyzmeti barysynda birneshe ret qýdalaýǵa ushyrap, túrmege de otyryp shyǵady.
Súleımen Hılmı 1959 jyly 16 qyrkúıekte dúnıe salǵandyǵy sebepti búkil qoǵamdyq uıymdarda oryn alatyn jaǵdaı bul jamaǵattyń da basyna keledi, ıaǵnı, jamaǵat biraz toqyraýdy bastan ótkeredi.
Alǵashqy kezeńde jamaǵattyń qurylymynda basshylyq qararlary «Keńes» arqyly qabyldanǵany jáne bul qararlardyń qabyldanýynda yqpaldy bolǵan «Aqyldastar alqasy» bolǵanyn baıqaýǵa bolady. Buryn osy jamaǵattyń ókili bolǵan Hılmı Túrkmenniń aıtýy boıynsha, bul alqanyń jetekshiligin Týnahannyń kúıeý balasy Kemal Kajar bastaǵan Halıt Bashar, Hýseın Kaplan syndy óz aımaqtarynda sózderi ótetin, bedeli bar kisiler júrgizgen. Jamaǵat biraz ýaqyt osy atalǵan kadrlar ujymdyq túrde basqarylsa, keıinnen tek Kemal Kajar ǵana jetekshilik mindetin atqarǵan. Kajar bul ýaqytta Kýtahıa depýtaty bolýymen qatar, Eýropa keńesindegi Túrik depýtattar alqasynyń da múshesi edi. Bul jaǵdaı arqyly ol ári óziniń harızmalyq qýatyn arttyryp, ári jamaǵattyń eldiń ishindegi jáne tysyndaǵy uıymdaryn úılestirýge úlken úles qosqanyn kórýimizge bolady. 1960 jyldary bul jamaǵattyń Túrkııa eli boıynsha 3000-ǵa jýyq Quran úıretý ortalyqtary qyzmet atqarady. Osylaısha olar Túrkııa Din isteri basqarmasymen básekelesetin deńgeıge de jaqyndaıdy.
Qyzmetterin jalǵastyryp jatqan ýaqytta 1971 jyly 17 qazanda Súleımenshiler jamaǵatyna tıesili Quran kýrstary ǵımarattary men bólimshelerin paıdalaný quqyǵynyń Din isteri basqarmasyna ótkizilýin talap etetin jarǵy qabyldanady. Tez arada ótkizilmegen ǵımarattarda jumys júrgizip jatqan kýrstarǵa tıesili ruqsat qaǵazdarynyń kúshi joıylatyndyǵy da bildiriledi. Bul kezeńdegi Quran kýrstarynyń kópshiligi jamaǵatqa baılanǵan kisiler qurǵan birlestikterdiń jetekshiliginde bolǵandyqtan, bul áreket Súleımenshi jamaǵatyna óte aýyr tıedi. Jamaǵat muny sheshýdiń joly retinde birlestikterdiń attary men jarǵylaryn ózgerte bastaıdy. Birneshe márte qaıtalanǵan bul ózgertýlerdiń nátıjesinde birlestikter tıesili bolǵan federatsııanyń aty eń sońynda 1980 jyly 4 sáýirde «Kýrs jáne mektep oqýshylaryna járdem berý birlestikteri federatsııasy» bolyp bekitiledi. Osylaısha Dııanettiń (Din isteri basqarmasy) baqylaýynan shyǵyp, Ulttyq bilim mınıstrliginiń baqylaýy men qadaǵalaýyna jatatyn mekemege aınalady. Jamaǵattyń jaýapty kisileri bul jaǵdaıdy bir májbúrlikten týyndaǵan shara dep túsindiredi. Bul kezeńnen bastap Súleımenshiler jamaǵaty óz áreketterin «Quran kýrstary» emes «Shákirtter úıi» (jataqhana) retinde júrgize bastaıdy.
