ShARIǴATTA ÚSh TÚRLI BAILYQ BAR

11 qarasha 2024 360 0
Оqý rejımi

Sharıǵatta úsh túrli baılyq túsinigi bar:

1) Qaıyr suraýǵa bolmaıtyn, biraq zeket alýǵa bolatyn baılyq túri. Buǵan – bir kúndik ishim-jemi bar jáne ǵaýrat jerlerin jaýyp turatyn kıimi bar kisi jatady. Bir kúndik asy bar kisiniń tilenýi haram, al biraq zeket berýshiniń bergen zeketin alýyna bolady, sebebi kedeı. Alaıda, bir kúndik ishim-jemi bar bolǵandyqtan, múldem eshteńesi joq kisige qaraǵanda baı, sol sebepti tilenýine bolmaıdy. Zeket pen pitir sadaqasyn alýyna bolady. Alla elshisi (s.a.ý.) bir sózinde: «Kim qaıyr tileýge muqtaj bolmasa da, tilenshilikpen aınalyssa, ol ózi úshin tozaq shoǵyn kóbeıtken bolady» dep aıtady. Qasyndaǵylar: «Ýa, Rasýlallah! Tilenshilikti haram qylar mólsher qansha?» dep suraıdy. Alla elshisi (s.a.ý.): «Túski as pen keshki asqa jetetindeı mólsher» dep jaýap beredi[1].  

2) Tilenýge de, zeket alýǵa da bolmaıtyn, kerisinshe, pitir sadaqa berýge jáne qurban aıtta qurban shalýǵa mindetti bolatyn baılyq túri. Buǵan – negizgi qajettiliginen artyq «nısab mólsherine» jetip turǵan dúnıe-múlki bar kisi jatady. Mysaly, eki kóligi bar adam, bir kóligin ózi minse, ekinshi kóligi qajettiliginen artyq degen sóz, sondyqtan eger ol kóliktiń quny nısab mólsherine jetip tursa, ol kisi pitir sadaqa berýi tıis jáne qurban aıtta qurban shalýy kerek.

3) Zeket beretin deńgeıdegi baılyq túri. Buǵan – nısab mólsherine jetetin aqshasy, altyn, kúmisi nemese saýda zattary, ıakı, nısabqa jetetin sáıma úkimindegi maldary bar dáýletti kisi jatady. (Sáıma mal – ónip, ósýi úshin jyldyń kóp ýaqytyn qyrda jaıylyp ótkizgen maldar)[2]. Paıǵambarymyz (s.a.ý.) bir hadısinde: «Baıdyń zeket alýy haram» dep aıtady. «Baı dep kimdi aıtamyz?» dep suraıdy qasyndaǵylar. Sonda Alla elshisi (s.a.ý.): «kimniń eki júz dırham aqshasy bar bolsa, sol baı» degen eken.

 Ánýar Imam-Musa

 

[1] Ábý Dáýid: «Súnán»; Imam Ahmed: «Músnád». Sahıh.
[2] Imam Máýsýlı: «ál-Ihrtııar lı tálılıl Muhtár».

 

Pіkіrler Kіrý