SENI ÓLTIRGELI KELGEN SENDE TIRILSIN
Islam áleminen jetilip shyqqan eń kúshti quqyqtanýshy, Hanafı mázhábiniń kóshbasshysy Imam Aǵzam Ábý Hanıfa Haziret ǵalym óte abzal tulǵa bolatyn. Ómir súrgen kezinde onyń joǵary qasıetterin biletinder men oǵan laıyqty orny men mártebesin bergender bolsa da, ony qyzǵanyp, kóre almaǵan dushpandary da bolǵan. Mine, sol dushpandarynyń bireýi bir kúni qyzǵanyshy men keginen jarylatyndaı bolyp, sheginen shyǵyp, esh sebepsiz Imam Aǵzam Ábý Hanıfany shapalaqpen urdy. Ábý Hanıfa Haziret oǵan qarap turyp, ol esh kútpegen myna sózin aıtady:
– Seniń shapalaǵyńdy shapalaqpen qaıtarsam, seniń bul áreketińniń jazasyn bere alamyn, buǵan kúshim jetedi de. Biraq bulaı jasamaımyn.
Seni jazalasyn dep, halıfaǵa shaǵymdanatyn bolsam, ony da isteı alamyn. Biraq istemeımin.
Maǵan jasaǵan bul jamandyǵyńdy Allah Taǵalaǵa shaǵymdanyp, aıtsam da bolady. Biraq muny áste istemeımin.
Mahshar kúni senen meniń óshimdi qaıtarsyn dep Allahqa minájat qylyp, suraı alamyn. Biraq sol úreıli de qorqynyshty kúnde seniń osynshalyq qıyn jaǵdaıǵa dýshar bolýyńdy qalamaımyn.
Dál qazir, qııamet kúni bolyp, bul aıtqan sózderim sen týraly shaǵymdaný dep qabyldansa, ileshala sózimdi ózgertip, Allah Taǵalaǵa jánnatqa sensiz kirýdi qalamaǵanymdy aıtar edim».
Álgi kek saqtaǵysh, qyzǵanshaq adam marhamatqa toly bul sózderdi estip, qatyp qalǵandaı boldy. Ábý Hanıfanyń shapqat pen marhamatqa toly árbir sózi ata-ananyń balasyna degen sheksiz marhamaty men mahabbatynyń mysalyndaı edi.
Názik rýhty Ábý Hanıfa Hazirettiń bul ustanymyna qaraǵan júregi qatty adamnyń kóńiliniń astan-kesteni shyqty. Biraz ýaqyt rýhanı tolqyndar men ıirimderdiń ortasynda qalǵan bul adamnyń júregindegi kek pen dushpandyq, ashý sezimderi erip, joıyldy. Sóıtip, qas qaǵym sátte júreginde erekshe mahabbat esigi ashyldy. Biraz buryn qyzǵanyshynan jarylyp, shabýyldaýǵa deıin barǵan ol adam ketip, ornyna jasaǵan kórgensizdigine ókinip, Imam Aǵzamdy jan-tánimen jaqsy kóretin basqa bir adam kelgendeı boldy.
Ábý Hanıfa Haziret bul áreketimen hám ózin óshpendilik pen kek alý otynan qutqardy, hám ózine dushpandyq jasaǵan adamdy tynyshtyqqa toly kóńil saraıynda qonaq qylý abzaldyǵyn kórsetti.
Bir ǵalym bylaı degen eken: «Eger saǵan dushpan bolǵandy jeńe alatynyńdy bilseń, bul kúshińniń shúkirligi retinde ony keshir!».
Mine, Imam Aǵzam Haziretiniń hıkmetke toly sózderin estip, beıne-bir erip, jibigen dushpany ile-shala sol múbárak adamnyń qolyna jabysyp, keshirim surady. Ábý Hanıfa Haziret ony baıaǵyda keshirgenin, sol sebepti Allah Taǵalanyń da ózderin keshiredi dep úmittengenin aıtty. Óıtkeni ol múbárak kisi adamdardy keshire otyryp, Allahtyń keshirimine laıyq bola bilýdiń qaıratynda bolatyn.
Bul qıssadan alynatyn alǵashqy ári eń úlken sabaq – adamdarmen jasasqan mámilelerinde, qarym-qatynastarynda qarapaıymdylyq pen barynsha keshirimdi bolýǵa tyrysý kerek ekenin uǵyný. Eger Imam Aǵzam Haziret álgi adamnyń shapalaǵyn jegende nápsisine jeńilip, dál sondaı qarsylyq kórsetse nemese:
– Sen meni tanısyń ba? Meniń kim ekenimdi bile-misiń? – dep, tákapparlyq pen maqtanshaqtyq sezimderine boı aldyryp, qatty sóılese, onda bul sózderi álgi adamǵa esh áser etpeı, kerisinshe, onyń nápsisin qozdyryp, kegi men óshpendiligin odan ary arttyratyn edi.
