ShIǴA ShYǴARǴAN ShYRǴALAŃ

01 jeltoqsan 2023 1316 0
Оqý rejımi

Imam Malıktiń zamandasy, hadıs ǵalymy Shaǵbı: «Ýa, Malık! Men barlyq adamnyń tabıǵatyn zerttedim. Mynalar sııaqty aqymaq eldi kórmedim. Bul janýar keıpinde bolsa esek, qus beınesinde bolsa quzǵyn bolar edi», – dep shıǵalardyń bolmysy jaıly oı bólisken eken. Ǵalymdar bul aǵymnyń tarıh sahnasyna shyǵýyn saıası sebeptermen, sonyń ishinde Abdýlla ıbn Sábá esimdi ıahýdımen baılanystyrady. Al keıbir ǵalymdar halıfa saılaýdaǵy basty úsh kózqarastyń shyǵýymen baılanystyrady. Qalaı bolǵanda da shıǵa aǵymy tarıhta birneshe tarmaqqa bólinip, saıası maqsatyna baılanysty ataýyn shekpen sııaqty almastyryp kelgen. Shıǵanyń sahabalar salǵan sara jolǵa teris ekenin kórsetetin aqıdalyq, fıqhı jáne tarıhı kózqarasyn basty tórt máselemen túsindirýge bolady.

Birinshisi, bılik (ımamat). Sadyq Rohanıdan shıǵa aqıdasyndaǵy on eki ımamnyń kózqarasyn moıyndamaıtyn adam jaıly suraǵanda ol: «Imamdyqtyń (shıǵa basshylary) paıǵambarlyqtan dárejesi joǵary. Dinniń kemeldenýi de musylmandar ámirshisi Álı ımamnyń basshylyqqa kelýimen boldy. Sondyqtan on eki ımam máselesine ıman etpegen adam kápir kúıinshe óledi», – degen. Bul – shıǵany áhli súnnet jolynan bólip shyǵarǵan basty másele. Áhli súnnet ýál jamaǵat ǵalymdary halıfa, ıaǵnı basshylyq saılaý nemese taǵaıyndaý arqyly júzege asady degen. Paıǵambarymyzdan (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) keıin tórt halıfanyń bılikke kelýi osy júıe boıynsha bolǵan. Shıǵa aqıdasynda Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ımamatqa (halıfalyqqa) Álı bın Ábý Tálipty tańdaǵan. Álıden keıingi bılik (ımamat) te onyń urpaǵynyń tizgininde qalýy tıis. Bul áýletten basqaǵa bılik ótpeýi kerek. Shıǵa seniminde ádil halıfalar Ábý Bákir, Omar jáne Osman bıligi sharıǵat boıynsha zańdy bolǵan joq. Qala berdi, olar (Ábý Bákir, Omar jáne Osman) Álıden bılikti kúshtep tartyp alǵan. Mine, bul – shıǵa aqıdasy.

Buǵan dálel retinde Hým sýy janyndaǵy oqıǵa hadısin alǵa tartady. Hým – Mekke men Mádına ortasyndaǵy jer. Hadıs ımam Ahmed, Ibn Mája, Buharı jáne Múslım eńbekterinde bar. Mádınaǵa qaıtyp kele jatqan musylmandar Hýmǵa kelip aıaldaıdy. Iemen ǵazaýatynda Álıden dórekilik kórgen Býraıda esesin almaq bolyp, sol jaǵdaıdy Paıǵambarymyzǵa aıtady. Sonda Alla elshisiniń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) múbárak júzi túnerip: «Men senderge jandaryńnan da artyq qadirli emespin be?» – deıdi. Jurt: «Iá, solaı», – desedi. Sonda Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Kim meni jaqsy kórse, Álıdi de jaqsy kórsin», – degen eken. Bul hadısti shıǵa aǵymy: «Men kimge basshy bolsam, Álı de soǵan basshy», – dep túsinedi. Imam Baıhaqı (Alla ony raqym etsin) «Iǵtıqad ýa hıdaıat ılá sabıl rashad» atty eńbeginde bylaı jazady: «Mýálá (jaqsy kórý) hadısiniń mátininde Paıǵambardan keıingi bılik Álıge kóshedi degen maǵyna joq. Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) mundaǵy aıtpaq oıy, hadıstiń bizge jetken tizbekterine súıensek, hazireti Álıdiń qasıeti jaıly. Oqıǵa bylaı bolady. Iemen joryǵyna hazireti Álıdi (Alla oǵan razy bolsyn) attandyrady. Ǵazaýattan keıin Álıdi tym qatal dep shaǵymdanýshylar kóbeıedi. Sonda Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Álıdiń qasıetin jáne óziniń oǵan degen erekshe súıispenshiligin adamdarǵa aıtyp, Álıge (Alla oǵan razy bolsyn) degen óshpendilik bolmaýyn eskertti. Sóıtip «Meni jaqsy kórseńder, Álıdi de jaqsy kórińder» dedi.

