Sharıǵat boıynsha qyz aıttyrý jáne quda túsý ádebi

12 maýsym 2021 14159 0
Оqý rejımi

Eki jas bolashaq jar retinde bir-birin tańdaǵannan keıin ýaqytty kóp sozbaı otaý kóterýge qam jasaý qajet. Halqymyzdyń salt-dəstúri boıynsha, kóbinese úılenýdiń aldynda eki jaqtyń kelisimin alý úshin, əri toıǵa daıyndalý maqsatymen eń birinshi quda túsip, qyzdy aıttyrý salty oryndalady. Buǵan dinimiz boıynsha da ruqsat etilgen. Biraq Islam dini qyz aıttyrý kədesiniń shyǵynsyz iske asqanyn qup kórgen. Musylmandyq salt-dəstúrine kóz júgirtkenimizde qyzdy aıttyrýdyń birneshe túrin kezdestiremiz. Kelesi taqyrypshalardan qyz aıttyrý erejeleriniń ózi halqymyzdyń ədet-ǵuryptaryna aınalǵan musylmandyq dəstúr ekenin kóremiz.

1. Qyzdy ata-anasynan suratý.

Jigit jaǵy qalaýy túsken boıjetkenniń ata-anasynan baryp qyzyn suraıdy. Paıǵambarymyz da (s.ǵ.s.) Aısha anamyzben (r.a.) úılenerde haziret Əbý Bəkirdiń (r.a.) ózinen suraǵan. Elimizdegi qyz aıttyrý dəstúri de kóbinese osy túrde ótedi.

2. Qyzdyń ózine usynys bildirý.

Úılený týraly usynys qyzdyń tikeleı ózine jasalsa da aǵattyǵy joq. Mysaly, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Úmmú Sələmə anamyzben (r.a.) úılenerde tikeleı ózine tilegin bildirgen. Úmmú Sələmə anamyz usynysyn qabyl alyp, nekelerin qıdyrǵan.

3. Qyzdyń ata-anasy nemese jaqyndarynyń jigitke qolqa salýy.

Buny Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısin jınaqtaǵan kitabynda Imam Buharı: «Kisiniń qyzyn nemese qaryndasyn turmysqa berý úshin jaqsy adamdarǵa óziniń usynys jasaýy» dep ataǵan. Haziret Omar (r.a.) qyzy Hafsanyń (r.a.) kúıeýi qaıtys bolyp jesir qalǵanda aldymen Osman ıbn Afýanǵa usynys jasaıdy. Osman «Oılanyp kóreıin» deıdi. Bir kún ótken soń: «Men onymen otaý qura almaıtyn sııaqtymyn», – deıdi. Odan keıin haziret Omar haziret Əbý Bəkirge baryp: «Qyzymdy sen al. Hafsany saǵan bereıin», – deıdi. Əbý Bəkir bul usynysqa jaýap qatpaıdy.

Erteńinde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Hafsa anamyzdy aıttyrady. Haziret Omar bul usynysqa qýana kelisimin berip, olardy úılendiredi. Sondaı-aq, Quran kərimde de «Qasas» súresiniń 27-28-aıattarynda Musa paıǵambardyń (ǵ.s.) Mədıan degen jerde qoılaryn sýǵara almaı turǵan eki qyzǵa jərdem etkeni aıtylady. Qyzdar úılerine kelgen soń ózderine kómektesken kisi jaıly əkelerine baıandaıdy. Sonda qyzdardyń əkesi Musa paıǵambarǵa (ǵ.s.) qyzdarynyń bireýin usynyp úılendiredi. Osy oqıǵalardan kórip otyrǵanymyzdaı, minez-qulqy jaqsy, senimdi kisilerge qyz jaǵy da usynystaryn aıtyp, eki jastyń qosylýyna muryndyq bolýy dinmen quptalǵan.

QUDA TÚSÝ

1. Qyzǵa quda túsip kelgenderdi jaqsy qarsy alý.

Musylmandyq ədepterdiń biri – úıine quda túse kelgen kisilerdi qurmetpen qarsy alý. Sondyqtan úı egesi osy ədepti saqtap, qyzyn kelindikke surap, tórine shyqqan adamdardyń əreketin qalamasa da, onysyn sezdirmeı, kóńilderine keletin dóreki sóz aıtpaı, sypaıy túrde, shyǵaryp salý da saltymyzdyń biri. Əleýmettik jaǵdaılary tómen nemese jany qalamaıtyn kisiler qyzdaryn aıttyryp kelgende, «Sender ne betterińmen kelip otyrsyńdar», «Meniń qyzymdy aıttyrýǵa dətteriń qalaı barady?!» deıtin ədepsiz sózdermen oń nıetpen kelgen kisilerdiń kóńilin qaldyrý musylmandyq sıpatqa jaraspaıdy.

Eger quda túsýshilerge qyz berýdi qalamasa, muny astarly sózben, «Jaqyndarmen aqyldasyp kóreıik», «Qyzymyzdyń ózi buǵan ne der eken?» degen sekildi qashyrtpa jaýappen isti jyly jaýyp shyǵaryp salǵany durys.