Bul máseleniń ekinshi bir tusy – kúshi bola tura ósh almaý álsizdik pen qorqaqtyq emes. Adam kúshi joq kezinde onsyz da qolynan túk kelmeıdi. Sondyqtan negizgi erekshelik pen abzaldyq – paıǵambarlar men ýáli (áýlıe) quldar sııaqty kúshi bar bola tura keshire bilý.
Máýláná Rýmı kúnáharlardy jaraly qus sııaqty baǵalap, olardy emdeý úshin óziniń kóńil saraıyna bylaı dep shaqyrady:
«Kel! Kel! Ne bolsań da, kele ber! Kápir, májýsı ne putshyl bolsań da kel! Bizdiń dárgahymyz (Islam) úmitsizdik dárgahy emes. Júz ret táýbeńdi buzsań da kel!..»
Bul rahmet úndeýi qandaı jaǵdaıda bolsa da Allahtyń barlyq quldaryn shyn baqyt dámin tatýǵa, shyn abzaldyq pen qasıetti uǵynýǵa jáne Islamnyń jaıdary kelbetin tamashalaýǵa shaqyrý bolyp tabylady.
Ekinshiden, mazlumnyń/zulymdyqqa ushyraǵan adamnyń eń úlken, eń kúshti qarýy – duǵa. Joǵarydaǵy qıssada Ábý Hanıfa Haziret bul qarýyn aldyndaǵysyn joıyp jiberetin qarǵys retinde qoldanýdyń ornyna onyń júregindegi kek pen óshpendilikti ysyryp tastaıtyn qarý retinde qoldanǵan. Shynynda, ol kórsetken bul sezim men salmaqty ustanym is júzindegi duǵa retinde aldyndaǵysynyń kóńilin aýlaǵan, aqyry bul oqıǵa ekeýiniń de jaqsylyǵyn kórsetti.
Sonymen qatar mynany da aıtyp ótken jón: Adamgershiligi mol, qasıeti joǵary adamdar árqashan túrli sebeptermen dushpandyq pen laıyqsyz áreketterge tap bolýlary múmkin. Keıde adamnyń malyna, keıde otbasy men súıgenderine, keıde janyna qastandyq jasalýy múmkin. Bul máselede mańyzdysy – kózge-kóz, tiske-tis dep ósh alýdyń sońynda júrý emes, joǵarydaǵy mysalda aıtylǵandaı mundaı jaǵymsyz oqıǵalardy ózimiz ben aldymyzdaǵy adamnyń jaqsylyǵyna aınaldyra bilý. Qysqasy, bizdi óltirýge kelgen adamnyń kóńilin salmaqty jaratylysymyzben tirilte bilý. Bizge tiken kirgizgenge raýshan ıisin usyna bilý.
Bul týraly Hazireti Álıdiń (r.a.) kóńil kúıin beıneleıtin myna oqıǵa da ǵıbratty:
Shaıqastyń birinde Hazireti Álı dushpan áskerin astyna alyp, ony ótirgeli jatqan bolatyn. Tap osy kezde dushpan áskeri jıirkenisti is istep, kenet Hazireti Álıdiń betine túkirip jiberdi.
Ol kezde sol kápirdiń basyn bir áreketpen shaýyp tastaý Hazireti Álı (r.a.) úshin óte ońaı bolatyn. Biraq ol tek Allah razylyǵy úshin qatysqan shaıqasqa nápsisi aralasyp kete me degen ýaıymmen kenet toqtap qaldy. Qolyndaǵy qylyshty aqyryn jerge qoıyp, qynyna saldy. Dushpanyn óltirýden bas tartty.
Álsiz halde ólimin kútip jatqan álgi ásker bul jaǵdaıǵa ań-tań boldy. Óıtkeni ol túkirip istegen jıirkenishti isine Hazireti Álıdiń (r.a.) burynǵysynan da artyq ashýlanyp, ony tezirek óltiredi dep oılaǵan edi. Biraq qııalynan da ótpeıtin shyndyqqa tap boldy. Hazireti Álıdiń bul isine aqyly jetpegen dushpan ólýdi-óltirýdi umytyp, tań qala surady:
– Eı, Álı! Meni tap óltirgeli jatqanda nege toqtadyń? Ne boldy, qatty ashýdan túsiniksiz tynyshtyqqa keneldiń!.. Naızaǵaıdaı jarqyrap turǵanda kenet esh jel soqpaǵan, tynysh aýa sııaqty bola qaldyń?...
