Sóıleýge qatysty Paıǵambarlyq 9 nusqaý

Adamnyń qoǵamda óz ornyn tabýynda, kópshilik qurmeti men senimine ıe bolýynda, kemel ǵumyr keshýinde ornymen, dámdi, dáıekti sóıleı bilý, taýyp aıtatyn tapqyrlyǵy úlken orynǵa ıe. Óıtkeni aqyly kemel, kisiligi zor, bilimi mol, adam ǵana solaı sóıleı alady. Ondaı dámdi, qısyndy, qysqa qaıyratyn qyzyqty, aıshyqty da ádil sózdi halyq uıyp tyńdap, týra sóz – qudaıy sóz dep toqtaǵan.

«Óner aldy – qyzyl til», «Aýzy qulyp sandyqty tis ashpasa, til ashady» dep tildi aspandata dáriptese, endi birde – «Basqa pále – tilden», «Kónekteı basyńa shúmekteı tiliń jaý», «Aıtylǵan sóz – atylǵan oq», dep tirnektep jıǵan abyroı-bedelińdi orynsyz aıtylǵan sózdiń aırandaı qylyp tógip jiberetinin de aıtqan. «Sóz qadirin bilmegen – óz qadirin bilmeıdi» degen halyq «Qulaqqa kirgen sýyq sóz, kóńilge baryp muz bolar», «Taıaq etten ótedi, sóz súıekten ótedi» dep, sóz semserin ońdy-soldy serpı berýdiń kóńil jaralaıtynyn, sondyqtan, árbir sózge abaı bolýdy meńzeıdi, sózben jubatýǵa da, jylatýǵa da bolady.

Alla Taǵala osy tilmen paıǵambarlardy jiberip, osy tilmen dindi jetkizgen, osy tilmen biz ımanǵa kelemiz. Quran Kárimde:

   وَمَا أَرْسَلْنَا مِن رَّسُولٍ إِلاَّ بِلِسَانِ قَوْمِهِ لِيُبَيِّنَ لَهُمْ

«Biz ár paıǵambardyń qaýymyna aqıqatty ashyp túsindirsin dep, tek óz qaýymynyń tilinde sóıleıtin etip jiberdik»,[1] – deıdi.

Til Alla Taǵalanyń erekshe jaratylysy ekeni jaıynda:

أَلَمْ نَجْعَلْ لَهُ عَيْنَيْنِ، وَلِسَاناً وَشَفَتَيْنِ

«Biz oǵan (kórsin dep) eki birdeı kóz bermedik pe? (sóılesin dep) bir til, qos erin (bermedik pe)?»[2] – deıdi.

Til – adamdy basqa jaratylystardan ereksheleıtin negizgi belgi. Adamnyń eń basty ereksheliginiń biri, tólqujaty. Bul jaıynda qasıetti Quranda:

الرَّحْمَنُ، عَلَّمَ الْقُرْآنَ، خَلَقَ الْأِنْسَانَ، عَلَّمَهُ الْبَيَانَ

«Rahman, (Alla)! (Adamdar men jyndarǵa) Qurandy úıretti. Adamdy (joqtan) jaratty. Oǵan sóıleýdi úıretti»,[3] – dep keledi.  

Bul dúnıede biz tilge úkim etip, ıelik etsek, qııamette ol bizdiń ıeligimizden sýsyp shyǵyp, Allanyń ámirimen ǵana sóıleıdi. Bul dúnıedegi jaman-jaqsy sózderimizdi  jipke tizgendeı etip, aldymyzdan shyǵarady, solaısha bizdiń barar máńgi mekenimizdi aıqyndaıdy.  Buǵan qatysty aıatta:

 يَوْمَ تَشْهَدُ عَلَيْهِمْ أَلْسِنَتُهُمْ وَأَيْدِيهِمْ وَأَرْجُلُهُم بِمَا كَانُوا يَعْمَلُونَ  

«Qııamet kúni olardyń tilderi hám qol-aıaqtary dúnıede ne istep ne qoıǵanyn jipke tizgendeı etip aıtyp berip, ózderine qarsy kýá bolady»,[4] – delingen.

Adam balasy úshin tildiń ótkirligin jete túsingen babalarymyz: «Ashy tildiń zahary jylan ýynanda kúshti», «Adamdy tórge de, kórge de súıreıtin sol baılaýsyz til», «Til tas jarady, tas jarmasa bas jarady», «Taıaq etten, sóz súıekten ótedi», «On kúnəniń toǵyzy tilden eken» – dep beker aıtpasa kerek.

