SÓZ KIESI
Sóz. Estısiń, sezinesiń, biraq ustaı almaısyń. Jaqsy sóıle, jaman sóıle, jalǵan sóıle, shyn sóıle báribir kelip tireletiniń sol sóz. Jáı sóz emes, qasıetti sóz. Sózdiń qasıettiligi sonda adam jaratylǵannan bastap, uǵyný, túsinisý, ymdasý sııaqty amaldardy oıǵa, oıdan sózge ulastyra bildi. Demek, onyń mańyzdylyǵy aıtpasa da túsinikti.
Aýyzdan-aýyzǵa kóship, talaı aýyrtpalyqtan aman qalyp bizge jetken mol muralarymyz, mańdaıaldy batyr, bı-sheshenderdiń pálsapalary sóz qadirin uǵynǵandardyń yqpalymen esh umytylmaı urpaq sanasynda jańadan búrshik atyp otyrdy. Basqasy basqa qara halyq turmaq, han, patshalar aldymen áýeli sózge qonaq bergeni belgili. «Datym bar» degeni «bas kespek bolsada, til kespek joǵyn» ańǵartqandaı. Qos ishekti qara dombyranyń únimen úılesip, altynǵa bergisiz jyr-termelerdiń ózi bir tóbe. Júrgenimiz – sóz, kúlgenimiz – sóz, bilgenimiz – sóz, tipti, ómirimizdiń ózi sózben sýrettelip, kórkemdeledi. Danyshpan Abaı atamyz: «Sóz túzeldi. Tyńdaýshy sen de túzel», – dep beker aıtpasa kerek. Sózdiń túzelgeni qashan? Túzelgen sózdi kúndelikti aýyzeki sóıleý stılinde qurdymǵa ketirip jatqanymyz taǵy ótirik emes. Eger bireý-mireýge: «Ǵafý etińiz, sizdiń botadaı móldiregen kózderińiz hám alma moıyn, batqan kúnniń qyzyl sáýlesindeı erinderińiz sondaı sulý, sonshalyqty tartymdy» dep nemese ádemi de ásem órnekti óleń joldarymen oıyńyzdy bildirer bolsańyz jaqynyńyz turmaq jattyń ózi aýzy ashylyp, túsinbeı daǵdaryp qalýy múmkin. Onyń ornyna basy joq, aıaǵy joq, múgedek bolǵan «otyrm, jatyrm, mmm, mhm, nestep» degenderiń áldeqaıda túsiniktirek. Kópke topyraq shashýdan aýlaqpyz, biraq kóz kórip, qulaq estip júr. Sóılem turmaq qazaqsha sózdiń basyn qosyp aıta almaıtyn qandastarymyz da jetip-artylady bul kúnde.
Jazýshy Dúkenbaı Dosjannyń «Sóz kıesi» atty shyǵarmasynda: «Myna ǵajapqa qarańyz: sózden – sóılem, sóılemnen – tolǵanys, tolǵanystan – taraý, taraýdan – taǵdyr sheri týady» degen oıy tereń mánge ıe. Shynymen de oıdan oı, sózden sóılem týady. Olaı bolmaǵanda Kúltegin, Tonykók jyrlary, qazaq topyraǵynan shyqqan ǵulama-ǵalymdardyń týyndylary, Buqar jyraýdan «Tilek», Aqtamberdiden «Kúldir de kúldir kisinetip» taǵysyn taǵy tyńdaýshysyn moıyndatqan, qaı qaısysynyń bolmasyn tańdaı qaqtyratyn óshpes muralary búginge jetpeıtin de edi. Joǵaryda mysalǵa keltirgen Abaıdyń oıyn aqyn, jýrnalıst Janar Nurǵalı bylaı jalǵastyrady: «Ol bir kúni sózdi joǵaltýy múmkin. Shynymen. Biraq onyń qasynda… kıesi qalady. Kıe. Kıeden qorqý kerek. Kıege qalý – qasiret, kıege qalmaý – qasıet. Sóz – qundylyq. Boıynda qundylyǵy bardyń ǵana sózi ótedi. Sózdiń orny – júrek. Ol tek júrekke ǵana sııar». Aqıqatynda solaı, denemizdegi bir ýys etimizdiń tazalyǵy aýyzdan shyǵar sózimizdiń kórinisi. «Taıaq etten, sóz súıekten ótedi» byldyrlap bal tatyǵan tili shyǵyp kele jatqan beıkúná sábı aldymen sóz úırenedi. Óse kele sol sózderdi tikeleı tirshilikte qoldaný arqyly kún keshedi. Bolashaǵymyz shynymen jasóspirimderdiń qolynda bolatyn bolsa, halqymyzdyń mol murasyn, ádet-ǵurpyn júıeli, kórkem qazaqy sóz arqyly boılaryna sińirtý dál bizdiń aqparat maıdany zamanyndaǵy birden-bir boryshymyz. Sózdi súıekten ótetinin júrekke jetkize bilýdiń ózi úlken bilimdilikti, biliktilikti qajet etedi. Balalyq aspanynda Berdibek Soqpaqbaev shýaq shashsa, bozbalalyq tórinde Abaı, Shákárim, Áýezov syndy tulǵalardyń tom-tom kitaptary tizilip tursa tárbıeniń basy tal besikten bastaý alar edi.
«Aıtylmaǵan sózdiń atasy óledi», «Otyz tisten shyqqan sóz, otyz rýly elge jetedi», «Eldiń aýzyna qaqpaq bola almaısyń», «Jaqsy sóz – jarym yrys» sekildi maqal-mátelden Uly Dala eliniń ulandary sóz qasıetin, qadirin uǵynǵandyǵyn birden bilemiz. «Allanyń ózi de ras, sózi de ras, ras sóz esh ýaqytta jalǵan bolmas» dep jyrǵa qosqan Abaı Allanyń sózi qasıetti Quran arqyly jetip, kıesiniń artqandyǵyn dáleldeı túsedi. Endeshe biz de júıeli sózdiń kıesin ketirmeıik!
Máýlen ÁNERBAI