Áleýmettik turǵydan qaraǵanda 1971 jyldan bastap Dııanettiń ózgergen zańnamasy sebepti uıymdyq deńgeıde qaıtadan bastalýǵa májbúr bolǵan jamaǵat bul jańa qurylymy arqyly bir jaǵynan belsendilikterin jańartýǵa múmkindik alǵanymen, ekinshi jaǵynan jamaǵattan shyǵý jáne bóliný sekildi jaǵymsyzdyqtarǵa da tap bolady. Búkil qoǵamdyq toptar men áreketterdiń negizin qalaýshysy nemese lıderi dúnıe salǵannan keıin ýaqyt óte kele alǵashqy maqsatynan alystaıtyny, az da bolsa buzylyp, alǵashqy baǵytynan aýytqıtyny belgili. Harızmaly lıderlerdiń aınalasyna jınalǵan toptarda jıi kezdesetin jáne múldem derlik qutylý múmkin emes bul áleýmettik aqıqatty Súleımenshi jamaǵaty da bastarynan ótkergen.
Al, 1980 jyly Túrkııada áskerı tóńkeris oryn alyp, odan keıingi kezeńde Súleımenshiler jamaǵatyna tıesili jataqhanalardy memleket menshigine alý týraly sóz qozǵalǵanymen, bul áreket jalǵasyn tappaı qalady. Munyń naqty sebebi belgisiz. Degenmen, bul keri qadamnyń sebebi retinde zańsyz nemese qylmys sanalatyndaı dárejede qandaı da bir jaǵdaıdyń bolmaǵandyǵyn alǵa tartady, sondaı-aq 1982 jylǵy Konstıtýtsııasyna «ıá» degen daýys berip, qoldaýy týrasynda jamaǵatpen kelisim jasalǵandyǵyn aıtqandar da bar. Óıtkeni, bul ýaqytta jamaǵat ókilderi saıası salmaqty qyzmetterden de oryn alyp alǵan bolatyn.
Bulardan bólek jáne eń aqylǵa qonymdy kóringen sebep mynadaı: 1971 jylǵy oqıǵadan sabaq alǵan, tájirıbesi bar jamaǵat saqtyq retinde birlestikteriniń qurylymyna ózgerister engizip, olardy bir-birine táýelsiz túrde qurǵan jáne birlestiktiń múlkin jekelegen tulǵalardyń menshigine bekitken bolatyn. Bul shara ár birlestiktiń dúnıe-múlkiniń bólek-bólek bolyp, qandaı da bir múlkin tárkileý áreketi úshin barlyǵyna ortaq bir ǵana is qozǵaýǵa múmkindik bermeı, ár birlestikke jeke-jeke is qozǵaý qajet bolatyndaı jaǵdaı týǵyzǵan edi. Nátıjede Túrkııa boıynsha 1000-ǵa jýyq birlestikti jabý týraly is qozǵaý birinshiden, kóp ýaqyt alady, onymen qosa, memleketten qarajat talap etedi. Sondaı-aq, bul jataqhanalardy jabatyn bolsa, ol jerdegi stýdentterdi jataqhanamen qamtamasyz ete almaıdy jáne onsyz da qıynshylyq jaǵdaıda otyrǵan Qarjy mınıstrligi bul jataqhanalar memlekettiń qaramaǵyna ótken jaǵdaıda kadr, bıýdjet, tólemder sekildi aıtarlyqtaı máselelerge tap bolatyn edi. Onyń ústine bul jaǵdaılardan keıin halyqtyń atalmysh jataqhanalarǵa jasap jatqan kómekteri de toqaıtynyn eskergen bıliktiń sońǵy sátte keri sheginýge májbúr bolǵandyǵyn ańǵartady.
