SOFY ATAMYZDYŃ SONY TÁLIMDERI
Adaldyqty tanı bilgenniń abyroıy artady.
Al ony saqtaı bilgenniń adamgershiligi asqaqtaıdy.
*
Ózińniń ózińnen ədiletti izdep tabýyń – ózgeniń ózegin qabýdan əldeqaıda qıyn.
*
Əlemniń búkil qyzyǵy da, shyjyǵy da bir adamnyń ishinen tabyla beredi.
* * *
Jurtty oılanta bilýden óter qudiret joq.
* * *
Syılyqtyń bəsi usynǵan ıesimen qundy.
* * *
Kómekeıi búlkildegenderdiń bəri sheshen bolmaıdy.
Kóptiń ústinen zirkildegenderdiń bəri kósem bolmaıdy.
* * *
Ədilettilikti əlemniń bar qazynasyna da satyp ala almaısyń.
* * *
Namystynyń tynysy tarylmaıdy.
* * *
Ana tilinde əserlene aqtarylǵan basshy danalyqtyń bulaǵynan sýsyndaǵanyn dəleldeıdi.
* * *
Jaqsy emes jamandyqtan jerimegen.
Ondaıdyń óri – alasa, tóri – tómen.
Ǵumyrdy jalǵandyqpen tozdyrǵansha,
Durys-aý kóz jumǵanyń jónimenen.
* * *
Jaqsy aıtylǵan ər sózdi jabyqtan
syǵalaǵan səýledeı sezinem.
* * *
Aryń taza bolsa, jyrtyǵyń da bútin.
Aryń shala bolsa, bútiniń de tyrtyq.
* * *
Ədiletti qorǵaǵandy úmiti jeteleıdi, armany asqaqtatady.
* * *
Aqıqattyń astarynan kir izdeý – ashyq kúngi aspanyńnan bult izdeýdeı ólermendik.
* * *
Ózińdi ózgelerge kiriptar etkiń kelmese, uıatyńdy uıyqtamas qaraýyl etip qoı.
* * *
Kemshiliksiz jannyń qasıeti de az bolar,
Arzanǵa umtylyp, yrdý-dyrdýǵa məz bolar.
* * *
Ózgeniń əlsizdigin baıqap qalsaq, qasqyr bolyp qabýǵa taıaýmyz. Ózimizdiń nasharlyǵymyzdy tanýǵa múldem baıaýmyz.
* * *
Arammen tapqan baılyǵy – qaltalynyń qaıǵysyna aınalady.
* * *
Jaqsy ataǵyń barsha baılyǵyńnan abzal.
* * *
Qupııany ashyp beretin de,
Aqıqatty jasyryp kómetin de – ýaqyt.
* * *
Óz zamandastaryna qaryz bolǵannan da, keleshegimen araz bolǵandy unatatyndar aramyzda akýla bolyp júıtkip júr.
* * *
Jınaǵan baılyǵyń ózińe qyzmet te etedi,
Ózińdi qul qylyp, qyzmet te etkizedi.
* * *
Altyny joq kezdiń altyn dəýirin sezbeppiz-aý.
* * *
Bıligi myqtynyń bıshigi de uzyn.
* * *
Baılyǵyń asqan saıyn tynyshtyǵyń qashady.
* * *
Altyny kóp bolǵanymen
Aqyly joq bolsa – sol kedeı.
* * *
Altyn sóılegen kezde, halqyń qulǵa aınalady.
* * *
Jeńbese de aıqasyp ótken ǵumyrdyń atyshýly ataǵy bolady.
* * *
Ómir men ólimniń arpalysyn úmittiń ulylyǵy jeńgizip,
Al usaqtyǵy kóngizip sheship beredi.
* * *
Ózgeniń qaıǵysyn kóterip ketý úshin óńgemizdiń qajyr-qaıratymyz mol-aq qoı. Biraq qaraılasar qolymyz tym sholaq qoı.
* * *
Qaýip-qaterimiz ben ýaıym-qaıǵymyz qansha bolsa, sonshalyqty kúıki kúı keshetinimizdi eskerip, solarmen kúresýdiń ornyna qaýipke úreı jamap, ýaıymǵa qasiretti qosyp alyp, jaýtań kózdi jaltaqtatýdan bir arylmaı kelemiz.
* * *
Kemshilikti dattaýda,
Shybyndaǵan attaımyz.
Jaqsylyqty maqtaýda,
Bir aýyz sóz tappaımyz.
* * *
Qateligińdi keshiretin, aqıqatyńdy ósiretin
Ýaqyttan asar qudiret bolmaıdy.
* * *
Jurttyń bərine súıkimdi bolyp kórinýden óter súıkimsiz tilek joq.
* * *
Maqtaǵanǵa emes, dattaǵanǵa qulaq asqan jan – sypaıy jan.
* * *
Ədil hannyń júregi basta bolar
Adal jannyń tilegi dosta bolar.
* * *
Minezsizge minez bitirem deseń,
At pen taqqa mingiz.
* * *
Sharýasyn tyńdyrǵannyń sharshaǵany sezilmes.
* * *
Ótirikshiniń denesin japqan terisinen shaıtannyń jymyn bildirmes órisi bastalady.
* * *
Izgilik izdep, súıispenshilikke súıengen jannyń ajaly alystaı beredi.
* * *
Baısyz əıel saı jaǵalaǵysh.
* * *
Arym – barym edi. Búgin jerbaýyrlata eńiretken zarym boldy.
* * *
Kúlip turyp,
Kúıinersiń keıde sen.
Jylap turyp,
Súıinersiń keıde sen.
* * *
Birin biri jek kórgen jandar birin biri jep tynady.
* * *
Jahildiń dattaǵany da – maqtaǵany,
Nadannyń maqtaǵany da – dattaǵany.
* * *
Bireýdiń shekpeninen shyqqannan góri ózińniń shemenińniń sherin uqqan əldeqaıda artyq.
* * *
Mingenińdi aýystyrsań da,
Minezińdi aýystyrma.
* * *
Sypaıygershiliktiń jińishke súrleýinen adamgershiliktiń keń dańǵyly bastalady.
* * *
Ózgeni saǵan dattaǵan jan
Seni de ózgege maqtamaıdy.
* * *
Jeldi saýdalaǵan, eldi de, jerdi de saýdalar.
* * *
Bir-aq ret keler ómirde eki týý bolmasa, uıatyńnan san mərte ólýdiń qajeti qansha.
* * *
Ózgeniń ókinishine kúıine bilgen jan,
Kúrsinip turyp ta súıine biledi.
* * *
Qoıshysy qorqaq qotanǵa qasqyr shapqysh.
* * *
Batyldyqtyń baǵasy qymbat.
* * *
Ótirik ótirikti súıreı týar,
Shyndyqty shyryldatyp túıreı týar.
* * *
Birińdi, qazaq, biriń jaý kórseńder, istiń bəri – daý.
* * *
Ózgeniń qaıǵysyn kóterip ketý úshin óńgemizdiń qajyr-qaıratymyz mol-aq qoı, biraq qaraılasýymyz az-aý.
Sofy SMATAEV