Aıtylǵan sóz atylǵan oq demekshi, aıtqan sózińizdi qaıtaryp ala almaısyz. Otyz tisten shyqqan sóz otyz rýly elge áp-sátte-aq tarap ketedi. Sol sebepti tilin quryqtaı bilgen, oǵan ıelik etken adam bul ómirdiń uıatynan, aqyrettiń azabynan qutylary haq. 

Sóıleý barysynda musylman adam paıǵambarymyzdyń (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) kelesi nusqaýlaryn  eskergeni abzal:

Birinshi: Sózdiń eń jaqsysyn tańdaý

Adamdarmen sóıleskenińde sózdiń eń jaqsysyn tańdap, ásemdep aıtýyń Allanyń quzyrynda sadaqa bergenmen birdeı. Sol sebepti ekinshi adamǵa aıtar sózińdi  syılyq retinde sana. Paıǵambarymyz (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) hadısinde:

اِتَّقُوا النَّارَ وَلَوْ بِشَقِّ تَمْرَةٍ، فَمَنْ لَمْ يَجِدْ فَبِكَلِمَةٍ طَيِّبَةٍ

«Tozaq otynan jarty qurma bolsyn sadaqa berip saqtanyńdar, ol bolmasa, jaqsy sóz aıtyńdar»,[5] – degen bolatyn.

Ekinshi: Sózderdiń anyq, uǵynyqty shyǵýy.

Sóıleý barysynda asyqpaı, aptyqpaı oıdyń ekinshi adamǵa anyq jetýi – sóıleý ádebinen. Aıtqan sóziń ekinshi adamǵa oı salatyndaı maǵynaly da bolý qajet. Aısha anamyzdan jetken rıýaıatta Paıǵambarymyzdyń (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) sóıleý máneri jaıynda bylaı degen:

ما كانَ رَسُول اللهِ يَسْرُدُ الْحَديثَ كَسَرْدِكُمْ هَذا، يُحَدِّثُ حَدِيثًا لَوْ عَدَّهُ الْعَادّ لَأَحْصَاه.

«Allanyń Elshisi sóılegende sender sekildi sóılemeıtin, sońynan qaıtalaǵan adam jatap alatyndaı (sózi uǵynyqty, maǵynaly) edi»[6].

Úshinshi: Tyńdaýshynyń deńgeıine saı sóıleý.

Adam ekinshi bir adamǵa jaýap bermes buryn onyń oılaý deńgeıin, jasyn, bilimin, kóńil kúıin, oǵan qatysty ustanymyn eskerýi tıis. Bul jaıynda Paıǵambarymyz (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı degen:

أُمِرْنا أن نُكلِّمَ الناسَ على قدْر عقولِهم.

«Adamdarmen aqyl deńgeılerine saı sóıleýge ámir etildik»[7].

Tórtinshi: Aıtylar málimettiń durystyǵyna kóz jetkizý.

Aıtylar sózi boljamǵa negiz artpaıdy. Musylman alyp-qashpa áńgimelerden, durystyǵynda kúmán týǵyzatyn málimetterden aýlaq bolǵan jón. Alla Taǵala qasıetti Quran Kárimde qoǵam aldynda pasyqtyǵymen tanymal bolǵan adamdardyń jetkizgen habaryna muqııat bolý keretigi jaıynda:

يَا أَيُّهَا الَّذِينَ آمَنُوا إِن جَاءَكُمْ فَاسِقُ بِنَبَأٍ فَتَبَيَّنُوا أَن تُصِيبُوا قَوْمًا بِجَهَالَةٍ فَتُصْبِحُوا عَلَى مَا فَعَلْتُمْ نَادِمِينَ

«Áı, múminder! Pasyq bireý habar ákelse, ony anyqtańdar. Áıtpese, bilmeı bir elge kesirleriń tıip, istegenderińe ókinesińder»[8], – degen,

Besinshi ádiletti halıfa degen atpen tanymal Omar ıbn Abdýlazızge bir kisi kelip, áldebir adam jóninde jaman sózderdi aıta bastaıdy.  Sonda Omar: «Bul aıtqan sózderińdi tekserip kórelik. Eger ótirik aıtqan bolsań, «Pasyq bireý habar ákelse, ony anyqtańdar» degen aıatta aıtylǵandaı, pasyq adam bolǵanyń. Eger sóziń ras bolsa, «Óte aıyptaǵysh, ósek tasyǵyshqa da (boı usynba)»[9] delingen adamdardansyń. Al eger sózimdi qaıtaryp aldym deseń, aıtqanyńa keshirimmen qaraýǵa ázirmiz», – deıdi. Sonda álgi kisi: «Meni keshirińiz, múminderdiń ámirshisi! Endi bundaı iske barmaımyn» – deıdi[10].