Birde Álıdiń nemeresi Hasan ıbn Hasanǵa (Alla oǵan razy bolsyn) bir kisi: «Alla elshisi Álıge qatysty: «Men kimniń basshysy bolsam, Álı sonyń basshysy» dep aıtqan joq pa?» – deıdi. Sonda ol: «Alla elshisi bul sózimen bılikti, el basqarýdy meńzegisi kelse, namaz, zeket, Ramazan orazasy jáne qajylyq paryzdaryn anyq jáne dálme-dál aıtqandaı, bul máseleni de astarlamaı ashyq aıtar edi. Paıǵambarymyz adamdarǵa: «Bul (Álı) – menen keıingi senderdiń basshylaryń. Onyń aıtqan buıryǵyna qulaq salyńdar jáne múldiksiz oryndańdar», – dep aıtar edi», – degen eken.

Ekinshisi, ısmet. Bul – kúná ataýlydan tazalyq. Shıǵa aǵymynda on eki ımam degen túsinik bar. Olar – musylman álemine bılik júrgizetin tulǵalar. Alǵashqysy – Álı ıbn Ábý Tálip. Sońǵysy – Muhammed ıbn Hasan. Ol – Mahdı. Shıǵa kózqarasy boıynsha, osy on eki ımam (basshy) kúná ataýynan pák. Dálel retinde olar: «...Ýa, Paıǵambar otbasy! Alla senderdi nastyq ataýlydan tolyq aryltyp, ábden tazartyp, pák etýdi qalaıdy» degen aıatty («Ahzab» súresi, 33-aıat) qoldanady. Alaıda, Quran men súnnet kúnádan pák tek paıǵambarlar ekenin aıtady. Paıǵambarlardan basqa sahaba da, tabıǵın de, áýlıe de qatelesedi jáne kúná jasaýy múmkin. Kúnádan pák bolýy – tek paıǵambarlarǵa tán qasıet. Mine, bul – álhi súnnet ýal jamaǵat aqıdasy.

Úshinshisi, súnnet. Áhli súnnet pen shıǵa aqıdasy Qurannan keıingi ekinshi sharıǵat kózi súnnet dep biledi. Shıǵa aqıdasy boıynsha súnnetke Paıǵambar (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) sózinen bólek on eki ımamnyń oı-pikiri, ıjtıhady da kiredi. Negizinde hadısterdi jetkizgen birinshi býyn sahabalar bolatyn. Alaıda shıǵa aǵymy barlyq sahabanyń jetkizgen hadısin moıyndaı bermeıdi.

Tórtinshisi, sahabalardyń mártebesi. Olar da – pende. Demek olardyń qatelesýi, kúná jasaýy – zańdylyq. Sahabalar ádil, taqýa jáne dindi ustanýy men ómir salty túzý bolǵandyqtan, Quran jáne súnnetti bizge jetkizgen. Sondyqtan sahabalar sózi – Quran jáne hadısten keıingi sharıǵattyń qaınar kózi. Tipti sahabalar arasyndaǵy qarama-qaıshylyq oqıǵalarǵa ıjtıhad jasady dep qaraımyz.

Shıǵa aǵymy sahabalardy ádil, pasyq jáne munafıq dep úshke bóledi. Shıǵanyń radıkaldy tarmaqtary sahabalardy kúpirlikpen aıyptaýǵa deıin barady. Tipti olar Paıǵambar jubaılary men sahabalarǵa til tıgizedi. Mysaly, shıǵa aǵymynyń sheıhy Taqıýddın Ibrahım ıbn Álı Amalı «Mısbah» atty kitabynda hazireti Álı aıtqan duǵa dep Ábý Bákir men Omarǵa (Alla olarǵa razy bolsyn), olardyń qyzdary Aısha men Hafsa analar jaıly aýyr sózder jazady. Ol duǵanyń sońy: «Ýa, Alla! Ábý Bákir men Omarǵa, qyzdary Aısha men Hafsaǵa tozaqta adamdar shoshıtyndaı azap ber», – dep aıaqtalady. Árıne, bul – hazireti Álıdiń emes, shıǵa aǵymynyń sózi.