Súleımen Hılmı Týnahan dúnıe salǵannan keıin jamaǵattyń jetekshiligin qolyna alǵan Kemal Kajar 2000 jyly 17 maýsymda ómirden ótkende jamaǵattyń taralyp ketetindigi kútilgenimen, olar qazirgi ýaqytta da qyzmetterin jalǵastyryp otyr. Kajar qaıtys bolǵannan keıin basshylyq jumysyn Súleımen Hılmı Týnahannyń nemeresi Ahmed Arıf Denızolgýn alady. Ahmed Arıf Denızolgýn 1995 jylǵy saılaýda Antalııa depýtaty bolǵan, 1998 jyldyń 5 tamyzy men 1999 jyldyń 18 sáýiri aralyǵynda Kólik mınıstrliginde qyzmet atqarǵan. Odan keıin ortalyqtarda da, aýyldyq jerlerde de qanatyn keńge jaıýdy jalǵastyryp jatqan jamaǵattyń sońǵy kezderde qala ortalyqtaryndaǵy qyzmetterine kóbirek basymdyq bergendigi baıqalady.
Al, álemdik masshtabta qaraıtyn bolsaq, bul jamaǵatqa tıesili jataqhanalar qazirgi tańda álemniń túkpir-túkpirinde jumys istep tur. Alǵashqy kezeńde bul jataqhanalar «medrese» degen ataýmen qurylǵan bolatyn. Munda alǵashqy kezde dinı bilim ashyq túrde úıretilip, tipti, arnaıy namazhanasynda juma namazdary ótkizilip kelgen. Keıinnen olar Túrkııa jerinde jyldar boıy jınalǵan tájirıbeleri negizinde ózderiniń ataýlaryn ózgertip, «Qaıyrymdylyq qory», «Shákirtter úıi» degen sekildi ataýlarǵa ıe bolyp shyǵa keldi.
Bul jamaǵattyń halyq arasyndaǵy negizgi maqsaty jastardyń dinı saýatyn ashyp, Qurandy úıretý, sondaı-aq, jaǵdaıy tómen nemese kóp balaly otbasylardan shyqqan oqýshylar men stýdentterdi tegin jataqhanamen qamtamsyz etý ekendigin aıtqanymen, astarynda kommertsııalyq maqsattyń da jatqandyǵyn aıtýymyz kerek. Óıtkeni, Túrkııa jerinde bul jamaǵatqa tıesili balabaqshalar men jeke mektepter, aýrýhanalar, týrısttik kompanııalar, qajylyq kompanııalary, saýda uıymdary, baspa úıleri jetip artylady. Sonymen qatar, bazarlar men jeke kásipkerlerden qaıyrymdylyq maqsatynda jınaqtalǵan qarjylardyń da qaıda ketip jatqany belgisiz.
Sol jamaǵat ishinde tárbıelenip shyqqan shákirtterdiń aıtýynsha, namaz sońynda nemese basqa da ýaqyttarda Alla Taǵalany eske alyp zikir etkende, oımen kóz aldynda Súleımen Hılmı Týnahan tur dep elestetip otyrady. Dinimizde bul amaldyń shırkke (Allaǵa serik qosýǵa) alyp barý qaýipi bar ekeni aıtylady. Ekinshiden, hanafı mazhabyn ustanamyz degenimen, keıbir sharıǵı máseleler boıynsha jergilikti dinı basqarmanyń qujattary men pátýalaryna sáıkespeıtin tustary kezdesedi. Máselen, quptan namazynyń ýaqytyn anyqtaý, juma namazynyń sharttary jáne basqa ustanymdar. Úshinshiden, aqylǵa qonymsyz, sharıǵatqa tompaq bolsa da, tárbıelenýshilerdiń óz ustazdarynan estigen áńgimelerin qaltqysyz aqıqat retinde qabyldaıtyndyǵy baıqalady. Mundaı zombılik tıptegi senim adamnyń keleshegi úshin qaýipti ekendigi aıtpasa da túsinikti.
Alla Taǵala elimizge amandyq, musylman jamaǵatyna aýyzbirshilik bergeı, dinde jik-jikke bólinýden saqtaǵaı!
Erjan NIIaZOV
«Tólebaı» meshitiniń naıb ımamy