Besinshi: Az sóz –  altyn, kóp sóz – kómir.

Alla jolyna shaqyrý, jaqsylyqqa úndeý, ilim berý sekildi ıgi amaldardan ózge jaǵdaılarda adam kóp sózden qashyq bolǵany jón. Sóz kóbeıgen kezde meıli ol injý-márjanmen kómkerilse de onyń qadiri ketedi, kóp sózde ótiriktiń oryn alýy yqtımal. As tildi úıirerlik dámdi bolsa da shamadan tys asyra jelinse, dámi ketedi. Sol  sekildi sóz de kóbeıse berekesi joıylady. Alla Taǵala qasıetti Quran Kárimde kóp sóıleýden qashyq bolý kerektigi jaıynda:

قَدْ أَفْلَحَ الْمُؤْمِنُونَ (1) الَّذِينَ هُمْ فِي صَلَاتِهِمْ خَاشِعُونَ (2) وَالَّذِينَ هُمْ عَنِ اللَّغْوِ مُعْرِضُونَ (3) المؤمنون.

«Aqıqatynda múminder tilegenine jetti, olar namazdarynda ımenip turatyndar. Olar bos sózder men oıyn-saýyqtan aýlaq»^[11], – dep, musylman adamnyń bos sózden aýlaq bolatynyn meńzeıdi.

Altynshy: Aıtar sózdi oı eleginen ótkizý.

Aıtqan sóziń bireýge tiken bolyp qadalmaý kerek. Ekinshi bir adamnyń aryna, namysyna, rýhanı jarasyn ashatyn sózderden aýlaq bolǵanyńyz abzal. Paıǵambarymyz (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) bul jaıynda:

الْمُسْلِمُ مَنْ سَلِمَ الْمُسْلِمُونَ مِنْ لِسَانِهِ وَيَدِهِ

«Naǵyz musylman basqa bir musylmanǵa qolymen, tilimen zııan keltirmeıdi»[12], – degen.

Jetinshi: Májilistegi izettilik.

Otyrysta senen jasy úlken, ilimdi, qurmetti adam otyrsa, ruqsatpen sóılegeniń durys bolady. Ondaı adamdar sóılegen kezde sózin bólý, nemquraılyq tanytý ádepsiz amaldardan. Paıǵambarymyz (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) úlkenderdi qurmetteý týrasynda:

لَيْسَ مِنَّا مَنْ لَمْ يَرْحَمْ صَغِيرَنَا وَيُوَقِّرْ كَبِيرَنَا

«Kishilerimizge meıirimdi bolmaǵan, úlkenderimizge qurmet kórsetpegen adam bizden emes»[13], – deıdi. Qazaq naqyldarynda bul týrasyda: «Ata turyp ul sóılegennen bez, ana turyp qyz sóılegennen bez», – degen.

Segizinshi: Sóılegende kúlimdeý.

Kúlimdeýdiń sıqyrly kúshi bar. Kúlimdeý – adam balasyna materıaldyq ta, fızıkalyq ta qıyndyǵy joq dúnıe. Kúlimdeý – ishki dúnıemizdiń syrtqa kórinis berýi. Kúlimdep júrgen adam eshqandaı shyǵynǵa ushyramaıdy. Kúlimdeý az ǵana ýaqytty alady, biraq keıde máńgilikke este qalýy múmkin. Paıǵambarymyzdyń (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn): «Din baýyryńnyń júzine kúlimsireýiń – sen úshin sadaqa»[14], – degen hadısi bar.

Toǵyzynshy: Tildiń tazalyǵy.

Til arqyly adam ımanǵa kelip, kálımá sháhádát aıtyp, musylman bolsa, sol til arqyly onyń lastyǵy sebepti kúnáǵa batady. Paıǵambarymyz (Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) múbarak hadısinde:

مَنْ كَانَ يُؤْمِنُ بِاللهِ وَالْيَوْمِ اْلآخِرِ، فَلْيَقُلْ خَيْرًا أَوْ لِيَصْمُتْ

«Kimde-kim Allaǵa jáne aqyret kúnine ıman keltirgen bolsa, onda qaıyrly sóz aıtsyn ıakı úndemesin»[15], – degen. Sol sebepti ár musylman eki eli aýyzǵa tórt eli qaqpaq qoıa bilgen abzal. Óıtkeni, adamnyń sóıleý máneri onyń qanshalyqty mádenıetti adam ekenin kórsetedi.