Sondaı-aq Iaqýb Kýlaını «Raýda» kitabynda Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) baqılyq bolǵan soń hazireti Ábý Bákirge baıǵat etý oqıǵasyn jazady. Bul oqıǵany eki sahaba arasyndaǵy áńgime retinde keltirgen. Parsy sahaba Salman men hazireti Álı áńgimesi dep jazady. Meshittegi baıǵatty aıta kele eń birinshi baıǵat etken qaýsaǵan qarııa boldy deıdi. Salman ol qarııany buryn-sońdy kórmegenin aıtady. Ol eńirep shyǵyp: «Saǵan baıǵat etetin kúndi kórgenime shúkir», – dep etegi jasqa toldy deıdi. Sonda haziret Álı: «Ol – qarııa keıpindegi Allanyń dushpany Ibilis edi», – deıdi». Álı Nabatı «Syrat Mustaqım» atty kitabynyń eki taraýyn musylmandardyń anasy Aısha men Hafsany qaralaý jáne jamandaýǵa arnaǵan. Mundaı aqıda adamdy dinnen shyǵarady. Óıtkeni Ábý Bákir men Omar jaıly kelgen hadısterge súıene otyryp, áhli súnnet ýal jamaǵat ǵalymdary Ábý Bákir men Omarǵa til tıgizýdiń kúpirlik ekenin aıtqan. Al Quran Kárimde hazireti Aısha men Hafsa jaıly «Paıǵambardyń jubaılary», «musylmandardyń analary» delingen. Sondyqtan Paıǵambarymyzdyń  (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) jubaılary jaıly jaman sóz aıtý Quranǵa qarsy shyǵý, Alla elshisiniń ar-namysyna qol suǵý bolǵandyqtan, adamdy ımannan aıyrady.

Qoryta aıtqanda, Qazı Ǵııad (Alla ony raqym etsin): «Imamdar (shıǵa basshylary) paıǵambarlardan abzal degen sózi úshin shekten shyqqan rafıdılerdi dinnen shyqty dep kesip aıtamyz», – degen. Ibn Kasır (Alla ony raqym etsin): «Muhammed – Allanyń elshisi. Onymen birge bolǵan múminder kápirlerge tym qatal, al ózara sondaı meıirban. Olardyń árkez rýkýǵ jasap, sájdege jyǵylyp, Allanyń sheksiz raqymy men razylyǵyn tilegenin kóresiń. Olardyń belgisi – júzindegi sájde izi men ıman nury...» («Fath» súresi, 29-aıat) aıatyna ımam Malık súıenip, sahabalarǵa óshpendilik kózqarastaǵy rafıdı (shıǵa) aǵymyna kúpirlik úkimin bergen», – deıdi. Qurtýbı (Alla ony raqym etsin): «Malık óte durys aıtqan ári aıatty dál tápsirlegen. Kimde-kim sahabanyń birine til tıgizetin bolsa, álemderdiń Rabbysyna qarsy bolyp, musylmandardyń sharıǵatyn joqqa shyǵarǵany», – degen.

Imam Malık (Alla oǵan razy bolsyn): «Sahabalardy balaǵattaǵan top áý basta Paıǵambarǵa til tıgizbek bolǵan. Alaıda munysynan túk shyqpaǵan. Jurt Paıǵambar jaıly: «Ol jaman adam bolǵan eken. Izgi adam bolsa, aınalasyna izgi joldastar toptasatyn edi», – degen oı qalyptastyrý úshin sahabalarǵa til tıgize bastady», – deıdi. Ábý Hamıd Ǵazalı (Alla ony raqym etsin): «Shıǵa aǵymy Jaǵfar bın Muhammedtiń sózi dep mynany aıtady: «Qurban bolaıyn dep turǵan Ismaılge málim bolǵan jaıt Allaǵa aıan emes edi». Bilimsizdik jáne qubylý Allaǵa tán qasıet retinde kórsetilgendikten, mundaı sóz – ashyq kúpirlik», – deıdi (Mustafa, 1-tom, 110 bet). Saıasat jáne óshpendilik nátıjesinde týyndaǵan shıǵa shyǵarǵan shyrǵalań sharıǵat adamdy ımannan aıyrady, Quran qundylyqtarynan alystatady.

 

Tólebı DÁDILULY,

Almaty qalasynyń bas ımamy

«Munara» gazeti, №19, 2023 jyl 

 

Pіkіrler Kіrý