Hazireti Álı (r.a.) bylaı dep ún qatty:
– Men Hazireti Paıǵambar syılaǵan bul qylyshty tek Allah jolynda qoldanamyn. Allah dushpandarynyń basyn Onyń razylyǵy úshin alamyn. Bul isime nápsimdi áste aralastyrmaımyn... Sen betime túkirip, meni ashýlandyryp, qorlaǵyń keldi. Men sol kezde ashýlansam, seni nápsisine berilý sııaqty múmınge áste jaraspaıtyn, óte jaman da tómen sebeppen óltiretin edim. Alaıda, men nápsimdi qanaǵattandyrý úshin emes, Allah úshin shaıqasamyn.
Aqyry, dushpan áskeriniń kóńili óltirgeli kelgen adamynyń ulyq minezi aldynda beıne-bir qaıtadan jandanyp, tirildi. Hazireti Álıdiń nápsisine degen qarsylyǵy men yqylasynan úles alyp, ıman etýmen erekshe abyroıǵa bólendi.
Rasynda, aıat kárımáda bul ustanymǵa baılanysty bylaı delinedi:
«Jaqsylyqpen jamandyq teń bolmaıdy. Sen jamandyqty eń kórkem túrde qaıtarýǵa tyrys. Sonda dushpandyǵy bar boqas adamnyń ózińniń syrlas dosyndaı bolyp ketkenin (kóresiń)» (Fussılát, 34).
«Rabbyńnyń jolyna danalyq jáne kósem sózdermen shaqyr jáne (qajet kezde) olarmen ásem túrde daýlas...» (Nahl, 125).
Bul aıat kárımálar adamdarmen qarym-qatynasymyz týraly eń kórkem ustanymdardy baıandap, belgileıdi. Bul negizderge negizdelgen jaǵdaıda qatelikteri bolǵandar erteli-kesh óz qatelerin bilip, júrekteri tańbalanǵan bolsa, ony da bilip, shyndyqty moıyndaıdy. Týra Iýsýftyń baýyrlarynyń jyldar ótken soń, onyń qadirin bilip, túsingeni sekildi...
Iýsýftyń (ǵ.s.) Mysyr patshasy bolǵan soń, óz kezinde ony óltirýge bel býyp, qudyqqa tastaǵan baýyrlarynyń járdem talabyn keri qaıtarmaýy jáne óziniń kim ekenin jasyryp, olarǵa syı tartyp, járdem berýi júrek tárbıesindegi bıik shyń men asa náziktikti kórsetedi. Alaıda, sol kezde qolyndaǵy kúsh pen bıliktiń arqasynda baýyrlarynan eselep otyryp ósh alýǵa múmkinshiligi bar bolatyn. Biraq ol haq paıǵambar qatelikter men kemshilikterdi kórsetip, kóz shuqýmen kóńil qulatý emes, jamandyqqa da jaqsylyqpen qarsylyq berýdiń, aıyp pen kemshilikterdi jabýdyń, ózine jasalǵan zulymdyqtardy Haqtyń razylyǵy úshin umyta alýdyń teńdesi joq abzaldyǵyna qol jetkizgen hıdaıat kóshbasshysy bolatyn. Allah Taǵala Iýsýftyń (ǵ.s.)
«Iýsýf: “Senderge búgin sógis joq, Allah senderdi keshirgeı, Allah asqan meıirimdi” dedi» (Iýsýf, 92).
Bul kórkem de keremet ustanymdy kórgen baýyrlary da pushaıman bolyp, táýbege keldi. Iýsýftyń(ǵ.s.) bıik shyńdaǵy abzaldyǵy men tulǵalylyǵyn moıyndap, shyndyǵyn rastady. baýyrlaryna kórsetken bul kórkem ustanymyn aıat kárımáda bylaı tilge tıek etken:
Shaıyr Zııa Pasha qandaı jaqsy aıtqan:
«Zalymdarǵa bir kúni aıtqyzar Qudaıdyń qudireti,
تَاللَّهِ لَقَدْ آثَرَكَ اللَّهُ عَلَيْنَا (Tallahı láqad ásárakálllahú aláıná) [1]
O, Rabbym! Bizdi paıǵambarlaryń men salıh dostaryńnyń kórkem ahlaǵymen ahlaqtandyr! Seniń ulyq dinińdi asa kórkem túrde ustana bilý týrasynda bizge ıman shabyty men kúsh-jiger bergeısiń! Bizdi razy bolǵan quldaryńnyń qataryna jaz jáne bizdi salıh, izgi quldaryńmen birge tiriltkeısiń!
Ámın...
[1] Óleńniń keıingi joly «Ýallahı, Allah seni bizden ústem qyldy» degen maǵynadaǵy Iýsýf súresiniń 91-aıaty bolyp, baýyrlarynyń Iýsýfty (ǵ.s.) jyldar ótken soń kórip, tanyǵannan keıin aıtqan sózderi.