2. Quda túsýshilerge tez arada jaýap berý.

Qyz jaǵynyń taǵy bir eskeretin məselesi – quda túsýshilerge ýaqytty kóp sozbaı bir jaýabyn berýi shart. «Naqty jaýabymyzdy aıtpaı qoıa turaıyq. Múmkin taǵy basqalar da quda túsip qalar. Eger basqa eshkim quda túspese, kelise salarmyz» degen baqaıeseptikke salynyp, qarsy jaqty kúttirip qoıý kisi aqysyna qol suqqanmen birdeı. Sondyqtan qarsy jaqty kóp sarsyltpaı, óz oılaryn tez arada aıtqan jón.

3. Aıttyrylǵan qyzǵa quda túsip barmaý.

Islam dini boıynsha, aıttyrylǵan qyzdan syrǵa taqqan jaq bas tartpaıynsha nemese qyz jaq qudalyqty buzbaıynsha, quda túsip barýǵa jol berilmeıdi. Eger birinshi quda túsýshilerdiń usynysy qyz jaǵynan qabyl alynbasa, ekinshi jigittiń quda túsýine bolady. Qoǵamnyń aýyzbirshiligi men tynyshtyǵyn oılaǵan ardaqty elshi Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.) bul jaıynda hadısinde bylaı degen: «Eshbiriń musylman baýyry aıttyrǵan qyzǵa sóz salmasyn. Tek alǵash aıttyrǵan adam usynysynan bas tartqan jaǵdaıda nemese ózi ruqsat bergen jaǵdaıda ǵana sóz salýǵa bolady».

4. Qyzdy aıttyrýdy jarııa etpeý.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qyzdy aıttyrýdyń jasyryn jasalýyn tapsyrǵan. Muny hadısinde: «Qyz aıttyrýdy qupııa saqtańdar», – dep baıandaıdy. Bulaı jasaýdyń birneshe paıdasy bar. Birinshiden, aýyl aımaqta ósek jaıylýynyń aldyn alady. Eger qyz jaq kelisim bermese, onda jigit jaqtyń abyroıy tógilgendeı bolýy da múmkin. Quda túsýshilerdi kóre almaıtyndar úshin bul ósek taratýǵa taptyrmas múmkinshilik.

Muny jurtqa taratyp el aldynda kúlki etýge baryn salatyndar da bar. Ekinshiden, eger quda túsýshilerdi kúndeýshiler bolsa, qyz jaǵyna baryp olardyń usynysyn qabyldamaýy úshin neshe túrli jala jabýy da yqtımal. «Saqtyqta qorlyq joq» dep, qyz jaq naqty kelisimin bergenshe isti jarııa etpegen jaqsy.

5. Úılený úshin qyzdyń kelisimin alý.

Qyzyna quda túsip kelgende, ata-ana qarsy jaqqa jaýaptaryn berý úshin mindetti túrde qyzymen aqyldasýy qajet. Qyzdyń pikirin bilgen soń ǵana quda túsýshilerge ózderiniń jaýabyn aıtady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Jesir əıel usynysty qabyl etpeıinshe, al jas qyzdyń rızashylyǵy alynbaıynsha, əıelderdi nekelestirmeńder», – degen. Jesir əıeldi úılendirý mindetti túrde onyń «Kelisemin» degen sózinen soń ǵana iske asady. Ol usynysty qabyl alǵanyn ózi bildire alady.

Al, oń jaqta otyrǵan boıjetkender mundaı sózdi aıtýdan qymsynatyndyqtan, úlkender jaǵynyń suraǵyna úndemeýi nemese kúlimsireýi onyń keliskenin bildirgeni dep qabyldanady. Iaǵnı neke qııý úshin qandaı jaǵdaıda da əıel zatynyń kelisimi bolýy tıis. Sebebi, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir sahabanyń qyzynyń kelisimin almastan qıdyrtqan nekesin buzǵan.

Haziret Omar (r.a.) da bul jaıynda bylaı degen: «Qyzdaryńdy qınap úılendirmeńder. Olar da sender sekildi jaqsy men ədemini qalaıdy». Sondyqtan «Meniń aıtqan adamyma turmysqa shyǵasyń», «Aıttym bitti, soǵan kúıeýge tıesiń» dep, qyzdy kúıeýge erkinen tys berý eshqashan durys kelisim dərejesinde qabyldanbaıdy.

6. Quda túsý nekelesý emes.

Halqymyzda quda túsilgen qyzǵa belgi retinde syrǵa taǵý salty bar. Bul eki jaqtyń keliskenin bildiretin nyshan. Biraq – quda túsýdiń esh ýaqytta nekelesken bolyp sanalmaıtynyn umytpaý kerek. Sondyqtan quda túsip, quıryq-baýyr jelinse de, nekesi qıylmaıynsha, jigit pen qyzdyń eshkim joq jerde jalǵyz qalýlaryna jol joq. Sebebi, quda túsý olardyń úılengenin bildirmeıdi.

Bul jaı ǵana eki jaqtyń eki jasqa shańyraq kóterýine kelisim berýi. Adam balasy pendeshilikpen ýədesinen taıyp ketýi múmkin. Sondyqtan osyny eskere otyryp, neke qıylyp, dinimiz boıynsha eki jasqa erli-zaıypty degen úkim taǵylmaıynsha, eki jaqtyń da saqtyqpen əreket etkeni abzal.

Pіkіrler Kіrý